1972. aastal mindi lõplikult üle netovõimsustele. Baasmudeli ridakuue võimsuseks märgiti 110 hj, Espritile ja Formula 350-le saada olevad 350 CID mootorid andsid 160 või 175 hj. Mõlemale oli saada ka 400 CID mootor, kuid Formula variant andis 250 hj Espriti õnnetu 175 vastu. Jällegi oli Trans Am'i mootor saada ka Formulale, 455 HO andis nüüd 300 netohobust; võrreldes eelmisega aasta muutusid veidi kaaned ning lisandus transistorsüüde, kuid karburaator oli eelmise aasta 840 CFM'i asemel nüüd vaid 750 CFM. Scoobid oli nüüd reaalselt toimivad kõigil 455 HO Formulatel (ja muidugi ka TA-del).

Kunagiste brutonumbrite kõrval tundub '72 455 HO võimsus väiksevõitu, kuid auto ise tegelikult nõrgem polnudki – '72 Trans Am sai ajakirjatestides 13.9-14.0 aegu lõppkiirusega 103-104 mph. Konkurentidega võrreldes oli Firebird lausa tippvormis: sama aasta võimsaim Camaro andis 255 hj, Mustang 275 hj ja üllatusena Vette vaid 270 hj. Ühelegi mainitutest ei jäänud see ka viimaseks aastaks, kus neil Pontiaci võimsusejanu ees alla vanduda tuli.

Kõigele vaatamata ei puudunud palju hoopis sellest, et aasta oleks viimaseks jäänud Firebirdile endale. Poniautode turg kahanes, nende kindlustusmaksed olid meeletud ning nõudlus vähenes ka kütusehindade tõusu tõttu. Seetõttu on eriti irooniline, et sellestki nõudlusest, mis olemas oli, jäi osa rahuldamata, kuna 7. aprillil algas F-body'sid tootnud Norwoodi tehases ligi pool aastat kestnud streik, mille tõttu jäi tootmata hinnanguliselt 40 000 autot, nendest veerand kuni kolmandik Firebirde.

Veel hullem oli nende autode saatus, mis streigi alguses koosteliinile jäid. Kuna 1973. aastaks muutusid turvanõuded, polnud võimalik autosid enam streigi lõppedes müüa, ja seetõttu läks ligi 2000 erinevas valmidusastmes sõidukit vanarauaks. Sellises olukorras ei saanud GM-i plaane Camaro ja Firebird tootmisest üldse maha võtta just imeks panna, kuid õnneks jäi lõpuks peale teistsugune seisukoht ning mõlemal autol jäi elada veel 30 rohkem või vähem kuulsusrikast aastat. Mõistagi jäid tootmisarvud väikseks, Firebirde tehti kokku alla 30 tuhande ning Trans Am'e vaid 1286, madalaim number TA kogu ajaloos peale esimese aasta 697 toodetut eksemplari.

Ülaltoodud raskusi arvestades polnud üllatav seegi, et uuendused jäid sellel aastal väga vähesteks – esitiibadelt kadusid "vale-õhuavad" ja iluvõres oli nüüd uus kuusnurkse mustriga võrk. Veidi muudeti ka värvivalikut ja sisu materjale. Mudeliaasta jooksul lõpetati 2-käiguliste automaatkastide kasutamine. Reklaamides '72 Firebirdi peaaegu ei näinudki ja auto kohta ei olnud isegi eraldi müügibroshüüri. Kõigi mudelite hindu lasti selgelt allapoole.

Olukorras, kus konkurendid järjest nõrgemaks jäid või hoopis kadusid, oli paigalseis ja oma põhimõtetele truuks jäämine pigem suur saavutus - 455 HO Trans Am'i ja Formula püsimine tõi lohutust muidu üsna süngesse ‘72 aastasse. Ja nagu nentis viis aastat hiljem ajakiri Car and Driver – "alles jäi oma liigi vaieldamatult tugevaim esindaja".