| Poster |
Message |
 madis
|
 AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Blue see oleks ju ajuvaba ! Käiguosa peab olema sobitatud mootoriga.
Kui ma võtan 2m kangi ja hoian 1000Nm 1000hp mootorit kinni, kas minu võimsus on siis 2000hp ? |
| 06.02.2006 at 19:51 |
|
karikas
|
 AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
newton: Viperil on küll madalatel pööretel rohkem jõudu, kuid nagu näha, siis peale 1. käiku pole sellel vahet - pöörded lihtsalt ei kuku enam madalale.
... tegelikkuses on Vette'il tänu väiksemale massile eelis.
Ehk siis Viper läheb heade papudega stardis eest, kuid Vette tuleb tänu väiksemale massile järgi. Kas saab veerand miili jooksul mööda?
Igal juhul hea võrdlus! Polegi nagu midagi lisada. Rõhutaks ainult point, mida ma juba korduvalt olen maininud, et kui "nõrga mootori tunnus" (st. käigukast ja ülekanne) hästi sobitatud siis teeb mootori moment olulist vahet ainult 1 käigu juures, edasi võimsus olulisem. Vaidlus, kumb siiski kiirendab autot, viib ainult möödarääkimisteni.
Henry |
| 06.02.2006 at 20:22 |
|
BlueStang
 |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
madis: Blue see oleks ju ajuvaba ! Käiguosa peab olema sobitatud mootoriga.
Kui ma võtan 2m kangi ja hoian 1000Nm 1000hp mootorit kinni, kas minu võimsus on siis 2000hp ?
ma valan siis jäärapäiselt veel natuke õli tulle - minumeelest käis vaidlus mitte kahe erineva auto võrdluse üle, vaid selle üle kas hp-s on point auto edasiliigutamisel või mitte
ja teada saime, et auto edasiliigutamine oleneb jõust, mida autole rakendatakse ning seesama jõud oleneb ainult torguest, mida tagaratastele rakendatakse - seda parem, mida rohkem mootor torquet jõuab genereerida ka kiirematel pööretel
hp-l pole edasiliikumisega mingit pistmist - see on vaid numbriline näitaja, mis on tuletatud sellestsamast saadavast torquest
____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars |
| 06.02.2006 at 21:07 |
2 edits. Last edited 06.02.2006 at 21:20 by BlueStang
|
vr_
 |
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
BlueStang:
hp-l pole edasiliikumisega mingit pistmist - see on vaid numbriline näitaja, mis on tuletatud sellestsamast saadavast torquest
Heh õli tulle:
mati teenib tunnis palka sada eeku ja rahmeldab päevas 16h kokku teenib tema päevas 1600 eeku
jürka teenib tunnis 150 eeku aga selel eest viitsib ainult 8h rassida kokku teenib siis 1200 eeku
tundub et mati poiss onikka kõvem mees sest teenib päevas rohkem:P
Küsimus mida me mõõdame kas päevateenistust või võimet tunnis pappi kokku lükata
aga mis siis saab kui tuleb siim kes teenib 500 eeku tunnis ja viitsib rügada ainult 4h?
____________________________
Imperialist 71 |
| 06.02.2006 at 21:36 |
1 edit. Last edited 06.02.2006 at 21:38 by vr_
|
madis
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Blue, sa vala õli endale ajju mitte tulle, siis ehk jõuab kohale:
Millest sinu arust see tagarataste torque siis sõltub ? Mootori torquest ja ülekandest. Ning selleks, et torquet rakendada nullist kõrgematel pööretel, peab mootor pöörlema ja tekitama võimsust.
Hp on ainuke murrujoone peal olev number auto kiirenduse valemis. |
| 06.02.2006 at 21:49 |
|
BlueStang
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
vr_: quote:
BlueStang:
hp-l pole edasiliikumisega mingit pistmist - see on vaid numbriline näitaja, mis on tuletatud sellestsamast saadavast torquest
Heh õli tulle:
mati teenib tunnis palka sada eeku ja rahmeldab päevas 16h kokku teenib tema päevas 1600 eeku
jürka teenib tunnis 150 eeku aga selel eest viitsib ainult 8h rassida kokku teenib siis 1200 eeku
tundub et mati poiss onikka kõvem mees sest teenib päevas rohkem:P
Küsimus mida me mõõdame kas päevateenistust või võimet tunnis pappi kokku lükata
aga mis siis saab kui tuleb siim kes teenib 500 eeku tunnis ja viitsib rügada ainult 4h?
seda minagi, et eek/h (võimsus=tehtud tööd ajaühikus) pole mingi näitaja
kui nüüd siimul jagub aega (pöördeid) vähem, siis ikkagi toodab ta 2000eek torki ja sõidab teistel eest ära
____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars |
| 06.02.2006 at 22:29 |
|
jüriöö
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Õige, mina saan ka asjast selliselt aru nagu Newton.
Mina seletaksin asja nii, et mootori pöördemoment määrab ära hetkalise tõmbe (tohutult lõhikese ajahetke dt jooksul kui rääkida matemaatiliselt). Võimsus näitab kui kaua sa seda pöördemomenti ka rakendada saad – kiirendada. Olen tähele pannud, et aetakse sassi kaks VÄGA olulist asja. Moment mida tekitab mootor ja moment mis kantakse läbi ülekannete tagumistele ratastele üle.
Kui nüüd teoritiseerida ja ekstreemumülesanne võtta, siis saab 1000 NM ja 100 HJ mootoriga kiirendades kõvasti viletsamaid aegu kui 10N ja 200 hj mootoriga. OK ma ei kujuta millised need mootorid olema peaksid, üks mega aeglane ja teine tohutult kiirepöördeline. Seejuures ärme arvest ka veel kadusid mis tekib teise mootorite otsa ühendatud „käigukastidest”. Ja muid inertsmoment jne jne. Võtame, et tegu on absoluutselt hõõrdumiseta süsteemidega.
Ehk siis mida näitas moment mootoris – hetkelist tõmmet (dt jooksul). Kui kiiresti ta seda tööd teha suudab on juba võimsus. Pöördemoment * nurkkiirus.
Miks siis saab 1000NM ja 100 hj viletsama aja kui 10N ja 200hj. Sest esimene auto suudab antud pöördemomenti väga lühikest aega anda (ainult niikaua kui on 100hj saavutatud) teine mootor aga pikemalt. Esimese mootoriga sõites vahetad käigu alla ja pöördemoment tagaratastel alaneb (ülekande võrra) teise mootoriga saab veel edasi sõita ja kasutada ära käigukasti poolt suurendatud momenti.
Ajapuudusel ei tee praegu arvutusi aga kui keegi ikka uskuma ei jää, siis võin need millalgi läbi teha.
Miks siis reaalses elus momendimonstrumid (Ok 500NM ja ütleme 300hj) paremini tõmbavad kui üles punnitatud võrr millel ainult 250NM aga 500hj. Madalatel tõmbab jah momendiga pill paremini, aga see on ju sellepärast, et madalatel pööretel on ka momendimonstrumil rohkem hobujõude kui võrril. Võrri mootori võimsus saavutatakse alles hiljem. Ja selle punkti saavutamisel ongi aidaa.
Reaalses elus mängib käigukast väga suurt rolli. Kui võrril käiguvahetusel kukub pööre sinnamaani kus tal enam niipalju võimsust (hj) saadaval pole kui antud hetkel momendimonstrumil, siis kiirendab jällegi teadagi kes paremini.
BlueStag: sul on õigus, auto edasi liigutamine sõltub sellest jõust mida ratastele rakendatakse. Aga üritangi sulle selgeks teha, et auto millel on rohkem hobujõude, antud pööretel, saab käigukastiga tagaratastele suuremat momenti kanda kui väiksema hj mootori (mootor millel on siiski suurem pöördemoment) puhul. Ma ei tea kas suutsin ennast väljendada.
Reaalne kiirendus on nende kahe koosmõju. Ja fakt ja tõestatud on, et kiirendab see paremini, kes suudab kiirendades olla just selles mootoritööpiirkonnas kus tal on rohkem võimsust varuks (järelikult suudab ta sel hetkel tagaratastele rohkem pöördemomenti ülekandega edasi toimetada, mis autot edasi lükkab). Järelikult sõltub kõik pöördemomendi ja pöörete koosmõjust ehk võimsusest.
Võtke siis ise kumba te taga ajate. Moment liigutab autot, aga võimsus näitab kui kiiresti/kaua ta seda tööd teha jõuab.
Tuletan meelde, et rääkisin olukorrast kus hõõrdumist ega inertsmomente pole ja kogu pöördemoment kantakse rataste abil ka maha (ei suitsetata)
Ilusat päeva.
PS lugege artiklit kus räägiti vesiveski pöördemomendist!!!!!
|
| 06.02.2006 at 22:37 |
|
BlueStang
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
madis:
Hp on ainuke murrujoone peal olev number auto kiirenduse valemis.
kiirenduse valemis pole võimsust vaja
a=F/m, murrujoone peal pole mitte võimsus vaid JÕUD
F=tq/õlg (ratta raadius)
ja nüüd sõltub mootorist, kas ta ka suurematel pööretel suudab torki ette anda, et edasi minna
veelkord tahan mainida, võimsus ainult näitab kas ta seda suudab, mitte ta ei lükka autot
quote:
jüriöö:
auto edasi liigutamine sõltub sellest jõust mida ratastele rakendatakse. Aga üritangi sulle selgeks teha, et auto millel on rohkem hobujõude, antud pööretel, saab käigukastiga tagaratastele suuremat momenti kanda kui väiksema hj mootori (mootor millel on siiski suurem pöördemoment) puhul.
Ja selle lause kirjutaksin ümber järgmiselt:
Auto edasi liigutamine sõltub sellest jõust mida ratastele rakendatakse. Aga üritangi sulle selgeks teha, et auto mille tehnilistes näitajates on näidatud rohkem hobujõude, antud pööretel, kannab tagaratastele suuremat momenti kui väiksema hj näitajaga mootor (mootor millel on siiski suurem pöördemoment).
Aga rohkem ma enam ei viitsi - kes tahab arvata, et tegeliku JÕU asemel numbriline näitaja autot edasi lükkab, siis arvaku edasi.
____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars |
| 06.02.2006 at 22:47 |
3 edits. Last edited 06.02.2006 at 23:09 by BlueStang
|
Madman
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Loen ka seda teemat ja kohati paneb mõtlema kas sellel üldse lõppu ka on et kõik rahul oleks 
Aga kui võtta näiteks puhtalt dragrace mille ainus eesmärk ongi kiirendus siis kas üldse ja kui siis kumba silmas pidades mootoreid ehitatakse? Rohkem HP või TQ-i? Kindlasti on olemas spetsiifilised nüansid mis üht tõstavad, teist alandavad. Kui ma nüüd väga puusse ei pane.
____________________________
Pontiac Fiero SE 3.4 V6 '85
|
| 06.02.2006 at 23:11 |
|
madis
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Mis asi on sinu arust tegelik jõud ? See mida sa persega tunned on kiirendus. See mis kõrva paitab on detsibell. See mis auto maksab on raha. Jne. Mis asi on jõud ? |
| 06.02.2006 at 23:12 |
|
BlueStang
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
Madman: Loen ka seda teemat ja kohati paneb mõtlema kas sellel üldse lõppu ka on et kõik rahul oleks
Aga kui võtta näiteks puhtalt dragrace mille ainus eesmärk ongi kiirendus siis kas üldse ja kui siis kumba silmas pidades mootoreid ehitatakse? Rohkem HP või TQ-i? Kindlasti on olemas spetsiifilised nüansid mis üht tõstavad, teist alandavad. Kui ma nüüd väga puusse ei pane.
no, mina profaanina ehitaksin mootori, mis tekitaks läbi pööretevahemiku võimalikult kõrge ja ühtlase pöördemomendigraafiku (no madalatel pööretel võib ka natuke madalam olla, kui muidu ei saa) ning mis võimaldaks kasutada võimalikult kõrgeid pöördeid, et seda pöördemomenti kiirenduse jaoks vajaliku JÕU tektamiseks ka suurematel kiirustel tagarattasse kätte saada - ja siis pole mingil hetkel ka käigukasti vaja
võimsuse saab kauba peale
Edit: Ja nüüd ma tahaks teada, mida Erkki asjast avab - tema on selles mõttes minu jaoks aksepteeritavaks arvamusliidriks, et temal on kogemus nii teooria osas kui ka selle praktikasse rakendamisel.
____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars |
| 06.02.2006 at 23:17 |
5 edits. Last edited 06.02.2006 at 23:56 by BlueStang
|
karikas
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
BlueStang: kiirenduse valemis pole võimsust vaja
a=F/m, murrujoone peal pole mitte võimsus vaid JÕUD
F=tq/õlg (ratta raadius)
thats it
Aga see on ratta jõumoment, mitte mootori oma! Need ei ole samad asjad. Ratta võimsus ja mootori võimsus on aga samad asjad!
Seepärast on ka vale öelda, et ülekanne kannab momenti üle. Tegelikult kannab see võimsust üle, kuid momenti konverdib. Ja pole õige rääkida võimsus vs moment, vaid korrektne oleks pöörded vs moment. Ülekanne võib momenti suurendada, kuid ohvriks tuuakse sellega pöörded. Võimsus jääb aga mõlemis otsas samaks.
Praegu tundub see juba tahtlik segaduse tekitamine.
Henry |
| 06.02.2006 at 23:19 |
|
Madman
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
No mulle tegelikult BlueStangi mõttekäik meeldib. Kui võtta nii et näitlikult panna mootor risti tagasilla asemele ja väntvõlli otste külge jäigalt rattad siis kumb liigutab rattaid? HJ või TQ? Töötakti ajal kolvi poolt pöörlemiseks muudetud JÕUD peaks ikka TQ olema.
Siin ka üks selgitus http://vettenet.org/torquehp.html
First of all, from a driver's perspective, torque, to use the vernacular, RULES :-). Any given car, in any given gear, will accelerate at a rate that *exactly* matches its torque curve (allowing for increased air and rolling resistance as speeds climb). Another way of saying this is that a car will accelerate hardest at its torque peak in any given gear, and will not accelerate as hard below that peak, or above it. Torque is the only thing that a driver feels, and horsepower is just sort of an esoteric measurement in that context. 300 foot pounds of torque will accelerate you just as hard at 2000 rpm as it would if you were making that torque at 4000 rpm in the same gear, yet, per the formula, the horsepower would be *double* at 4000 rpm. Therefore, horsepower isn't particularly meaningful from a driver's perspective, and the two numbers only get friendly at 5252 rpm, where horsepower and torque always come out the same.
In contrast to a torque curve (and the matching pushback into your seat), horsepower rises rapidly with rpm, especially when torque values are also climbing. Horsepower will continue to climb, however, until well past the torque peak, and will continue to rise as engine speed climbs, until the torque curve really begins to plummet, faster than engine rpm is rising. However, as I said, horsepower has nothing to do with what a driver *feels*.
You don't believe all this?
Fine. Take your non turbo car (turbo lag muddles the results) to its torque peak in first gear, and punch it. Notice the belt in the back? Now take it to the power peak, and punch it. Notice that the belt in the back is a bit weaker? Fine. Can we go on, now? :-)
____________________________
Pontiac Fiero SE 3.4 V6 '85
|
| 06.02.2006 at 23:43 |
|
BlueStang
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
jess, hakkab meil ka kiirendus ikka tekkima siin
____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars |
| 06.02.2006 at 23:47 |
|
Madman
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Fine. Take your non turbo car (turbo lag muddles the results) to its torque peak in first gear, and punch it. Notice the belt in the back? Now take it to the power peak, and punch it. Notice that the belt in the back is a bit weaker? Fine. Can we go on, now? :-)
Seda peaks saama ju suht lihtsalt kontrollida/mõõta?
____________________________
Pontiac Fiero SE 3.4 V6 '85
|
| 06.02.2006 at 23:49 |
|
tacco
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Üritan lahti seletada neid kohti, mis mulle segadust tekitasid.
Kui Sa kiirendad manuaalkastiga autoga tühikäigupööretelt kuni piirajani, tunned et auto kiirendab kõige paremini just nendel pööretel, kus mootori vääne on kõige suurem. Sa ei tunne mootori hobujõudu, vaid mootori väänet. Sellele on lihtne põhjendus - kiirus muutus pidevalt. Mida suurem on kiirus, seda rohkem võimsust peab mootoris olema, et sa saaksid tunda sama kiirendust.
Valem madise esimeset postist
Kiirendus = Võimsus / (kiirus*mass)
Murrujoone peal on võimsus, ehk vääne * pöörded. Saame
Kiirendus = (vääne *pöörded ) / (kiirus*mass)
Kui kiirendame manuaalkastiga autoga läbi pöörtetvahemiku:
Vääne muutub vastavalt väändegraafikule.
Pöörded tõusevad.
Kiirus ka tõuseb. Sellega on selline kummaline lugu, et kiirus tõuseb täpselt sama arv kordi, kui pöörded tõusevad. Kui kiirus tõuseb 2x siis pöörded tõusevad ka 2x (ülekanne ja rehvi diameeter ei muutu ju). Selles valemis manuaal kasti puhul kiirus ja pöörded nullivad üksteist välja.(üks on murrujoone peal ja teine all, ehk jagatakse üksteisega läbi)
Mass samuti ei muutu vahepeal.
Muutub ainult vääne. Sellepärast manuaalkastiga ühe käigu piires kiirendades tunnemegi, et maksimum väändega pöörete alas auto kiirendab kõige paremini. Aga kiirendades kiirus ju muutub pidevalt ja mootoril pidi järjest rohkem võimsust olema. Mida suurem kiirus, seda väiksemat kiirendust sama võimsus tekitab.
Vähemalt mulle jõudis kohale, mida madis öelda tahtis. Kahjuks teistele vist ei oska selgeks teha 
|
| 06.02.2006 at 00:27 |
|
tacco
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
Madman: Fine. Take your non turbo car (turbo lag muddles the results) to its torque peak in first gear, and punch it. Notice the belt in the back? Now take it to the power peak, and punch it. Notice that the belt in the back is a bit weaker? Fine. Can we go on, now? :-)
Seda peaks saama ju suht lihtsalt kontrollida/mõõta?
Sinu jutt ei arvesta vahepeal muutunud kiirusega. Püüdke aru saada, et kiirus muutub vahepeal ja see tähendab palju.
|
| 06.02.2006 at 00:46 |
|
madis
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
Füüsikaliste valemite suhtes on minu jaoks ainsaks arvamusliidriks Newton, (Isaac loomulikult).
Siin ei ole midagi "arvata". Mingi talupojaloogikaga pole vaja ka vehkida, kuna mina ei vaidle vaid tahan asja selgitada. |
| 06.02.2006 at 00:49 |
|
madis
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
to Madman:
Peale väände maksimumi võimsus kasvab kuni võimsusemaksimumini. Ongi kogu loogika. Kui sa kiirendad võimsusemaksimumist alates siis kiirendus kahaneb kuna võimsus kahaneb.
Btw kiirus ja pöörded ei taanda üksteist välja, kiirus taandab Nm-ist välja m-i ja pööretest 1/s seega alles jääb ainult va jõud. Nii et ka sellest järeldub pöörete ja momendi samaväärsus murrujoone peal. |
| 06.02.2006 at 00:50 |
1 edit. Last edited 06.02.2006 at 00:53 by madis
|
Madman
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
madis: to Madman:
Peale väände maksimumi võimsus kasvab kuni võimsusemaksimumini. Ongi kogu loogika. Kui sa kiirendad võimsusemaksimumist alates siis kiirendus kahaneb kuna võimsus kahaneb.
OK aga võtame siis näiteks Newtoni antud Viperi graafiku. Punane joon. Kas Viper kiirendab (läbib pöörete vahemiku ajas) paremini pööretel 4500...5000 (torque peak) või pööretel 6000...6500 (horsepower peak)?
____________________________
Pontiac Fiero SE 3.4 V6 '85
|
| 06.02.2006 at 01:00 |
|
BlueStang
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
madis:
Ongi kogu loogika. Kui sa kiirendad võimsusemaksimumist alates siis kiirendus kahaneb kuna võimsus kahaneb.
Ja huvitav, miks see võimsus siis kahaneb ka? Aga ikka sellepärast et pöördemoment kahaneb (veelkord, et võimsus on matemaatiline tuletis pöördemomendist). Ongi kogu loogika.
quote:
madis:
Kiirus taandab Nm-ist välja m-i ja pööretest 1/s seega alles jääb ainult va jõud. Nii et ka sellest järeldub pöörete ja momendi samaväärsus murrujoone peal.
Just - moment teatud pööretel annab teatud JÕU kiirendamiseks. Võimsusest pole enam juttugi
Võimsus on tehniline näitaja - ta ise ei lükka midagi edasi.
Triikraual on ka võimsus, aga ta ei aja triikrauda kuumaks. Lambipirnil on ka võimsus, aga valgust ta ei anna.
____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars |
| 06.02.2006 at 01:14 |
|
tacco
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
Madman:
OK aga võtame siis näiteks Newtoni antud Viperi graafiku. Punane joon. Kas Viper kiirendab (läbib pöörete vahemiku ajas) paremini pööretel 4500...5000 (torque peak) või pööretel 6000...6500 (horsepower peak)?
Kui kõrge stall speediga kiirendusauto stardib, kargab pööre stardis kohe kõrgele üles. Mingil aja vahemiku on mootori pöörded samad ja vääne samal pöördel ka muutumatu. Sellest tulenevalt ei muutu ka hobujõud. Käigikast libiseb läbi(või on see sidur nendel autodel, ei tea täpselt) ja ülekanne pidevalt muutub. Kas selle aja jooksul kiirendus on sama? |
| 06.02.2006 at 01:22 |
1 edit. Last edited 06.02.2006 at 01:27 by tacco
|
Madman
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
tacco: quote:
Madman:
OK aga võtame siis näiteks Newtoni antud Viperi graafiku. Punane joon. Kas Viper kiirendab (läbib pöörete vahemiku ajas) paremini pööretel 4500...5000 (torque peak) või pööretel 6000...6500 (horsepower peak)?
Kui kõrge stall speediga kiirendusauto stardib, kargab pööre stardis kohe kõrgele üles. Mingil aja vahemiku on mootori pöörded samad ja vääne samal pöördel ka muutumatu. Sellest tulenevalt ei muutu ka hobujõud.
Käigikast libiseb läbi(või on see sidur nendel autodel, ei tea täpselt) ja ülekanne pidevalt muutub. Kas selle aja jooksul kiirendus on sama?
Kiirenduse, Torque, HP testiks peaks ülekanne ikka sama olema. Ehk nagu ma ennem kirjutasin oleks kõige parem väntvõll jäigalt rataste otsa panna.
Muide kiirendusega lähemalt seotud inimesed peaks teadma millal neil käiguvahetus on. Kas HJ või TQ graafiku järgi?
____________________________
Pontiac Fiero SE 3.4 V6 '85
|
| 06.02.2006 at 01:30 |
|
Madman
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
To madis: Mida Newton (Isaac) ütleb selle Viperi näite kohta? Vastuse peaks ju ka paberil kätte saama. Mina pakun et 4500...5000 pööretevahemik läbitakse kiiremini. Ülekanne sama, mass sama. "Talupojaloogika" ütleb, võib ka eksida. Sorry aga pole ise pikka aega füüsikaülesandeid lahendanud tõesti.
____________________________
Pontiac Fiero SE 3.4 V6 '85
|
| 06.02.2006 at 01:39 |
|
tacco
|
AstroSSile ja muudele jäärapäistele momendiaustajatele :)
quote:
Madman: quote:
tacco: quote:
Madman:
OK aga võtame siis näiteks Newtoni antud Viperi graafiku. Punane joon. Kas Viper kiirendab (läbib pöörete vahemiku ajas) paremini pööretel 4500...5000 (torque peak) või pööretel 6000...6500 (horsepower peak)?
Kui kõrge stall speediga kiirendusauto stardib, kargab pööre stardis kohe kõrgele üles. Mingil aja vahemiku on mootori pöörded samad ja vääne samal pöördel ka muutumatu. Sellest tulenevalt ei muutu ka hobujõud.
Käigikast libiseb läbi(või on see sidur nendel autodel, ei tea täpselt) ja ülekanne pidevalt muutub. Kas selle aja jooksul kiirendus on sama?
Kiirenduse, Torque, HP testiks peaks ülekanne ikka sama olema. Ehk nagu ma ennem kirjutasin oleks kõige parem väntvõll jäigalt rataste otsa panna.
Muide kiirendusega lähemalt seotud inimesed peaks teadma millal neil käiguvahetus on. Kas HJ või TQ graafiku järgi?
Oihh. Tahtsin oma küsimusega välja jõuda selleni, et kiirendus ei ole sama. Samad on kõik mootori näitajad aga kiirendus ei ole sama. Sest kiirus ei ole sama. Kiirendus sõltub kiirusest. Sinu esimeses küsimuses ei ole ka torque peak ja horsepower peak alades kiirus sama. Sellega sa ennast eksiteele veadki. |
| 06.02.2006 at 01:46 |
|
|
.. 4 5 6 7 8 9 10 .. 
