Ma arvan et see on üks parimaid raamatuid üldse, ja mitte ainult antud teemas
____________________________ Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
Tehnoloogilised lahendused-saavutusedKui jutt on vesinikust ja Shuttle'ist, siis SSME (Space Shuttle Main Engine) bossi J.R. Thompsoni ettekanne MIT'is (Massachusetts Institute of Technology), üks kõige prestiizhikamaid ülikoole maailmas.
See oli üks kolmest tehnoloogia pushimisest, hiljem tõmmati mootorid natuke rahulikumaks.
Sissejuhatus Shuttle'i programmi bossilt Aaronilt, RIP.
Tehnoloogilised lahendused-saavutusedmul vist juhtmed pikad, aga mitte ei saa aru, mis sääl delta käiguvahetuste juures erilist on?
või kui veel rohkem tähti närida, siis kuda see delta või järgmisena viidatet peugeot tänapäeva vaatevinklist siia teemasse passivad?
ports aastaid tagasi oli küll tipptehnikaga tegu, a see teema siin pigem vist uudsete asjade tutvustamiseks mõeldud?
samas vatanen on kahtlemata (ja ilmselt siiamaani) ülivõrdes kõva sõidumees, aga usutavasti ei ole temagi näol tegemist kuue miljoni dollari mehe laadse
tehnoloogiaimega.
sorry ot ja pisikese sarkasmi pärast.
Tehnoloogilised lahendused-saavutusedRalliautodest veel niipalju, et egas Saksa inseneridel ka peaaju pehmene ja Walter Röhl ei saanud maailmameistriks vast ilmaasjata. Ja Niki Lauda ei ütle vast igaühe kohta "Geenius ratastel".
See selleks. Mis tehnoloogiasse puutub, siis "kosmosetehnoloogia" on müüt. Et mehitatud lennu sertifitseerimist saada, tuleb aastaid ja aastaid testida, ehk tehnika on juba aegunud. Mis siis, et aegunud. Ikka töötab ju!
Näiteks International Space Station peaks ju viimane sõna olema, aga pardaarvuti prosed on 386! Muuseumitech ju! Aga ikka töötab.
Erkki mootorites kasutasime 1960'ndate tehnoloogiat, on küll vana ju, aga ikka töötab. Töötas 60'ndatel, töötab ka tänapäeval. Sageli oli ju Erkkil kõige võimsam mootor Eestis ja on ju nii mõnigi rekord tehtud.
Jällegi, et kes pole ise teinud, sel on raske aru saada. Ka väga targad inimesed, kes teavad tavaautodest way rohkem kui mina - neil pole ikka õrna aimugi, mis värk on, et kuidas asja jooksutada:
* turvaliselt
* edukalt
* eelarve piires
Näiteks Samvel on üks väheseid inimesi Eestis, kes teab, mis värk on.
Kerge on öelda, et Pärtel on jälle õlut joonud ja egotripp käib, natuke raskem on ise tuhandeid töötunde sisse panna ja Eesti rekordeid teha...
Tehnoloogilised lahendused-saavutusedÜldse ei viitsinud süveneda mis teema on, panin hillclimb teema jätkuks lihtsalt video, thats it.
Aga kui näiteks võistlusautode tehnoloogiast rääkida, siis mulle meeldis 1 jutt mis äsja lugesin. Ringrajasõidus nimelt kasutatakse alla vahetamisel vahegaasi. Tehnoloogiat mis antud toimingu sõitja eest ise automaatselt ära teeb nimetatakse throttle blip`iks, ehk koos käiguvahetusega käib siiber automaatselt hetkeliselt lahti. Vist olid prantslased, kes lahendasid asja mehaaniliselt. Käiguhoovastikust läks siibrisse tross, mis kangi liigutades siibrit avas. Päris keeruline mehanism peaks vist olema, kuid väidetavalt oli sigatoimiv.
Tänapäeval kõrgemal tasemel tehakse throttle blip`i elektrooniliselt. Kasutusel on DBW (drive by wire) gaasisiiber, mida kontrollib aju. Kogu funktsiooni strateegia on päris peen, kuhu kaasatud mitmeid sisendsignaale (ntx rõhk pidurisüsteemis, rooliasend, G-jõud jne + muidugi tavapärased pedaali asend, mootori pöörded, liikumise kiirus jne)
quote:
I list below the different methods of up-shifting that are used in racing most commonly. The best at the top, the worst at the bottom:
Automated (semi automated). The movement of the dog ring is powered and the engine is cut / re-instated in a co-ordinated manner. Gear-shifts take milliseconds. This system produces zero dog wear when set up well. It is not applicable to most cars, but it illustrates that speed of shift is a good thing.
Manual with engine cut. This system is almost as good as an automated one as long as the driver pulls the lever very quickly. Again it is not applicable to many cars, but it illustrates that speed of shift is a good thing. A `cheat` version of this is to shift on the engine rev limiter, which can work well. With this system it is especially important to move the lever ultra fast, otherwise the engine will be reinstated during partial dog engagement, causing damage. The damage can usually be felt by the driver.
Manual.
Best method: With no assistance from the engine management, the driver must lift off the throttle sufficiently to allow the dog ring to be pulled out of engagement. He should then stay off the throttle long enough to allow the dog ring to engage with the next gear. In practice, the driver can move the gear lever faster than he can move his foot off and back on to the throttle. Therefore the effective method is to apply load to the gear lever with your hand and then lift the throttle foot off and back on to the pedal as fast as physically possible. In lifting your foot, the loaded gear lever will almost involuntarily flick to the next gear before the foot is re-applied to the throttle.
Another method is to load the gear lever with your hand, stay flat on the throttle and dab the clutch to release the dog ring. The overall effect on the gear shift is similar to the above method, but clutch wear may become a big issue.
The worst method (most destructive and definitely slowest) is to attempt to change gear in a `passenger car / synchromesh` way, i.e. lifting off the throttle, dipping the clutch, moving the gear lever, letting the clutch up and re-instating the throttle. The method causes unnecessary clutch wear, does absolutely nothing to help come out of gear and usually causes dog wear whilst engaging the next gear. This wear is due to several reasons. Firstly, it is impossible for a driver to co-ordinate the complicated sequence of all five physical movements accurately. Consequently the engagement dogs often find themselves engaging whilst the throttle is applied. The lever is usually pulled more slowly as it was not pre-loaded, lengthening the `danger zone`.
Kergema kaalu tõttu saab neid rohkem olla ja rohkemaid sihtmärke tabada.
Collateral damage'it vähendab FLM (Focused Lethality Munition) DIME.
Ehk ei lenda killud saja meetri peale vms ja ei vigasta kõrvalisi isikuid, vaid pomm juhitakse otse pähe ja süsinikkiust pommikorpus puruneb ja 1-2 mm volframiosakesed lendavad laiali. Õhutakistuse tõttu on toime mõni meeter, aga kuna volframi tihedus on 19.25, siis mõjuv.
Jama selles, et kui metallikillu opereerid välja, siis pulbri vastu on raskem rohtu leida.
ei ärandata midagi. turvaauk on natuke ohtlikum sellest turvaaugust, et põhimõtteliselt võib suvaline inimene tänavalt tulla sinu auto juurde ja manomeetriga käsitsi selle rehirõhku mõõta. ka see, kui keegi seda kommunikatsiooni veidi segab (jammib või spoofib), ei kujuta endast tegelikult sisulist ohtu.
mõelge neile tuhandetele autodele, millel puuduvad rehivrõhu andurid ning mis öösel ja päeval tänavatel seisavad ja millel kõigil on ventiilid turvamata, seega saab suvaline inimene minna ja nende autode rehvides olevat rõhku mõõta.
ei ärandata midagi. turvaauk on natuke ohtlikum sellest turvaaugust, et põhimõtteliselt võib suvaline inimene tänavalt tulla sinu auto juurde ja manomeetriga käsitsi selle rehirõhku mõõta. ka see, kui keegi seda kommunikatsiooni veidi segab (jammib või spoofib), ei kujuta endast tegelikult sisulist ohtu.
mõelge neile tuhandetele autodele, millel puuduvad rehivrõhu andurid ning mis öösel ja päeval tänavatel seisavad ja millel kõigil on ventiilid turvamata, seega saab suvaline inimene minna ja nende autode rehvides olevat rõhku mõõta.
natuke laiemalt mõeldes, on seal jamatekitamise võimalusi küll. kui arvutisse saab läbi UPS-i sisse häkkida, siis ...
____________________________
Flick the Gestapo.... No, I said *Flick*, the Gestapo!
quote:DevilDeVille: natuke laiemalt mõeldes, on seal jamatekitamise võimalusi küll.
Kuna seal oli juttu sellest, et lisaks kaugelt lugemisele saab ka "kirjutada", siis esimene "praktiline implementatsioon", mis pähe kargab, on see, et kaagid sõidavad oma autoga väljavalitud ohvri taga ja "lasevad tagumise parema rehvi tühjaks". Juht tõmbab tee äärde ja siirdub olukorda uurima. Juhiuks jääb lahti ja võtmed ilmselt ette. Parem tagumine, kuna see on juhiuksest kõige kaugem ja annab kõige mugavamalt võimaluse kõrval peatuda ja kaakide auto kõrvaluksest uus juht väljutada, kes rooli taha istub ja lapatsit annab, jättes algse juhi lolli näoga järele vaatama.
Tehnoloogilised lahendused-saavutused
The 6-speed, dual-clutch gearbox in Ford's 2011 Fiesta provides crisp, manual-like shifting in its PowerShift automatic transmission. The gearbox has no oil pump, oil cooler, hydraulic controls, nor torque converter, and shifts via electromechanical actuators. Twin actuators switch from one clutch to another, quickly effecting gear changes with no torque loss.
Tehnoloogilised lahendused-saavutused
As part of its "AMG Performance 2015" strategy, Mercedes-Benz has unveiled new details of its all-electric SLS AMG E-CELL supercar. Reducing emissions and fuel consumption does not cut 0-60 mph performance compared to the internal combustion engine version — thanks to four synchronous 132 hp (162 ft-lb torque) electric motors, one near each wheel, driving one transmission on each of the front and rear axles.
1 2 3 4 5 6 7 .. 
