Jeebuga peab põdrale otsa sõitma, või muidu...
See nõksutamine ja põdrapõige on kaks erinevat asja!
Lisaks: kui mitu nii jõhkrat põiget on keegi elus pidanud tegema 24 aastat pidevalt roolis, ja rõhutan - teedel, kus just võiks rohkem loomi kohata a'la Keila-Haapsalu, ning mitte ühte jõhkrat põiget pole tulnud elus teha. Selle eest olen 20 aastat tagasi teadlikult suure koera laibaks sõitnud Mosse lõhkumise hinnaga, sest hakata 30.dets MI16 rehvidega moskuuriga, peal 2 aastast kodanikku ja 2 noort ema, tegema mingeid põikeid on idiootsus! Ainus kindel variant on oskuslik äkkpidurdus ja seda tuli ka see aasta veebruaris abimeesteta Sitikaga teha. Tüüpiline koht - Laagri Maksi tagasipööre, kuskohast suure hange tagant meile otse risti ette keerati. Pidurdus ja jõuline aga sujuv suunamuutus ning ei saanud kumbki auto kriimu peale. Aga mis oli: minu algne kiirus suhteliselt halbades ilma- ja teeoludes polnud mitte 90+ "natuke peale" vaid 85 km/h! Autot juhitakse siiski ajudega, mitte elektrooniliste abimeeste ja põdrapõigetega.
Selge, et igasugused abid ja piirolukordade hüpoteetiline stabiilsus/suunakindlus on olulised aga nendele pannakse liiga palju rõhku! Iga selline lollus annab igale järgmisele kollanokale õigustuse veel lollim olla, veel rohkem püüda füüsikaseadusi eirata jne, mitte ei nõua ajude kasutamist. Ja ka see rootslaste testimine on vaid ja ainult idiootide juurde kasvatamiseks (ning see on nn"arenenud ühiskondade" suurim probleem), mitte paremate autojuhtide saamiseks. Sisuliselt ei erine nende rotside müramised mitte kuidagi soomlaste ja ameeriklaste "populaarsetest" idioodisaadetest a'la Jackass, Bam ja lollakad etc.
Jeebuga peab põdrale otsa sõitma, või muidu...Probleem pole mitte selles, et Touaregi stabiilsuskontrolli (või üleüldse tervet Touaregi) oleks kallim toota. Reaalselt see on lihtsalt tükike tarkvara, millest kiibile koopia tegemise kulu on null ja mille välja töötamise kulu jaguneb kümnete tuhandete autode peale laiali. Lihtsalt inimesed on paremini välja mõeldud autode eest nõus rohkem maksma ning tootjad kujundavad hindu vastavalt nõudlusele. Kuni USA autotootjad sellele pihta ei saa ning selliseid fopaasid läbi lasevad, jäävad nad Euroopa turul marginaalseteks tegijateks.
Ja põdrad põtradeks. Sama hästi või isegi paremini võiks selle ürituse nimi olla "teele jooksnud lapse päästmise katse".
Teisalt muidugi on USA autode, autokultuuri ja nende ehitamise filosoofia erinevused Euroopa omadest ainuke põhjus, miks eksisteerib muuhulgas näiteks TqHq foorum
____________________________ Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
Jeebuga peab põdrale otsa sõitma, või muidu...Elus pole pidanud tegema liikluses kunagi ühtegi põiget, kus tuleks võtta ette nii jõhker suunamuutus, põige takistusest mööda, aga kui tõenäoline on, et pead 5 meetrit hiljem tagasi ka omas reas olema? Sellise testi peale suudaks väiksema tahtmise korral pea iga sõiduauto kummuli, või libisema saada. Küll aga on võrdlus teiste tootjate vahel olemas. Ilmselgelt XC90 vedrustuse ja abimeeste koostöö on parem, kuna samade tingimustega oli asi palju vaoshoitum ja seda ju tegelt autotest tõestada üritabki. Kumb on parem? See, et sa roolis idioot oled ja mõtled, et ükski füüsikaseadus sulle ei kehti on sinu isiklik tragöödia, iga talv neid maasturimehi seda tõdemas erinevates maanteekraavides küllalt.
Jeebuga peab põdrale otsa sõitma, või muidu...Käest läinud maasturi kontrolli alla saamine on kõrge raskuspunkti, suure massi ja tihtipeale rohkem maastikusõiduks ette nähtud neliveosüsteemi tõttu (pean silmas jäika lülitatavat või maanteel lukustamata keskdifriga pidevat nelivedu) ikka hulka keerukam probleem kui sõiduautol. Omaette teema on muidugi ka maasturiomanike (mis sõidavad natuke karvasemate rehvidega kui asfaldirehvid) levinud patustamine korralike talverehvide puudumisega.
Kui viimase 4wd auto ostsin, siis kuulsin kah eelmise omaniku õpetussõnu, kuidas all olevad "universaalsed" Matadori lamellid on ühtviisi head nii asfaldil kui kiilasjääl. Selliseid tarkasid on kahjuks palju.
Õnneks või õnnetuseks olen ise suuremad paugud suutnud 4WD autodega korda saata talvel ja sellise odava trikiga mind enam ei püüa. Mõtlesin, et Moskva pisaraid ei usu ja soetasin jooksu naelkumme esimese asjana.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
quote:Jesper:Ja põdrad põtradeks. Sama hästi või isegi paremini võiks selle ürituse nimi olla "teele jooksnud lapse päästmise katse".
Teisalt muidugi on USA autode, autokultuuri ja nende ehitamise filosoofia erinevused Euroopa omadest ainuke põhjus, miks eksisteerib muuhulgas näiteks TqHq foorum
Sellegaseoses tuli veel üks sujuv "põige" ja doseeritud pidurdamine meelde. AUtoksvana hää "kandiline" Kadett vagun ehk jälle 0-abidega aparaat. Tehnika uulits, talv, kelgutavad lapsed raudteetammilt. Üks väike tüdruk otsustas otse kelgu pealt jooksuga koju minna... kokkupuude oli meil täpselt nii tugev kiiruselt ~2km/h vasema esitiiva küljega, et porigi ei pühkinud maha. Minul jalad värisesid aga tüdruk hakkas nii nutma ja palus, et ma ei viiks teda vanemate juurde. Pagan teab, igasuguseid hulle lapsevanemaid on olemas - tüdruk niigi ehmatanud, annab veel mõni pooletoobine lapsele kerepeale ka.
Aga mis USA ja Euroopa erinevat kultuuri puudutab, siis on Sul õigus. Ainus vahe on, et sõltumata sellest, mida mina või paljud meist paksuks söönud laiskadest mikidest ja kohati täiesti absurdsusteni läinud "seadustest" arvame, on sealsel kahel mandril säilunud tohutus koguses realistlikult mõtlevaid inimesi. Seda ka auto kasutamise ja sellele esitatavate nõuete poolelt. See on inimhulk, kes Vanal Mandril on kohe-kohe otsa saamas, kui lugeda isegi siinse saidi tegelaste ajuvabasid hüüatusi "turvalisuse" teemades... Kuna nende autode peamise tebijaskonna sisse kuuluvad ka Texase farmerid, Kanada polaaralade elanikud, Mehhiko iniemsed etc, siis näiteks Kanada noor ema, kes läheb lapsega käruga linna jalutama/poodi, PÜSS (mida ta vajadusel ka oskuslikult kasutada oskab) JÄÄKARUDE TÕRJEKS SELJAS, ei hakka mitte kunagi arutlema teemal, kas Jeep'iga saaks jääkarust mööda põigata või mitte! Jne. Pehmostunud "öirooplane" peabki ajapikku välja surema ja selle eestvedajateks on justnimelt skandinaavlased oma põrdatestide ja ülima pooletoobiste (loe: vastutusvõimetute) tittede genereerimisega (kes veel viiendal eluaastal kärus istuvad ja püksi sittuvad etc). Nõus, Rootsis on nii metsa- kui põhjapõdrad reaalsus ja oht teedel aga sellele panustatakse liiga palju! Absoluutne enamus Rootsi elanikke sõidab sellistel teedel, kus neid probleeme ei esine ehk on linnainimesed. Väikestel teedel aga pole vajadust kihutada.
Ameerikad on kokku nii suured ja tohutu elanike arvuga, et seal õnneks säilub reaalne mõtlemisvõime, mis väljendub ka nendele mõeldud autode ehitamises. See inimmass, kes peab oma elu ja transpordiga elus püsima kas väga halbades või suisa olematutes teeoludes on piisavalt suur, et Jeep'il tasub panustada autode reaalsele maastikusuutlikusele ning vastupidavusele, mitte ebavajalikule põdrapõikele. Täpselt sama on ka Venemaal: nad lihtsalt ei saa Niva, UAZ'i ja Gaz66 derivaatide tootmist lõpetada, sest siis jääks elu seisma. Selge, et mõlemad tootjamaad peavad ka ajaga kaasas käima ning oma tehnikat oluliselt ohutustama aga seda nii, et peamised omadused ei kannataks. JA reaalne maastikusuutlikus ning üliedukas põdrapõige ei ole omavahel kuidagi kooskõlas puhtalt füüsikaseaduste tõttu. Ning ärge rääkige midagi mingite uute Discode maastikusuutlikusest: nende neegrivelgedega rinkarehvidel 3-tonniste monstrumitega võivad britid niidetud heinamaal rebasejahti pidada... Niipea, kui sinna alla panna reaalselt maastikusuutlik rehv 16-tollisel veljel, käivad need samamoodi põdrapõikes kummuli koos oma superelektroonikaga!
Jeebuga peab põdrale otsa sõitma, või muidu...Sul (ja tüdrukul) lihtsalt vedas. Mina olen sügavalt veendunud, et arvuti on parem autojuht kui inimene (või noh, vähemalt mina), lihtsalt mitte iga arvuti (ilmselgelt mitte see Jeepi oma).
Need kolmetonnised SUV-id (vahet pole kas USA või Euroopa päritoluga) on üldse majandusbuumi nurisünnitis ja pigem on selle segmendi tulevik selliste autode päralt nagu näiteks Ford Flex, mis pakuvad sama mugavust, väiksemat kütusekulu ja ei lähe ümber. Aga noh jah, muidugi võib täiesti õigustatult küsida et keda see minu arvamus ikka kotib.
____________________________ Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
Jeebuga peab põdrale otsa sõitma, või muidu...Selline sitanikerdis nagu on tüüpiline esiveolise odavama sõiduauto ESP, pole küll inimesest parem. Parimal juhul autokoolist tulnud juhtimisvõimetust blondiinist.
Talvesõidul näiteks on see mul tavaliselt eemaldatud kaitsmega, sest mulle ei meeldi, kui üritades end hangest välja kraapida, hakkab keegi täiega esiratastele pidurit panema ning libedas kurvis asub ootamatult veel keegi lisaks autot juhtima. Võibolla suurel tagaveolisel on temast rohkem abi, aga esiveolisel ei suuda ma sellel esipiduritega vägivaldsel jebimisel pointi leida.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
Jeebuga peab põdrale otsa sõitma, või muidu...Eks ESC-d jagunevadki umbes kolmeks:
- sellised, mis on tehtud sest neid on "vaja", kas selleks et lisavarustusena raha teenida või kuna teistel sama klassi masinatel on (Jeep käib selle video põhjal ilmselgelt siia alla)
- sellised, mis on tehtud mingite suht teineteist välistavate kasutusomaduste vahel parema kompromissi saamiseks (A-klass, Land Roverid)
- sellised, mis parandavad dünaamikat rohkem, kui "rauast" auto ja juhiga üldse võimalik on (Mitsubishi EVO, Prodrive P2)
Printsiibis võiks kõik kunagi kuuluda kolmanda kategooria alla, lihtsalt kõik tehased ei taha/oska/suuda jne
____________________________ Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
Jeebuga peab põdrale otsa sõitma, või muidu...Mõnedest asjadest jääb tahtmatult mulje, et osasid autosid mingil põhjusel ei viitsita põhjalikult katsetada, rääkimata siis mingist peenviimistlusest.
Sellest ka taolised fopaad ajakirjanike käes, mis pidanuks jääma katsepolügooni seinte vahele, seejuures teevad seda ka kallid firmad (nt Audi TT ebastabiilsuse lugu omal ajal).
Tükati jääb auto ehitust uurides mulje, et loomise lõppfaas käis sedasi, et aktsionäridelt tappa saanud boss lendas õhtul 16.30 arendusosakonda sisse, kus parasjagu überpeenike auto loomine pooleli.
Kisati karjuti ja bossi tahtmine jäi peale - homme hommikul 8.00 olgu prototüüp tootmiseks valmis.
Oligi. Öö läbi väsinud peaga tehti, näiteks "kaua tehtud kaunikene" übertehnoloogilise ja kerge magneesiumsulamist käigukast pandi auto alla kuskilt kolakastist korjatud tala abil, mis oli kastiga samas kaalus.
Või siis rahalistel põhjusel telliti allhankejupid, millele lepingu alla kirjutamisel tellijal liblikad kõhus lendasid - et kas need ikka kvaliteetselt välja kukuvad.
Netis peaks saada olema mitmeid populaarteaduslikke filme eri autode loomisest, näiteks C6 Corvette. Vaatasin seda kui imeasja, kuskil Nürnburgringil selgub, et on pidurite jahutuse jama (kas enne autode Saksa lennutamist keegi kodus ei katsetanudki), eksperimenteeriti mingite eri kohtadest kokku korjatud torujuppidega. Ulme....
Suurte tööstusprojektidega läheb harva ilma prohmakateta, aga tarbija peakski kisa tegema, kui n firma mõttetute aktsionäride pärast määritakse neile vargsi pähe eluohtlikku toodet.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
quote:vvt: Netis peaks saada olema mitmeid populaarteaduslikke filme eri autode loomisest, näiteks C6 Corvette. Vaatasin seda kui imeasja, kuskil Nürnburgringil selgub, et on pidurite jahutuse jama (kas enne autode Saksa lennutamist keegi kodus ei katsetanudki), eksperimenteeriti mingite eri kohtadest kokku korjatud torujuppidega. Ulme....
Sul kipuvad eelarvamused jälle faktimälu tuhmistama, polnud ju raske netist vastavat lõiku leida:
Sealt nähtub, et aerodünaamikainsenerid leidsid, et pidurijahutus tekitas autoninas natuke tõstejõudu ja sellest loodeti vabaneda teistsuguse detailiga. Seetõttu asendati Nürburgringil üks prototüüposa teisega, et seal kui väga nõudlikul rajal veenduda, kas "väiksem" pidurijahtus ka veel rahuldavalt töötab. Selgus, et esipidurite temperatuur läks liiga kõrgeks ja seepärast jäeti uus osa kõrvale.
17.08.2012 at 16:01
1 edit. Last edited 17.08.2012 at 16:01 by newton (Moderator)
quote:vvt: Mõnedest asjadest jääb tahtmatult mulje, et osasid autosid mingil põhjusel ei viitsita põhjalikult katsetada, rääkimata siis mingist peenviimistlusest.
Ja see häda on põhimõtteliselt kõigi tootjatega - eranditult! Üks panustab ulmeraha põrdatesti tulemusse, teine tärnide saavutamisse, kolmas maastikuomadustesse, neljas kurvisõidu suutlikusse aga kõigil on raudselt mingid omadused ja detailid, mis on kas täiesti läbimõtlemata või lihtsalt sitanikerdised. Auto tervikuna on lihtsalt nii nüansirikas ja iga tarbija vajadused-ootused erinevad, et ei saagi ideaalset autot oelmas olla. Ideaalseid asju ei ole maailma inimes epoolt loodud, vaid Loodus suudab haruharva mõne sellisega hakkama saada. Näiteks veetilga või jääkristalliga.
Viimane kogemus: sattusin pulmaauto juhiks ja autoks kõige viimasepeal uus A6. Einoh, täitsa hea auto aga miks nad sinan sisse on pannud nahaga kaetud ebamugavad pargipingid? Ehk olgu uus auto kuitahes "heade" sõiduomadustega - kui seal on lihtsalt vastik rooli taga istuda ja ergonoomika jätab ka tugevalt soovida, siis on kõik see punnitamine minu jaoks mõtetu. Mina sellise ebamugava kalli käkerdise ostjaskonda ei kuuluks, mis ei tähenda, et ilmas pole hulgim tegelasi, kelel jaoks just see pargipink ongi sobilik.
Aga kõik mistahes maa ja taseme autotestid käivad selle sama "minu jaoks" põhjal ning on totaalselt subjektiivse hinnanguga. Seda testivad siiski inimesed ja nagu eluski: kellele ema, kellele tütar. Tõesti vast ainult too täisrobotiseeritud põrketest on eelarvamuse vaba kuiv fakti konstanteering. Isegi soomlaste talverehvide testid on otsast-otsani mõttetud, sest annavad aimdust vaid ja ainult väga konkreetse mõõdu, veoskeemi ja kaalu/elektroonikaga auto kohta. Kui mul oleks täpselt sama mudel ,kui testiauto, siis võiks isegi subjektiivset arvamust kaaluda. Aga mul on peaaegu alati kasutada radikaalselt teistsugune auto....
Jeebuga peab põdrale otsa sõitma, või muidu...Eks paista olema nii, et mida uuem tehnika, seda rohkem igasuguseid vidinaid-hujoobinaid täis. Ja enamik sellest töötab mingites ideaaltingimustes aga mitte reaalsetes oludes. Tooks näite natuke teisest valdkonnast kui jänkiautod: nimelt bussid. Töötan bussijuhina ja parimad "pillid" tööks on vanad rondid, mis paistavad koos seisvat vaid rooste peale tõmmatud teibi abil. Neis lihtsalt pole neid elektroonilisi "abimehi", mis pidevalt otsi annaks. Tuttuued Iveco´d samas on peavalu ruudus: juhikoht tehtud kääbikule, uksed mõnikord töötavad nii nagu peaks, külmaga käimakastid segi jne. Veojõukontrollist ja ABS-ist ei taha rääkidagi...Suht sama ka kõigi teiste viimase viie aasta jooksul ehitatud bussimargiga. Eks sama asi kehti ka autode kohta. Mida uuem seda rohkem Hiinas allhankega tehtud ekspromtelektroonikat mida reklaamitakse kõikvõimalike kolmetäheliste kombinatsioonidena kui turvaimesid ja mida on ju nii trendikas ja inn auro juures omada.
OT: Ise otsin igapäevaliikuriks kobedat W124.... olen lihtsalt nii ebatrendikas
Jeebuga peab põdrale otsa sõitma, või muidu...Praegusel ajal mingi rudimentaarse ESP peale panek autole ei too kaasa enam suuri kulusid, sest enamik tema tööks vajalikust "infrast" on juba masskasutuses.
ABS pidurid, elektrilised seguklapid (saab ka mehhaanilisega tegelikult, võimsust saab piirata ka muud moodi kui seguklapiga) ja integreeritud elektroonika.
Miks aga fopaad juhtuvad, on kõikvõimas kokkuhoid, kuna konkurents kõva ja käib rebimine iga dollari pärast. Kokkuhoidu tehakse
-komponendidelt (pannakse odavamaid ja mitte nii väga kestvaid, kasutatakse kolmanda maailma allhanget)
-arenduskuludelt - näiteks aastase reaalse katsetustsükli asemel tehakse laboritingimustes "kiirkatsetused".
-materjalide kvaliteedilt ja koguselt - kasutades õhemaid või muidu kehvemate näitajatega materjale - nt dziipidel korraliku terasest või alumiiniumist karterikaitse asemel mingi plastist jama.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
Jeebuga peab põdrale otsa sõitma, või muidu...Just lugesin kuskilt artiklit et uus GC SRT arendab 0.9G külgkiirendust ja maksab 61000 EUR.
Kui suure maasturi ost plaanis siis milleks üldse midagi muud vaadata. Who gives a fcuk selle põdratesti asjus....
PS! Disco II-l on hüdraulilised "stabikavardad"mis väänavad kaldumisele vastu, seepärast ta oma kõrge raskuskeskmega "põikab" nii käste
____________________________
not done until it's done
Jeebuga peab põdrale otsa sõitma, või muidu...See SRT vaevalt ka selliste hädade all kanntatab, juba auto madaldamine, jäigem käiguosa ja sportlikumad rehvid leevendavad kõvasti selliseid koormuse muutmisega kaasnevaid juhitavusprobleeme.
A-klassi mersu sa kah osalt taoliste võtetega oma uppiminekust lahti.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
Jeebuga peab põdrale otsa sõitma, või muidu...Arvan, et enamus juhte ehmatab kangeks, kui teel järsku põder otsa vahib. Mõistlikum oleks investeerida sellisesse turvavarustusse nagu airbagid või mõni muu aktiivne kaitsevahend, sest kõige suurem tõenäosus on sirgelt põdrale sisse/teelt välja puusse/ teelt välja üle kuudi. Sellisel juhul on ikka väga pohhui, kui überilt masin mingis lavastatud testis käitub.
____________________________
Cadillac SRX 08
Chrysler 300C Touring ex
Oldsmobile Delta 88 Royale 1982(tegemisel)
Buick Electra 86
Ford Mustang 97
Chrysler PT Cruiser enda piinamiseks
Jeebuga peab põdrale otsa sõitma, või muidu...Kunagi elus on minu suunavööndisse kaldunud vastutulijast avariivabalt mööda põigatud vastassuunavööndi kaudu.
Dont try this at home, auto handlingus pead 120% kindel olema.
Kui kiirus on 90 kmh, kahel pool teed 50 cm männid ja vastu tuli mingi dziibilaadne asi.
Muidu hea näide, kuidas tootjad asju ajavad - need uuemad Transit bussid, mil tagavedu.
Küllalt respektaablit kliirentsit rikuvad liiga pikad amordid (jo siis laos lühemaid polnud), mille mahutamiseks on tulnud panna tagasilla külge mingid überpikkad kronsad, mille otsa ja tee vahele jääb vaksajagu ruumi.
Nüüd küsimus laiale ringile - milline on selle konkreetse auto enimlevinud tagavedrustuse probleem, mida remontida ja mille taha jääb see kinni talvel või teest väljapool?
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
Jeebuga peab põdrale otsa sõitma, või muidu...Selle koha pealt PlyVal´ga nõus, et uued autod kõikide juhiabidega toodavad juurde oskamatuid ja lolle juhte. Inimesed lihtsalt unustavad juhtimise põhitõed ja -võtted, liialt usaldatakse autot. Mingis olukorras on kindlasti ESP-st abi, aga mõnes teises piirolukorras on ta saatanast. Enamus neist lisades on arvutiprogrammidega loodud mingite arvutuste abil, millel on reaalse eluga vähe pistmist. Katsetus laboritingimustes ja katserajal ettemängitud ja planeeritud olukordades. Palju tuleb reaalses elus ette täpselt samasuguseid olukordi? Ja kui tuleb ette olukord, kus elektroonika ütleb üles, on mõistus munadega triiki. Kes elavad Tallinnas ja lähiümbruses, siis teavad väga hästi, mis juhtub, kui tuleb maha esimene korralik lumi. Elektroonika üritab autot iga hinna eest otse hoida ja pidurdamisel stabiilsust säilitada. Sellega venitatakse pidurdusmaa pikaks ja juht, kes on harjunud pimesi usaldama auto kolmetähelisi ''abimehi'', ongi eessõitjale tagant või külje pealt otsa põrutanud. Igaastane teema, et esimese lumega on 90% juhtidest nagu halvatud, ei oska enam kuidagi hakkama saada.
Ei ole mõtet hakata heietama teemal, et vanasti nõukaajal sai sõidetud ka rehvidega, mille mustrist polnud isegi enam kontuure järgi. Autosi oli siis mitme suurusjärgu võrra vähem ja võimalus kellelegi pihta saada oluliselt väiksem. Ehk olid ka juhid alalhoidlikumad, sest auto maksis terve varanduse ja matsu korral ei olnud kindlustust ka, mis selle kinni tambiks või korda teeks.
Enda tööautoks tiba üle poole aasta vana MB Sprinter. Talvel on sellega ikaldus ruudus, ''armatuurialune juht'' vahel poob auto ikka nii kinni, et kohe marru ajab.
Pikk jutt, sitt jutt. Aga nendest kolmetähelistest lisadest me ei pääse kuidagi. Tuleb lihtsalt nendega koos elama õppida.
____________________________
Dodge RAM 1500 5.7 HEMI Longhorn 2012
Chrysler Grand Voyager CRD 2007
Tööauto MB Vito 119 2021
Club Fullsize
Jeebuga peab põdrale otsa sõitma, või muidu...Varsti tuleb ka iga-aastane talverehviteema, kus eriti karvased isased saavad meenutada mõnekümne aasta taguseid aegu, mil sai opel askoonaga sliki suvekaga poes käidud . Loomulikult ilma absi, esp, turvapatjade, roolivõimu ja turvavöödeta. Enne väidet, et abs-id, esp-d jms on saatanast, võiks natuke mõtelda ja uurida erinevaid teste, tutvuda TÄNAPÄEVASTE süsteemidega ning mõtelda just nimelt igapäevastele olukordadele tavaliste inimestega, mitte situatsioonidele, kus kodanik stig Blomqvist oma Sport Quattroga kiilasjäisel Tartu mntl Ussisoo teelõiku läbib.
quote:trs200: Varsti tuleb ka iga-aastane talverehviteema, kus eriti karvased isased saavad meenutada mõnekümne aasta taguseid aegu, mil sai opel askoonaga sliki suvekaga poes käidud . Loomulikult ilma absi, esp, turvapatjade, roolivõimu ja turvavöödeta. Enne väidet, et abs-id, esp-d jms on saatanast, võiks natuke mõtelda ja uurida erinevaid teste, tutvuda TÄNAPÄEVASTE süsteemidega ning mõtelda just nimelt igapäevastele olukordadele tavaliste inimestega, mitte situatsioonidele, kus kodanik stig Blomqvist oma Sport Quattroga kiilasjäisel Tartu mntl Ussisoo teelõiku läbib.
Tasakene nüüd... sa keerad vindi jälle nii üle.
Pidasin silmas just noori juhte, kes õpivadki sõitma uute autode ja kõikide lisadega. Kas nad just päris sõitma õpivad aga eksamilt läbi saama õpetatakse küll. Ei vaidle vastu, et süsteemid saatanast on, aga vahel see lihtsalt on nii. Ise olen sõitnud viimastel aastatel automaatkasti ja ABS,ESP jms asjad peal. Saidud saab ilusti tehtud, aga vahel lihtsalt võtab vanduma see ESP. Mõnikord sekkub just siis, kui poleks vaja.
____________________________
Dodge RAM 1500 5.7 HEMI Longhorn 2012
Chrysler Grand Voyager CRD 2007
Tööauto MB Vito 119 2021
Club Fullsize
Jeebuga peab põdrale otsa sõitma, või muidu...Ma nüüd nii pool aastat sõitnud esimese autoga, kus ka abs olemas.. Ei oskagi öelda tegelt, on see hea või halb, alguses tahab vb natuke harjumist aga pole hullu midagi, naisele soovitaksin küll.
1 2 3 4 
24 aastat pidevalt roolis, ja rõhutan - teedel, kus just võiks rohkem loomi kohata a'la Keila-Haapsalu, ning mitte ühte jõhkrat põiget pole tulnud elus teha. Selle eest olen 20 aastat tagasi teadlikult suure koera laibaks sõitnud Mosse lõhkumise hinnaga, sest hakata 30.dets MI16 rehvidega moskuuriga, peal 2 aastast kodanikku ja 2 noort ema, tegema mingeid põikeid on idiootsus! Ainus kindel variant on oskuslik äkkpidurdus ja seda tuli ka see aasta veebruaris abimeesteta Sitikaga teha. Tüüpiline koht - Laagri Maksi tagasipööre, kuskohast suure hange tagant meile otse risti ette keerati. Pidurdus ja jõuline aga sujuv suunamuutus ning ei saanud kumbki auto kriimu peale. Aga mis oli: minu algne kiirus suhteliselt halbades ilma- ja teeoludes polnud mitte 90+ "natuke peale" vaid 85 km/h! Autot juhitakse siiski ajudega, mitte elektrooniliste abimeeste ja põdrapõigetega. 
