quote:olevtoom: Olgu tervitatud 35 aastat stagnatsiooni!
Äh misasja CRS-8 esimene aste maandus just naksti parvele sellise näoga nagu oleks seda eluaeg teinud, esimese SLS ehitamine käib, Crew Dragon on katsetuste faasis, Orion EM-1 ehitamine käib, mehitamata sonde vurab mööda Päikesesüsteemi ringi rohkem kui kunagi varem ja Bigelow täispuhutav orbitaalhotell on juba ammu valmis, lihtsalt ootab sõidukite taga millega see üles saata ja mehitada.
Stagnatsioonist pole siin küll haisugi.
____________________________ Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
quote:Jesper: Äh misasja CRS-8 esimene aste maandus just naksti parvele sellise näoga nagu oleks seda eluaeg teinud, esimese SLS ehitamine käib, Crew Dragon on katsetuste faasis, Orion EM-1 ehitamine käib, mehitamata sonde vurab mööda Päikesesüsteemi ringi rohkem kui kunagi varem ja Bigelow täispuhutav orbitaalhotell on juba ammu valmis, lihtsalt ootab sõidukite taga millega see üles saata ja mehitada.
Stagnatsioonist pole siin küll haisugi.
Noo-jah, aga ma ei näe põhimõttelsit edasiminekut Kuu-lendude ajast. Vastupidi, rääkimata sellest, et praegu ei ole kellelgi Kuu peal käimise aparatuuri, on ameeriklased juba natuke aega selles narris seisukorras, et peavad venelaste käest taksoteenust sisse ostma, ja need veavad jänkisid Komarovi poolt sisse õnnistatud masinaga.
Jah, automaatjaamadega on asi tõesti väga hästi edenenud, aga, nagu Zubrin kirjutab, on vähemasti NASA-s sellel meeskonnal kogu aeg olnud selge eesmärk. Mehitatud lendudega on asi olnud süstiku valmissaamisest saadik segasevõitu.
Ma progressi all mõistaksin ikka Maa-lähedasest ruumist veidi kaugemale kippumist. Marss oleks tänapäeval just paras ülesanne. Oleks ka 25 aastat tagasi olnud, kui Bush (vanem?) selle eesmärgi välja hõikas. Kahjuks ei ole tema ega ükski järgmine president peale hõikamise midagi teinud. Viimased, Obama incl., on eriti kavalad, pannes tähtaja sellesse aega, kus nad ise kindlasti enam presidendid ei saa olla.
Sõidukitega on see lugu, et süstik peaks olema näidanud, et korduvkasutatava laeva loomine ei saa olla eesmärk, vaid saab olla ainult vahend mõne konkreetse ülesande lahendamiseks. Üldiselt on ühekordselt kasutatav laev odavam.
____________________________
1956 Cadillac 62 hardtop coupé, 1991 Jeep Cherokee. Ja peres 1972 Buick Riviera
Head kosmonautika päeva!No Apollo programm neelas 15 aastat järjest 4% USA riigieelarvest, sellise summa taevasse tulistamine ei ole tänapäeval realistlik, selle pärast võtavadki asjad veidi aega. Tänapäevane kosmose uurimine on võib-olla veidi vähem pompöösne kui Apollo, aga see-eest siiski jätkusuutlik.
Mehitatud lendude osas ei ole 5-6 aastat pausi USA jaoks mingi ennekuulmatu lugu, Apollo ja STS vahele jäi samasugune auk. Crew Dragon peaks praeguse info kohaselt järgmine aasta lendama, muidugi tuleb SpaceX-i tähtajad kõik "Muski koefitsendiga" läbi korrutada, aga lisaks on CST-100 arendus täies hoos ja Dream Chaser peaks kaubaveokonfis ka paari aasta jooksul lendama hakkama. Orion siis veel lisaks. Ehk siis tegelikult maksimumstsenaariumi korral on USA-l kümnendi lõpuks neli sõltumatut sõidukit inimeste maalähedasele orbiidile lennutamiseks, millest üks kõlbab ka kaugemal käimiseks.
Korduvkasutatav süsteem on vägagi õige eesmärk, mida näitavad edukad Falcon 9 esimese astme maandumised - see konkreetne reedel maandunud toru peaks praeguste plaanide kohaselt juulis uuesti lendama, klientide huvi korduvkasutuse vastu on meeletu, ma ei mäleta kas see oli Orbcommi või SES-i boss kes ütles et nad riputavad oma satelliidi tagasi tulnud Falcon 9 ninale ilma eelneva demolennuta, andke ainult tuld. Dragoni korduvkasutust pole siiani proovitud sel lihtsal põhjusel, et NASA tellis CRS programmi raames igaks stardiks uue sõiduki - selle tervelt kätte saamine pole üldse mingi küsimus ja konstruktsioon on arvestatud vastu pidama vähemalt 10 stardi-maandumise tsüklit. Marsile lendamine saab võimalikuks siis, kui selleks vajaliku laeva ja kütuse tükkhaaval orbiidile saatmise hind muutub mõistlikuks, mis on läbi raketi tükkide korduvkasutuse täiesti saavutatav eesmärk.
Aa ja tegelikult on kaubaveo-Dragon juba täna täiesti "elusolendikõlbulik", nimelt lendas CRS-8ga Kosmosejaama mitukümmend hiirt, kes viimaste teadete kohaselt on endiselt täiesti töökorras Jääb üle loota, et neil seal üleval ikka olukord kontrolli all püsib, muidu tuleb CRS-9ga ka kass üles saata
____________________________ Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
12.04.2016 at 13:27
3 edits. Last edited 12.04.2016 at 13:46 by Jesper
Head kosmonautika päeva!Näe, teema algatamisest viis aastat möödas ja asjad on tõesti paremaks läinud -- ameeriklased ei peagi enam venelaste ukse taga kaapima.
Edu kodanik Muskile.
____________________________
1956 Cadillac 62 hardtop coupé, 1991 Jeep Cherokee. Ja peres 1972 Buick Riviera
Head kosmonautika päeva!Jep, ja korduvkasutatava Crew Dragoni iste maksab NASA-le 58 miljonit, Sojuzi oma maksis kogu perioodil 2006-2020 keskmiselt 56 miljonit, aga see kasvas kogu aeg ja viimane oli 90 miljonit. Ilmselgelt on Dragoni hinnas ka veel kõvasti moosi sees, sest arenduskulud tuleb enne tasa teenida kui odavmüüki teha saab.
____________________________ Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
Head kosmonautika päeva!Inimese saatmine Marsile (näiteks) on ainult puhtalt psühholoogiline asi. Inimese asemel saab oluliselt rohkem tehnikat ja muud vajalikku varustust kaasa võtta, mis reaalselt ka midagi tagasi annaks. Suht mõttetu on seda bioloogilist isendit vedada edasi tagasi tema vajadustega selleks, et mõnda kangi, nuppu vajutada või siis fotokal klõps teha
12.04.2021 at 18:39
1 edit. Last edited 12.04.2021 at 18:41 by dodge525
quote:mrtn: Yup, mulle meeldib ka reisipilte arvutist vaadata.
Eriti teiste tehtuid, eks? Mulle meenus vana Baskini kunagine ütlus: "ma olen tüdinud vaatamast maailma Vambola Põdra silmadega".
Ega me ei lähe sinna pilte tegema või kive korjama. Sellega saavad tõesti automaadid (enam-vähem) hakkama. Me läheme sinna elama. See võib ju nigel katse tunduda, aga kui inimkond tahab pikemaks ajaks ellu jääda, peame laienema Maast väljapoole. Siinsed ressursid on lõplikud, ja väljamõeldised a la "nullkasvuga areng" on sama mõistlikud kui "viisnurkne kolmnurk".
____________________________
1956 Cadillac 62 hardtop coupé, 1991 Jeep Cherokee. Ja peres 1972 Buick Riviera
Head kosmonautika päeva!Mahapolenud Maa on ka sobralikum elupaik kui Mars.
Hetkeseisuga on Mars hullem korb kui Atacama. Mitte midagi pole mis aitaks elu alal hoida.
quote:madis: ... Nii et see jutt marsile kolimisest on ennatlik..
Ega ma ei arvagi, et sinna homme elama kolima peaks.
Aga kui me igasugu elamiskõlbmatutesse kohtadesse poleks kunagi julgenud minna, siis istuksime siiamaani Aafrikas ja võistleksime tüügassigadega toidu pärast. Kuigi ma kahtlustan, et oleksime juba ammu kaotajateks jäänud.
____________________________
1956 Cadillac 62 hardtop coupé, 1991 Jeep Cherokee. Ja peres 1972 Buick Riviera
quote:olevtoom:
...Aga kui me igasugu elamiskõlbmatutesse kohtadesse poleks kunagi julgenud minna, siis istuksime siiamaani Aafrikas ja võistleksime tüügassigadega toidu pärast. Kuigi ma kahtlustan, et oleksime juba ammu kaotajateks jäänud.
Eks me senikaua saame paljuneda, kuni on elamiskõlbmatuid paiku kuhu laieneda ja selles osas ettevõtlikke Livingstonesid toidab praegune maailmavaade üsna heldel käel.
Mingil ajal tuleb aga sein ette ja peame ehk korraks maakera jälle tüügassigadele loovutama
quote:No Apollo programm neelas 15 aastat järjest 4% USA riigieelarvest, sellise summa taevasse tulistamine ei ole tänapäeval realistlik, selle pärast võtavadki asjad veidi aega. Tänapäevane kosmose uurimine on võib-olla veidi vähem pompöösne kui Apollo, aga see-eest siiski jätkusuutlik.
See jätkusuutlikkus kehtib ainult eeldusel, et planeet Maa säilib elamuskõlblikuna. Kui ei säili, siis pole see 35a paigaljooks enamat näidistegevusest.
Küsimus pole ju selles, et kas me venitaks Kuu asemel mõned inimesed Marsile, vaid kui siit tuleb mingil põhjusel lahkuda, siis lähim lootustandev eksoplaneet Proxima Centauri b asub meist 4,2 valgusaasta kaugusel ja sinna usutav lendamine nõuab valguse kiiruse lähedasi kiirusi, selliseks arenguks on orbitaaljaamade vahet käimine ja pisikeste masinate saatmine Päikesesüsteemi piires kaunis lootusetu stagnatsioon.
Ups, hiljuti teatasid ERR teadusuudised, et seda planeeti tabas enneolematu superloide, niiet tuleb veel kaugemalt otsida. Seal ei pruugi keskkond olla sõbralikum mikrolaineahjust.
Võrdluseks "jätkusuutliku arengu" mõistmiseks
Proxima Centauri b asub Maast 4x10 astmes 13 kilomeetri kaugusel.
Kuu asub Maast 4x 10 astmes 5 kaugusel.
Igaüks võib nüüd keska mata kursuse oskuste abil arvutada, kui suur või väike % sellest meile jõukohane on.
Ups2, pingereas järgmine taoline planeet Gliese 667Cc asub juba 20x10 astmes 13 km kaugusel.
Tänase jätkusuutlikku kosmosetehnoloogia abil, mis meil kättesaadav on, võtab mehitatud lend Marsile juba aastaid ja nimetatud eksoplaneetide juurde lennuks kulub tuhandeid aastaid. Täna on tehnoloogia võimeline andma mehitatud kosmoselaevale teise kosmilise kiiruse (11,2 km/sek) ja mingitele kergetele robotlaevadele kolmanda kosmilise kiiruse (16,7 km/sek). Kõrvutage neid arve sama Proxima Centauri kaugusega, ei tundu perspektiivikas.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
Head kosmonautika päeva!Väikestel vesinikupommidel põhineva ajami katsetamiseks oleks vaja miljonipealist steroididel lobirühma ja triljon taala altkäemakse Igas normaalses inimeses tekitab paljas kirjeldus õuduskarjeid.
quote:vvt:...Tänase jätkusuutlikku kosmosetehnoloogia abil, mis meil kättesaadav on, võtab mehitatud lend Marsile juba aastaid ja nimetatud eksoplaneetide juurde lennuks kulub tuhandeid aastaid. Täna on tehnoloogia võimeline andma mehitatud kosmoselaevale teise kosmilise kiiruse (11,2 km/sek) ja mingitele kergetele robotlaevadele kolmanda kosmilise kiiruse (16,7 km/sek). Kõrvutage neid arve sama Proxima Centauri kaugusega, ei tundu perspektiivikas.
Ma ei tea, kes selle võrdluse autor on (lugesin seda esmakordselt Zubrini allviidatud raamatust), kuid sellistel puhkudel on ikka kasulik esitada:
Kui Kolumbus oleks oodanud, millal talle sadamasse tuuakse moodne terasest ookeanilaev (või linnaäärsele platsile Boeing 747), oleks Ameerika temast avastamata jäänud.
Tähtedevahelistest lendudest me praegu tõsiselt ei räägi (ja on võimalik, et neid ei saagi kunagi teha valguse kiirusele lähedasel kiirusel, vaid suhteliselt aeglaselt, nn. põlvkonnalaevadega).
Aga -- mehitatud lend Marsile võtab umbes pool aastat, mitte aastaid. Hohmanni orbiidil läheb 250 päeva, kuid õige väikese täiendava delta-veega saab seda aega paari kuu jagu lühendada.
Soovitan lugeda Robert Zubrini raamatut "Case for Mars". Ta kipub küll natuke ülearu optimistlik olema, kuid Marsilemineku probleeme ja nende lahendusi lahkab üsna põhjalikult.
____________________________
1956 Cadillac 62 hardtop coupé, 1991 Jeep Cherokee. Ja peres 1972 Buick Riviera
Head kosmonautika päeva!Marsile lipu püsti löömine on üks asi, aga ma pigem kahtlustan, et suur läbimurre koloniseerimises saabub, kui
a) kosmoses õpitakse tänu sealsetele tingimustele (vaakum, kaaluta olek) tootma midagi unikaalset või palju kvaliteetsemalt kui Maal võimalik
b) orbiidile ja tagasi liikumine on piisavalt odav, et tooraine üles ja toote alla tulistamine rahaliselt ära tasub
Kui need kaks tingimust on täidetud, siis hakkavad laevad üles-alla käima tihemini kui Tallinn-Viljandi rong ja orbiidil töötamine saab ilmselt umbes sarnaseks elukutseks, nagu näiteks süvatuukrite oma - mitte päris igaühele, aga siiski mitte ka kaht kõrgharidust, hävitajapiloodi tausta ja ükssarvikutest põlvnemist nõudvaks, nagu praegu. Koos kosmoses veedetud tundide kasvuga kasvab ka oskusteave, kuidas asju kõige paremini ja mugavamalt ajada, mis muudab automaatselt ka Marsile lendamised jms avastusprojektid kättesaadavaks. Kosmoseagentuurid võivad ju pingutada, aga nad ei jõua iial maksumaksjate käest nii palju raha välja manguda, kui ettevõtted oma investoritelt, selle efektiivsest kulutamisest rääkimata. Kolumbus oli küll julge mees, aga ta sai oma reisi ette võtta alles peale seda, kui laev, navigatsioon jms eeldused olid vähem ambitsioonikate eelkäijate poolt välja mõeldud ja evitatud.
Samas kui mingit sellist käimatõukavat ajendit, mis suunaks inimesi kasumi nimel kosmossesse kolima, ei teki, siis jääbki kogu see värk igaveseks selliseks väikses skaalas torkimiseks, teaduse ja prestiiži nimel. Lõunapoolusele on mõõtmatult kergem saada kui orbiidile, aga seal elab ainult 30-40 inimest, sest pole mingit põhjust, miks neid seal näiteks 10 tuhat peaks olema.
____________________________ Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
quote:Jesper: Marsile lipu püsti löömine on üks asi, aga ma pigem kahtlustan, et suur läbimurre koloniseerimises saabub, kui
a) kosmoses õpitakse tänu sealsetele tingimustele (vaakum, kaaluta olek) tootma midagi unikaalset või palju kvaliteetsemalt kui Maal võimalik
b) orbiidile ja tagasi liikumine on piisavalt odav, et tooraine üles ja toote alla tulistamine rahaliselt ära tasub......
Erinevalt akf Jesperi mõttelennust, ütlen oma arvamuse, et ma olen kuidagi nii mõelnud, et kosmosevallutamine saab sisse seninägematu hoo, kui meil tekib võimalus kuidagi seal olevaid maavarasid ammutada. Ehk Jesperi variandile b) vastupidises suunas. Toome sealt, teeme siin. Kasutame nii siin kui seal. Siis läheb kogu asjale tuli takku.
quote:Pierre: Erinevalt akf Jesperi mõttelennust, ütlen oma arvamuse, et ma olen kuidagi nii mõelnud, et kosmosevallutamine saab sisse seninägematu hoo, kui meil tekib võimalus kuidagi seal olevaid maavarasid ammutada. Ehk Jesperi variandile b) vastupidises suunas. Toome sealt, teeme siin. Kasutame nii siin kui seal. Siis läheb kogu asjale tuli takku.
Need maavarad peavad küll üpris väärtuslikud olema, ja seda veel õige tükk aega pärast kommerts-kosmoselennunduse tekkimist. Kuid Zubrin on näituseks arvutanud, et deuteeriumi vedamine Marsilt Maale tasuks end ära. ... kui lõpuks saadaks käima juhitav termotuumareaktsioon ja sellega turg tekiks.
Pisut kaugemas tulevikus oleks kahtlemata päris kena mõni raudnikkelasteroid ette võtta. Selline sisaldab muuhulgas sääraseid lisandeid nagu plaatinat, iriidiumi, roodiumi, ...
Muidugi me saame asju suurelt ette võtta siis, kui meil on selleks piisavalt energiat. Ja sellega kipub siinse palli peal järjest kehvemaks minema... ja üleüldse tulekski energiamahukad ettevõtted Maa pealt minema viia, saaks kliima kohe palju vähem soojenevaks
____________________________
1956 Cadillac 62 hardtop coupé, 1991 Jeep Cherokee. Ja peres 1972 Buick Riviera
Head kosmonautika päeva!Ma pigem saadaks suurema hulga rahvast orbiidile ja marsist natuke edasi "kaevandama" asteroidide vöös ning puhkuseks oleks maa peal käimine kora aastas 1 kuuks. Võiks loota et maa lõpuks säiliks. inimeseloom saaks orbiidil kiirelt aru et prügi mahaviskamine tähendaks kohest banaanikoore peale astumist ja maa omab suuremat väärtust inimkonnale kui lihtsalt paljunemis- ja prügistamiskoht.
Head kosmonautika päeva!Kolumbus oli suvaline kullanäljas oss, viikingid käisid tükk maad varem juba Ameerika vahet.
Mis puudutab asteroidide uuristamisse siis probleemiks pole mitte mc2 vaid vana hea mv2 / 2
Nimelt kui asteroidi kiirus Maa suhtes on nt kosmilises mõttes tühine 100km/s siis arvutage välja kineetiline energia ühe tonni kohta...
See on 14GWh, mis maksaks isegi odava energia (1sent kWh) korral 14 000 EURi. Aga kosmoses on energia kallim.
Päikesepurjed jms palagan tuleb kasutusele võtta, muidu võime panni lakkuda ja ainult unistada plaatinakänkaratest
Head kosmonautika päeva!Kaevandamine on ka kindlasti teema, aga seal on veel päris mitu suurusjärku minna - mingid niklid-titaanid maksavad paar-kolmkümmend raha kg kohta, kola orbiidilt Maale toomine maksab Dragoniga hetkel suurusjärgus 100000$/kg, aga muidugi tõenäoliselt kukub sealt vähemalt üks null maha, kui spetsiaalne laev ehitada - metallikangid ei ole nii nõudlikud reisijad kui astronaudid. Samas mingid ränisubstraadid, ülijuhid jms igapäevase elu eksootilisema otsa tehnomaterjalid maksavad suurusjärgus paar-kolm tuhat raha per kg, ehk siis kui millegi "kosmiline" versioon on kümme korda kallim kui "maine", siis hakkab juba looma. Tootmiseks vajaliku tehnika üles tulistamist ma hetkel ei arvestanud, see on mõlemal juhul vajalik, aga siiski ühekordne investeering.
Muidugi see kõik on selline nullide õhus keerutamise harjutus, aga noh, umbes selline on mõttekäik, mille pärast ma nii arvan, nagu ma kirjutasin.
____________________________ Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
1 2 
CRS-8 esimene aste maandus just naksti parvele sellise näoga nagu oleks seda eluaeg teinud, esimese SLS ehitamine käib, Crew Dragon on katsetuste faasis, Orion EM-1 ehitamine käib, mehitamata sonde vurab mööda Päikesesüsteemi ringi rohkem kui kunagi varem ja Bigelow täispuhutav orbitaalhotell on juba ammu valmis, lihtsalt ootab sõidukite taga millega see üles saata ja mehitada.
