Sellise elektripeldiku võimsusgraafik ja kiirendus klapivad suhtkoht kõige elementaarsema füüsikaga - vaadake võimsuskõverat jms.
kuni 100kmh on õhutakistuse osa ka suht väike.
quote:madis: VÕIMSUSEST TULEB MAHA ARVUTADA HÕÕRDEKULUD (valdavalt õhutakistus).
tubli - siin see sinu nórkus ongi
kui Sa pead valdavateks hóórdekuludeks óhutaksitust, siis teadmiseks, et 0-100kmh kiirenduse juures on see ainult ca 2,15% jóust 373kw juures, mis óhutakistuse (tiheduseks vóetud merepinnal 1,226) kompenseerimiseks vajalik on
rohkem ei saa nagu maha arvutada hóórdekulusid - vastupidi, sisuliselt tuleb kiirenduse algusfaasis "maha arvutada" osa mootori pakutavat jóudu, et see ei ületaks teepinna pakutavat hóórdetegurit läbi mille tekib autot kiirendav vastasmójujóud e hóórdejóu reaktiivjóud
no paneks siia lolluse teemasse siis mingi arvutuse ka, kuigi eelistaksin seda teha asjalikumas kohas
ehk siis kummi (materjal, mitte rasestumisvastane vahend) ning asfaldi ja betooni vaheline hóórdetegur on teatavasti 0,9
Fh 1 rattas = 0.9*((1884 kg)*(9.81 m/s2) / 4)= 4158 N ehk tagarattaveoga autol kokku 8416N
Seega ei kahjuks saa Draal 11,41kN kohe maha laadida oma liikurist - peab rattas olemasolevast jóust 3kN algatuseks maha arvestama (loe: selle vórra vähem vajutama), hea ca 25% juba, et üldse minema hakata
aga nüüd küll rohkem enam ei viitsi siin lollitada
lópetuseks veel, et kaasaegses mootorispordis räägitakse juba mitu aastat, mitte vóimsusest vaid justnimelt torque-st: https://www.motorsport-developments.co.uk/Understanding_Ford_Ecoboost_Torque_Control.html
ise tahaksin tegelikult näha dashboardil tegelikku saadavalolevat lükkejóudu keres, siis oleks hea Jesperil ka näha, et nórk mootor ja selle kiired pöörded äkki polegi vóidusóitmiseks nii head, kui jóuline mootor ja ülekanded, mis tagavad kurvist välja tulles suurema saadavaloleva jóu ka madalamatel mootori pööretel alati ei käi mootori kräunumisega kaasas kiirem edasiliikumine - see vóib nii ainult tunduda...
Lõputu võitlus lollusegaMhmh, sest kui probleem on selles, et tagarattas on jõudu liiga palju ja seda ei saa maha, on lahenduseks... rohkem jõudu!
____________________________ Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
Ma ei sekku teie kirglikusse vastasseisu, aga antud link küll nüüd kuidagi väände eelistamist üle võimsuse vms ei kinnita. Samuti pole siin otseselt/eksklusiivselt mootorispordiga mingit pistmist. See artikkel kirjeldab, kuidas tänapäeva mootorite (nt nagu ka GM LS mootorid, põgusalt puudutasin vastavas teemas) juhtajud mootorit kontrollivad. Seal rääkisin ma väändest pöörete piiraja võtmes. Teisisõnu, mootori võimsuse "doseerimiseks" erinevates olukordades kasutatakse väände reguleerimist. Nt saab GM-i ajudel määrata mootori väände ja/või selle muudu erinevate pöörete ja käikude puhul (nt veojõukontrolli puhul pole 1. käiguga mõtet nii palju jõudu mootorist välja anda, kui nt 6. käiguga). Kui vääne on iga pöörde juures teada, saab mootor vastavalt ka võimsust doseerida. Tagurpidi ei kujuta seda ette (nt määrame tabelites võimsuse ja siis arvutatakse sellest mootori vääne välja)? Ma pakun, et autotootjad on läinud seda teed põhjusel, et võimsus saadakse pöörete ja väände korrutisest ning väänet on loogilisem/lihtsam seadistada kui võimsust, mis on funktsioon väändest.
Lõputu võitlus lollusegaLisaks jaburale hõõrdeteguri vaikeväärtusele pole praktilise rehvisegu-karkass-velg-rehvitäide-süsteemi hõõrdetegur kunagi lineaarne. Isegi mitte sirgelt sõites, rääkimata kurvidest, mis lisavad veel paar-kolm lõbusat graafikut, täpne number oleneb sellest, kas su planeeritav margin-of-victory on 5%, 1% või 0,1%. Ja isegi TF ja FC ei sõida arvutuste mõttes "otse", vaid pigem nagu pikka lauget paremkurvi (krt päris kindel pole, äkki oli vasak? kuhu poole nad rooli keerasidki? Pärtel raudselt teaks unepealt...), anoh selle teema sügavama käsitluse ma jätaks pigem teistele
Et noh, kui juba räägime täpseks minekust, siis olgem ikka põhjalikud!
____________________________ Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
10.08.2021 at 21:53
2 edits. Last edited 10.08.2021 at 21:58 by Jesper
Lõputu võitlus lollusegaÄratundmisróóm täna tööle sóites SkyPlus hommikuprogrammist
SkyPlus Hommikuprogramm 11.08.21
SkyPlus raadioajakirjanik Kristjan Hirmo robottolmuimeja tehnoloogiast: Mis on selle käivitav jóud?
Blondiin Maris: Nupp…
Tqhq 6.07.21
Delfi Forte tehnikaajakirjanik Veli V. Rajasaar auto kiirenduse füüsikast: A ja O on ikkagi pöördemoment.
Foorumiliige madis: Ei, vóimsus…
quote:madis: Kas sa oma viimase valeinfo kohta ka midagi ütled ?
nuh, millise valeinfo - vaadake austet foorumikaaslased ise järgi tavaolude hóórdetegur kumm vs asfalt/betoon
loomulikult ma vähe utreerisin ja jätsin näitest välja hóórdeteguri puhul adhesiooni, teepinna mikrokonarused ja rehvikihi lõikumise (nendega koos oleks vast ca 1,25 kasutada tavaoludes, dragsteri kohta ilmselt madis ei tea, aga seal on liim ka mängus) ning weight transferi, et madis ikka paremini aru saaks, miks ei saa 373kw auto kiirendust arvutades koheselt 100% rakendatavusega (nagu tenniga veekeetmise puhul) arvestada ja miks tema 1,947sek P-valem nórga on...
quote:madis: Kas sa oma viimase valeinfo kohta ka midagi ütled ?
nuh, millise valeinfo - vaadake austet foorumikaaslased ise järgi tavaolude hóórdetegur kumm vs asfalt/betoon
loomulikult ma vähe utreerisin ja jätsin näitest välja hóórdeteguri puhul adhesiooni, teepinna mikrokonarused ja rehvikihi lõikumise (nendega koos oleks vast ca 1,25 kasutada tavaoludes, dragsteri kohta ilmselt madis ei tea, aga seal on liim ka mängus) ning weight transferi, et madis ikka paremini aru saaks, miks ei saa 373kw auto kiirendust arvutades koheselt 100% rakendatavusega (nagu tenniga veekeetmise puhul) arvestada ja miks tema 1,947sek P-valem nórga on...?
Krt kes siin üritab auto kiirendust niimoodi mõõta. Mitmeid kordi on rõhutatud, et see näitab minimaalse aja ja minimaalse enargia mida on vaja 1883 kg keha kiirendamiseks kiiruseni 100kmh . See on füüsika alus. See näita füüsika reeglitega ära miks ei saa seda keha kiiremini 100 kmh kiiruseni kiirendada. Selle taga on loogika ja füüsika mitte et keegi ütleb et kõhutunne ytleb et ei saa nii kiiresti kiirendada. Loomulikult on reaalse auto kiirenduse arvutamise valemid keerulisemad. Aga kas sa oskan nüüd välja pakkuda kohe oma mingi väände järgi arvutamise valemi mis näitab kuidas auto kiirendab . Sa ei saa võtta lihtsalt mootori momenti, korrutada seda veermiku ülekandeteguriga ja öelda et see ongi nüüd see jõud mis autot kiirendab. Võtame siia siis selle näite et mootori vääne on 400Nm ja ülekanne on 10:1 ja ratta diameeter on 1m. Et siis 400x10x2 on 8000 N see teeb siis 1884kg kaaluva auto kiirenduseks mingi 4G aga ma tahan rohkem , paneme alla siis väiksemad rattad, diameetriga 0,5m ja kohe laksust sama mootor suudab kiirendada 8G Jabur. 400Nm ei näita midagi mootori võime kohta keha liigutada. Väänet on vaja vaadata koos väände pöörlemise kiirusega ja see annab võimsuse. Need 2 asja on seotud. Mina väidan, et füüsika mõttes on korrektne öelda, et autot kiirendab võimsus. st. keha kiiruse muutuseks on vaja kehale anda energiat ja seda kirjeldab võimsus. Pöördemoment ei sisalda endas energiat, ainult siis kui võtta pöördemoment koos pöörlemiskiirusega on see energia hulk.
Nu ja kui tulla nüüd selle kurvist välja kiirendava ja kriiskava mootoriga foorumitegelase juurde siis peab aru saama, et kõrgemad pöörded ei tähenda ju kõrgemat võimsust, kui mootori pöörded on suuremad kui need pöörded kus mootori võimsuskõvera max on siis mootori toodetud võimsus on väiksem ju. Kui Blue kurvist välja kiirendab kiiremini kui Jesper siis järelikult blue auto mootor arendab tollel hetkel rohkem võimsust. Kui Jesperi auto mootori max võimsus on küll suurem siis ta lihtsalt kas ei oska seda kasutada (ei ole midagi isikliku lihtsalt näide)(valitud vale käik) või tema auto tehniline lahendus ei suuda kasutada mootori maximaalset võimsust (vale ülekandega käigud)
Kui võtta kaks sama massi , sama veere takistuse ja õhutakistuse ja sama kaalujaotusega autot millel on sama võimsad mootorid siis nad teoreetiliselt kiirendavad täpset sama kiiresti. Praktikas kiirendab see auto kiiremini mille tehniline lahendus lubab mootoril töötada max võimsuse juures. Seda et hetkel enamjaolt paremini kiirendavad autod millel on mootori momendikõver lamedam ja madalamatel pööretel on sellest, et sellise tehnilise lahenduse juures saab mootor töötada rohkem aega max võimsuse juures kui mõnel sellisel autol mille võimsus tuleb just suurtel pööretel ja võib olla küll suurem max väärtus aga kasutates on keskmine väärtus palju madalam. Selline mootor vajaks paljude käikudega kasti ja kiireid käiguvahetusi, et hoida mootor töötamas oma max võimsuse juures. Nii et seda milline auto kiirendab paremini ei piira see milline on mootori vääne vaid see millise auto tehniline lahendus lubab kasutada mootorit kõige suurema võimsuse juures Kui mingil hetkel sama massiga autode kiirendus on erinev siis saab alati väita, et suurema kiirendusega auto mootor arendab suuremat võimsust (kaod ülekandes on ka samad)
Sama asja ei saa väita väände kohta , on vaja teada veel mõlema auto mootori pöördeid ja siis sealt arvutab välja ikkagi võimsuse ja saab teada et see auto mis kiirendab kiiremini selle mootor arendab suuremat võimsust.
Tegelt kui vaielda siis peaks täpsemalt siin lahtimõtestama küsimuse mille üle üldse vaidlus käib ....
____________________________
Pontiac Fiero 2.8
Chevrolet Express 1500
Lõputu võitlus lollusegaKui nüüd teema juurde ikka tagasi tulla ja jätta kõik sääsed õhufiltris lugemata ning ka tagasilla ja kasti õli viskoossuse ning korpuse flow karakteristiku, mille tulemusena temperatuur ülekandes on selline või selline ja selle tõttu hõõrdetegur ... ning samuti asfaldi pigisisalduse, asfaldi ning rehvi temperatuuri, maa magnetvälja ja kuu gravitatsioonijõu ja ... ja isegi selle, kas njutomeetriga annab vett keeta
Siis tegelikult ju oli küsimus, kas autopoes tutvustustusildi juures näpp suus seistes tuleks lugeda kw/hp rida või Nm rida. Ja kumma rea pealt ostu otsuse tegija toisest lollim on
11.08.2021 at 15:39
1 edit. Last edited 11.08.2021 at 15:49 by Madlobster
Lõputu võitlus lollusegaBlue, sa pane oma kuradi tõestus siia, kuidas ja mis oludes ei tööta valem a=P/(v*m) mitte ära aja mingit pläma Sky plussist ja Prisma infoletist või kuskohast iganes su tarkus pärit on.
Aga teemas püsides - autopoes sildi juures oleks hea teada kui palju rammu mis kiirustel saadaval on, sest kui autol on 600hpd siis sellest on maantel 130 alas möödasõidul natuke rohkem kasu kui kohaltminekul.
Lõputu võitlus lollusegaKus tõestus on ? Su praegune "mentori positsioon" on naeruväärne, arvestades et sinu klaver pole siiamaani ühtegi korrektset valemit siia edastanud.
quote:BlueStang: now we talking
hea on näha, et foorumis hakkab retoorika óiget suunda vaikselt
quote:madis: palju rammu mis kiirustel saadaval on
Mis on ramm ?
Õigem oleks Palju võimsust on võimalik maksimaalsest kasutada
quote:max: võimsust, mis on funktsioon väändest
Vale. Võimsus on funktsioon väändest ja pööretest. Väändest ei saa arvutada võimsust kui ei tea pöördeid. Võimsusest saab arvutada kõik võimalikud väände ja pöörete kombinatsioonid
quote:[b] , but fortunately into right direction...
____________________________
Pontiac Fiero 2.8
Chevrolet Express 1500
Vale. Võimsus on funktsioon väändest ja pööretest. Väändest ei saa arvutada võimsust kui ei tea pöördeid. Võimsusest saab arvutada kõik võimalikud väände ja pöörete kombinatsioonid
Sa said aru küll, mida ma silmas pidasin. Kui ei, siis arvesta kontektsi kah, milles ma seda kirjutasin. Tahad targutada, ole palun lahke. Pole minu asi siin ennast kulutada.
Blue, sellest pole kasu, kui sa lihtsalt hinnanguid paremale ja vasakule jagad, minemata konstruktiivseks ja detailseks.
Aga teie palun jätkake ilma minuta. Sain aru, et siin pole vahet, mida sa kirjutad, vastu vahtimist saad igal juhul.
Vale. Võimsus on funktsioon väändest ja pööretest. Väändest ei saa arvutada võimsust kui ei tea pöördeid. Võimsusest saab arvutada kõik võimalikud väände ja pöörete kombinatsioonid
Sa said aru küll, mida ma silmas pidasin. Kui ei, siis arvesta kontektsi kah, milles ma seda kirjutasin. Tahad targutada, ole palun lahke. Pole minu asi siin ennast kulutada.
Blue, sellest pole kasu, kui sa lihtsalt hinnanguid paremale ja vasakule jagad, minemata konstruktiivseks ja detailseks.
Aga teie palun jätkake ilma minuta. Sain aru, et siin pole vahet, mida sa kirjutad, vastu vahtimist saad igal juhul.
Ma targutasin selles suunas, et Blue tõi selle väite välja justkui vääne on see kõige alus ja võimsus on lihtsal mingi füüsikute jura mida võib lisaks arvutada kui kellegil tahtmine on .
Sai vast natuke liiga ülereageeritud jah :P Aga nuh vahel viskab üle kui tahaks nagu tekitada mõistliku arutelu aga vastu tuleb suhtumine, et kõik on ikka hoopis teisiti aga ega ise ka ei ütle kuidas see ainus ja õige variant on
Aga eks see vist see interneti asi on, et "siin pole vahet, mida sa kirjutad, vastu vahtimist saad igal juhul"
____________________________
Pontiac Fiero 2.8
Chevrolet Express 1500
igal juhul ikka ei saa ja mul pole mingit huvi siin mentoriks nimetatud olla
aga vähe nagu imelik, kui siin räägitakse pöörete ja vóimsuse tähtsusest väände ees ja räägitakse, et kui hea on ikka pöördemootor. Kui nüüd keegi süveneks, siis see average Joe seal videos üritab väita, et mingi pisike pony, kes jóuab ainult 1lbs raskust vedada ja peab 1hp jaoks seda vedama 33000 jalga on kuidagi parem tugevast hobusest, kes veab sama ajaga 330lbs 100 jala pikkuse teekonnaga.
Ja siis räägib sedasama jura mootorite kohta väites, et oi kui shit on suure mahuga tugev mootor, et ei suuda pöördeid arendada Kas nagu aru ei saada, et mootori puhul on suured pöörded nagu hädatapp nórkuse kompenseerimiseks (peab tegema palju pöördeid, et üldse mingi nm rattasse jóuaks ja siis paneme mingeid ilgelt tihedaid ülekandeid vahele ka veel lisaks)... vóiks ju juba selle aja peale.
Aga parim (heas móttes), mis siin teemas seni on olnud on see madise vastus Madlobsteri küsimusele auto ostu kohta Nm vói kw:
quote:madis:
autopoes sildi juures oleks hea teada kui palju rammu mis kiirustel saadaval on
Eks vaadake, neidsamu 373kw Viperit ja M5 130km liikumisel, tagaratta pöörded samad, aga kumbal on gaasivajutamisel minek parem sel hetkel, kas pöördepillil vói torquemonsteril
Pakun välja et Viper on Nm rohkem ca 25% sel kiirusel ja Viper teeb WRRROOoom ja ning M5 teeb ainult BOOOoooooo... alguses ja siis vahetab käigu alla ja siis hakkab mótlema, kuipalju oma pisikesest jóuetust mootorist pööretega jóudu välja ketrab
igal juhul ikka ei saa ja mul pole mingit huvi siin mentoriks nimetatud olla
aga vähe nagu imelik, kui siin räägitakse pöörete ja vóimsuse tähtsusest väände ees ja räägitakse, et kui hea on ikka pöördemootor. Kui nüüd keegi süveneks, siis see average Joe seal videos üritab väita, et mingi pisike pony, kes jóuab ainult 1lbs raskust vedada ja peab 1hp jaoks seda vedama 33000 jalga on kuidagi parem tugevast hobusest, kes veab sama ajaga 330lbs 100 jala pikkuse teekonnaga.
Ja siis räägib sedasama jura mootorite kohta väites, et oi kui shit on suure mahuga tugev mootor, et ei suuda pöördeid arendada Kas nagu aru ei saada, et mootori puhul on suured pöörded nagu hädatapp nórkuse kompenseerimiseks (peab tegema palju pöördeid, et üldse mingi nm rattasse jóuaks ja siis paneme mingeid ilgelt tihedaid ülekandeid vahele ka veel lisaks)... vóiks ju juba selle aja peale.
Aga parim (heas móttes), mis siin teemas seni on olnud on see madise vastus Madlobsteri küsimusele auto ostu kohta Nm vói kw:
quote:madis:
autopoes sildi juures oleks hea teada kui palju rammu mis kiirustel saadaval on
Eks vaadake, neidsamu 373kw Viperit ja M5 130km liikumisel, tagaratta pöörded samad, aga kumbal on gaasivajutamisel minek parem sel hetkel, kas pöördepillil vói torquemonsteril
Pakun välja et Viper on Nm rohkem ca 25% sel kiirusel ja Viper teeb WRRROOoom ja ning M5 teeb ainult BOOOoooooo... alguses ja siis vahetab käigu alla ja siis hakkab mótlema, kuipalju oma pisikesest jóuetust mootorist pööretega jóudu välja ketrab
Nu esiteks ma ei sooviks sind kah oma mentoriks füüsika ala :P Sinu füüsika seisukohad erinevad kuidagi liiga palju mul füüsika õppejõudude arusaamadest mehaanikast :P
Aga teiseks pole ma kuskil väitnud midagi pöörete ja võimsuse tähtsusest väände ees. Sa ei saa neid krt ju niimoodi ühte patta panna, vääne ei kirjelda sama asja mis võimsus aga ma ei viitsi seda enam kümnendat korda lahti rääkida.
Mis selle Viperi ja M5 liikumise kohta siis tahtsin arvutada neid kurvist väljumise kiirendusi ja võimsusi mis nad siis hetkel kasutavad aga sattusin väga kurbadele netilehtedele ja testidele .....
Täitsa mõtlesin kas siin seda jagada või mitte.
Siin on Viperit ja M5 testitud erinevate autoajakirjade poolt. https://zeperfs.com/en/duel1034-1310.htm
Võimsuse mõttes on jah Viper ja M5 samad, max väänet on Viperil 712 ja M5 el 520 Nm ....
Ma eeldasin, et viper on 400m peal ikka palju kiirem aga testides 12.3 v 12.8 M5 kahjuks .. vahe on ainult 0.5 sek AGA M5 on pea 300 kg raskem ja suurema ristlõikega (suurem õhutakistus)
Suur väändemonster oma kergemas keres peaks ju siis igati ropult kiirem olema kui see BMW mis gaasi vajutamisel ainult mõtlema pidi .....
Nu aga kui nüüd vaadata nende autode tehnilisi lahendusi siis Viperil on 6 käiguline manuaal ja M5 on 7 käiguline automaat ja siit tuleb see vahe et M5 saab oma 7 käiguga hoida mootorit rohkem aega max võimsuse ligidal kui viper oma 6 käiguga.
Seda ma olen ka püüdnud väita , et loeb max võimsus ja sealt edasi tehniline lahendus kuidas seda max võimsust maksimaalselt ära kasutada. Paneme sellele M5 ele 5 käigulise kasti ja jälle on eelis Viperil sest siis suudab selle mootor suurema aja max võimsuse ligidal töötada jne ....
Aga autopoes sildi juures seistes ja vaadates väände ja võimsuse numbreid siis tee autoga proovisõit ja vaata milline rohkem meeldib.....
____________________________
Pontiac Fiero 2.8
Chevrolet Express 1500
.. 12 13 14 15 16 17 18 .. 
alati ei käi mootori kräunumisega kaasas kiirem edasiliikumine - see vóib nii ainult tunduda...
. Sa ei saa võtta lihtsalt mootori momenti, korrutada seda veermiku ülekandeteguriga ja öelda et see ongi nüüd see jõud mis autot kiirendab. Võtame siia siis selle näite et mootori vääne on 400Nm ja ülekanne on 10:1 ja ratta diameeter on 1m. Et siis 400x10x2 on 8000 N see teeb siis 1884kg kaaluva auto kiirenduseks mingi 4G aga ma tahan rohkem , paneme alla siis väiksemad rattad, diameetriga 0,5m ja kohe laksust sama mootor suudab kiirendada 8G Jabur. 400Nm ei näita midagi mootori võime kohta keha liigutada. Väänet on vaja vaadata koos väände pöörlemise kiirusega ja see annab võimsuse. Need 2 asja on seotud. Mina väidan, et füüsika mõttes on korrektne öelda, et autot kiirendab võimsus. st. keha kiiruse muutuseks on vaja kehale anda energiat ja seda kirjeldab võimsus. Pöördemoment ei sisalda endas energiat, ainult siis kui võtta pöördemoment koos pöörlemiskiirusega on see energia hulk. 
ning M5 teeb ainult BOOOoooooo... alguses ja siis vahetab käigu alla ja siis hakkab mótlema, kuipalju oma pisikesest jóuetust mootorist pööretega jóudu välja ketrab