register | account recovery | profile | help / abiinfo | search
show today's posts | mark all read
ukraina
tqhq.ee foorum : Vaba teema : Lõputu võitlus lollusega   .. 14 15 16 17 18 19 20  
Poster Message
BlueStang
 
Lõputu võitlus lollusega
quote:
Draal:
130 kmh Ratta rpm on ok 1056 aga sealt edasi M5 mootor teeb sellel juhul 5313 rpm (ülekandeteur on ikka 1.39x3.62 st 5,03) ja m5 mootoril on väänet seal siis 512 Nm ja see teeb siis ratta võllil väändeks 2575 Nm (vaatame ainult ratta võllil väänet sest viperi ratas on sama läbimõõduga)


Viperi puhul siis 1056 rpm ratas aga mootor teeb 1,3x3.07x1056 =4212 rpm selle juures vääne on 712 Nm ja sealt edasi siis vääne ratta teljel 2840 Nm
Siiani õige, viperi rattal on rohkem väänet.
Aga miks peaks M5 sinna kurvi minema 4nda käiguga...


Jajah, nii hea on võrrelda M-i N-iga eksole. Mäletatavasti ei olnud 130km pealt kiirendamise teema kurvist väljumine vaid möödasõit, seega käigud õiged.
Kurvist väljumisel läheks ka Viper käik madalamalt ja oleks ikka sama seis, et väänet rohkem.
Ja väänet vaadatakse ikka ratta kokkupuutel teega läbi raadiuse, et saada F kiirenduse arvutamiseks;)

Aga eks kes tahab saab põhimõttest aru, et kui ikka mootoris jõudu ei ole, siis pööretega seda lõpmatuseni kordistada ei saa ja käigukast ongi ju nõrga mootori tunnuseks nagu me kõik siin hästi teame.
Selle teema algataja ja assistent aga ei saagi ju loomulikult arusaamist tunnistada.

Ja kuskohast need väändenumbrid tekkisid - mina võtsin sellelt graafikult Viper vs M5, M5 pööretega eksisin jah 400 rpm-ga M5 kasuks, aga seda enam see ei muuda asja kuidagi paremaks M5 jaoks;)











____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars
17.08.2021 at 07:19 3 edits. Last edited 17.08.2021 at 08:30 by BlueStang
Draal
 
Lõputu võitlus lollusega
quote:
BlueStang:
quote:
Draal:
130 kmh Ratta rpm on ok 1056 aga sealt edasi M5 mootor teeb sellel juhul 5313 rpm (ülekandeteur on ikka 1.39x3.62 st 5,03) ja m5 mootoril on väänet seal siis 512 Nm ja see teeb siis ratta võllil väändeks 2575 Nm (vaatame ainult ratta võllil väänet sest viperi ratas on sama läbimõõduga)


Viperi puhul siis 1056 rpm ratas aga mootor teeb 1,3x3.07x1056 =4212 rpm selle juures vääne on 712 Nm ja sealt edasi siis vääne ratta teljel 2840 Nm
Siiani õige, viperi rattal on rohkem väänet.
Aga miks peaks M5 sinna kurvi minema 4nda käiguga...


Jajah, nii hea on võrrelda M-i N-iga eksole. Mäletatavasti ei olnud 130km pealt kiirendamise teema kurvist väljumine vaid möödasõit, seega käigud õiged.
Kurvist väljumisel läheks ka Viper käik madalamalt ja oleks ikka sama seis, et väänet rohkem.
Ja väänet vaadatakse ikka ratta kokkupuutel teega läbi raadiuse, et saada F kiirenduse arvutamiseks;)

Aga eks kes tahab saab põhimõttest aru, et kui ikka mootoris jõudu ei ole, siis pööretega seda lõpmatuseni kordistada ei saa ja käigukast ongi ju nõrga mootori tunnuseks nagu me kõik siin hästi teame.
Selle teema algataja ja assistent aga ei saagi ju loomulikult arusaamist tunnistada.

Ja kuskohast need väändenumbrid tekkisid - mina võtsin sellelt graafikult Viper vs M5, M5 pööretega eksisin jah 400 rpm-ga M5 kasuks, aga seda enam see ei muuda asja kuidagi paremaks M5 jaoks;)


Ma võtsin väänete ja võmsuste graafikud sellelt lehelt

https://www.automobile-catalog.com/curve/2006/279560/bmw_m5.html
https://www.automobile-catalog.com/curve/2003/689360/dodge_viper_srt10_roadster.html

Ja noh et foorumi vaimuga kokku läheks siis ma ei kiida pemmi, pole mul endal ühtegi pemmi olnud ja pole ka plaanis osta. Nendest kahest valiksin nagunii viperi sest lihtsalt on ägedam ...
Aga hetkel käib targutamine lihtsalt füüsika ümber ja need 2 autot Blue siia välja pakkus.
Ratta võllilt ei hakanud edasi jõudu arvutama sest ise sa panid eelduse et rattad on sama suurusega ...











____________________________
Pontiac Fiero 2.8
Chevrolet Express 1500
17.08.2021 at 09:22
Draal
 
Lõputu võitlus lollusega
quote:
BlueStang:
quote:
Draal:
130 kmh Ratta rpm on ok 1056 aga sealt edasi M5 mootor teeb sellel juhul 5313 rpm (ülekandeteur on ikka 1.39x3.62 st 5,03) ja m5 mootoril on väänet seal siis 512 Nm ja see teeb siis ratta võllil väändeks 2575 Nm (vaatame ainult ratta võllil väänet sest viperi ratas on sama läbimõõduga)


Viperi puhul siis 1056 rpm ratas aga mootor teeb 1,3x3.07x1056 =4212 rpm selle juures vääne on 712 Nm ja sealt edasi siis vääne ratta teljel 2840 Nm
Siiani õige, viperi rattal on rohkem väänet.
Aga miks peaks M5 sinna kurvi minema 4nda käiguga...


Jajah, nii hea on võrrelda M-i N-iga eksole. Mäletatavasti ei olnud 130km pealt kiirendamise teema kurvist väljumine vaid möödasõit, seega käigud õiged.

Ja kuskohast need väändenumbrid tekkisid - mina võtsin sellelt graafikult Viper vs M5, M5 pööretega eksisin jah 400 rpm-ga M5 kasuks, aga seda enam see ei muuda asja kuidagi paremaks M5 jaoks;)



No aga isegi möödasõidul miks peaks bemm tegema seda 4nda käiguga. 130kmhpealt võib ta kiirendada ka 3nda käiguga , kui ta on tagarattas väänet 3300Nm kui nüüd kiirus jõuab tal 150 kmh siis on tagarattast väänet 2800 Nm ja sealt edasi peaks siis käigu üles vahetama ning siis kukub vääne ratast alla ja viper saab korraks eelise aga kuskil 160 kmh peal läheb ka viperi mootor üle võimsuse max rpm ja peak käigu üles vahetama ja hetkel ei viitsi rohkem arvutada ....




____________________________
Pontiac Fiero 2.8
Chevrolet Express 1500
17.08.2021 at 09:47
madis
Lõputu võitlus lollusega
Põhimõte on see et kui faktid ja teooria ei lähe Blue luuludega kokku, siis on kõik lollid, Madis peab maksma 10k ja Blue vahetab teemat.
17.08.2021 at 09:52
13piisab
 
Lõputu võitlus lollusega
Ei saa aru, mille tõestamine nüüd täpselt toimus. Kui selle, et 220hp kiirendab sama kere ja tehnikat aeglasemalt, kui 280hp (need on blue kõveratel viidatud pööretele vastavad võimsused), siis otseloomulikult on nii ja sellele pole küll mõtet aega raisata.

Jätkuvalt on puudu nn momendi-teooria kiiruse muutmise kohta. Teooria ehk hüpotees. See, mille peab inimene ikka ise püstitama ja mis ei teki kalkulaatoritesse numbrite toksimisega või rahvahääletustega. Seesama asi, mis energa jäävuse seaduse plus võimsuse abil on lihtsalt ja konkreetselt ning ilma hämata arvutatav ja ülal mitmed korrad ka arvutatud. Mis taandub kiirenduse määramisel võimsuskõvera alusele pindalale.

Kuna tundub, et momendi-teooriat tervikut kirjeldavate valemitena ei tule, siis momenditeoreetikud võiks läheda teemale hoopis kütusekulu poolt. Kas kütusekulu ja liikumine on teineteisega seotud ja kuidas nn momendi-füüsikas täpselt kütuseliitris sisalduvaid njuutonmeetreid määratakse? :)
muidu energia jäävuse seaduseha seotud füüsikas on see hõõrdekadusid arvestamata jätkuvalt väga lihtne: kütuses sisalduvad kWh-d ajaga jagades ja mootori kasuteguriga korrutades saab teada, mis võimsusega keemilist energiat kineetiliseks (ehk liikumisenergiaks) muundati.

teemasse üldisemalt - minul tuli kreatsionistide lugu nähes silme ette siinne teema.
see on küll juba järgmine level, aga sisu sarnane - on veendumus ja on tahtmine seda kaitsta ja "müüa". Ning tundub, et "müük" õnnestub:
https://jupiter.err.ee/1608292557/uskudes-dinosaurustesse

võitlus lollusega paistab tõesti lõputu.

____________________________
vanem on parem
17.08.2021 at 10:37 1 edit. Last edited 17.08.2021 at 10:44 by 13piisab
Jesper
 
Lõputu võitlus lollusega
Ärge nüüd liialt muretsege, kohe kui mingis faasis M5 poolt arendatav jõud Viperist suuremaks läheb, ei saa seda raudselt enam maha ning maailm on jälle päästetud :D

____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
17.08.2021 at 10:46
v6sa
Lõputu võitlus lollusega
quote:
Draal:

Võimsuse järgi jõu arvutamine ei olnud väände arvutamine ja siis sellest jõu . Seal on aluseks et töö=jõud X teepikkus aga paratamatult saab sealt välja lahterdada ka väände.. need on nii sügavalt seotud ...

Aga sinna tillipikenduse juurde lisaks täpselt samuti väände, ei näita too number ka midagi reaalse auto kohta. Ka võimsuskõver ja väändekõver näitavad ainult infot mootori kohta ja kui tea kuidas see jõud sealt mootorist ratasteni jõuab ei saa ka auto kiirenduse kohta midagi öelda.

Viskaks õhku sellise teise küsimuse kui meil on auto mis on variaatorkastiga, siis milliste mootori pöörete juures ta kiirendab paremini , kas seal kus on max vääne või seal kus on max võimsus ?


Oda, sa väidad, et auto kiirendust ei ole võimalik ennustada? Või mida see tume osa nüüd tegelikult ütlema pidi?

Ma endiselt olen seisukohal, et teades väände (või kehvemal juhul sellest arvutatud võimsuse) kõverat, saab päris hästi ennustada seda mootorit kasutava tehnika käitumist.

Eeldusel, et variaator ei libise, siis maksimaalne kiirendus on maksväände juures ja see hakkab langema väändemomendi langedes, kui mootori karakteristiku järgi saabub maksvõimsus hiljem, kui maksvääne ja väändekõver ei ole horisontaalne platoo. Kui meil on mõni säärane mootor, mille maksvõimsus on väändeplatoo pöörete alas, siis on parim kiirendus platoo lõpul, vahetult enne momendikõvera kahanemist. Iseküsimus, kas meil oleks võimalik kiirenduse vähenemist momendikõvera langemise alguses tuvastada, kuivõrd kõigil pöörlevatel kehadel on inerts ja esialgu see pigem aitab.

On keegi kohanud reaalseid mõõtmistulemusi variaatoriga autost?
17.08.2021 at 11:23
Draal
 
Lõputu võitlus lollusega
quote:
v6sa:
quote:
Draal:

Võimsuse järgi jõu arvutamine ei olnud väände arvutamine ja siis sellest jõu . Seal on aluseks et töö=jõud X teepikkus aga paratamatult saab sealt välja lahterdada ka väände.. need on nii sügavalt seotud ...

Aga sinna tillipikenduse juurde lisaks täpselt samuti väände, ei näita too number ka midagi reaalse auto kohta. Ka võimsuskõver ja väändekõver näitavad ainult infot mootori kohta ja kui tea kuidas see jõud sealt mootorist ratasteni jõuab ei saa ka auto kiirenduse kohta midagi öelda.




Oda, sa väidad, et auto kiirendust ei ole võimalik ennustada? Või mida see tume osa nüüd tegelikult ütlema pidi?

Ma endiselt olen seisukohal, et teades väände (või kehvemal juhul sellest arvutatud võimsuse) kõverat, saab päris hästi ennustada seda mootorit kasutava tehnika käitumist.



Ma mõtlesin seda, et seni kuni ei tea mis ülekanne, mis käikude arv on, mis on käikude ülekandearvud ja difri ülekandearvud ja ratta läbimõõt ei saa määrata auto kiirendust mootori võimsuskõvera/väändekõvera järgi. Max võimsus paneb paika minimaalse aja mille jooksul saab mingit keha selle võimsusega mingi kiiruseni kiirendada .

St seda et kui hästi auto kiirendab sõltub kogu kompotist, mootori võimsus/väändekõverast ja kui hästi kogu käiguosa suudab mootori võimsuse auto kiirenduseks muuta.



____________________________
Pontiac Fiero 2.8
Chevrolet Express 1500
17.08.2021 at 11:41
BlueStang
 
Lõputu võitlus lollusega
quote:
Draal:
Ma võtsin väänete ja võmsuste graafikud sellelt lehelt

Ratta võllilt ei hakanud edasi jõudu arvutama sest ise sa panid eelduse et rattad on sama suurusega ...

No aga isegi möödasõidul miks peaks bemm tegema seda 4nda käiguga.



Nojah, eks ikka peab ju üritama näidata asju bemmile paremas valguses;)

Aga tegelikult viitaks mónedele muredele Sinu kaitsekónes:

1. Seal Sinu graafikutel pole transmissioonikadusid maha arvestatud, ehket vähe idealistlikud kasutamiseks - samas väga pilti ei muuda, Viperil ikka jóud suurem kiirenduseks.
2. Huvitav, kuidas kiirendust arvutad, kui kasutad vólliväänet - samas ka väga pilti ei muuda, ikkagi Viperi resultantjóud suurem kiirendamiseks.
3. Käigud olid vóetud vórreldavast pööretevahemikust kiirusele 130kmh - loomulikult, saab alla vahetades suurema jóu pööretega kordistada rattasse, aga sama saab siis ka Viper teha - niiet see shortcut ei ole väga veenev... ja seda sai varasemalt mainitud ka, et nórk bemm teeb alguses BOOooo ja siis vahetab käigu alla, selle ajaga on Viper juba aidaa teinud...

Siin on juba mitmel korral varasemalt mainitud, et kiirenduskóver järgib momendikóverat, mitte vóimsusekóverat ja see peaks olema üsna ammendav info aru saamaks, et autot kiirendab jóud, mitte vóimsus. Selle üle me siin peamiselt vaidlemegi teatavasti.

Vahepeal oli juba kerge selginemine isegi:

quote:
Draal:No kui päris täpne olla siis jah resultantjõud on see mis autot kiirendab...


Aga kuidagi vajub tagasi sohu ära...




____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars
17.08.2021 at 12:25
Draal
 
Lõputu võitlus lollusega
quote:
BlueStang:
quote:
Draal:
Ma võtsin väänete ja võmsuste graafikud sellelt lehelt

Ratta võllilt ei hakanud edasi jõudu arvutama sest ise sa panid eelduse et rattad on sama suurusega ...

No aga isegi möödasõidul miks peaks bemm tegema seda 4nda käiguga.



Nojah, eks ikka peab ju üritama näidata asju bemmile paremas valguses;)

Aga tegelikult viitaks mónedele muredele Sinu kaitsekónes:

1. Seal Sinu graafikutel pole transmissioonikadusid maha arvestatud, ehket vähe idealistlikud kasutamiseks - samas väga pilti ei muuda, Viperil ikka jóud suurem kiirenduseks.
2. Huvitav, kuidas kiirendust arvutad, kui kasutad vólliväänet - samas ka väga pilti ei muuda, ikkagi Viperi resultantjóud suurem kiirendamiseks.
3. Käigud olid vóetud vórreldavast pööretevahemikust kiirusele 130kmh - loomulikult, saab alla vahetades suurema jóu pööretega kordistada rattasse, aga sama saab siis ka Viper teha - niiet see shortcut ei ole väga veenev... ja seda sai varasemalt mainitud ka, et nórk bemm teeb alguses BOOooo ja siis vahetab käigu alla, selle ajaga on Viper juba aidaa teinud...

Siin on juba mitmel korral varasemalt mainitud, et kiirenduskóver järgib momendikóverat, mitte vóimsusekóverat ja see peaks olema üsna ammendav info aru saamaks, et autot kiirendab jóud, mitte vóimsus. Selle üle me siin peamiselt vaidlemegi teatavasti.

Vahepeal oli juba kerge selginemine isegi:

quote:
Draal:No kui päris täpne olla siis jah resultantjõud on see mis autot kiirendab...


Aga kuidagi vajub tagasi sohu ära...



Ei ürita ma kedagi paremas või halvemas valguses näidata. Aga rattavõllilt kiirendusele üleminek on liiga elementaarne et seda seletada...

Aga torgiks natue veel, jätab selle bemmi välja ja vaatab siis Viperit. Millisel juhul kiirendab see Viper paremini kas kolmanda käiguga ja mootori pöörded on 5500rpm ehk max võimsuse juures või siis neljanda käiguga kui mootori pöörded on 4200rpm ehk max väände juures, ratta pöörlemiskiirus on sellisel juhul sama (3 käik ülekanne 3.99 koos tagasillaga ja 4 käik 3.07ülekanne koos tagasillaga ) ?





____________________________
Pontiac Fiero 2.8
Chevrolet Express 1500
17.08.2021 at 12:33
v6sa
Lõputu võitlus lollusega
Kui Viperi piiraja tuleb 6 krpm pealt, siis tippvõimsuse 5500 pealt ei jää enam kuhugi minna ju.2-3 sekundit ja ongi piirajas, enne kukub ka kiirendus ära. Momendi maks on kuskil 4200 peal, sealt on veel tüki minna.

Sellega olen väga nõus, et loeb kogu kompott (sealhulgas kaod!). Aga kiirendamiseks on vaja, et mootori pöörded saaks veel tõusta. Piirajasse lastes oled juba hävinud (kui just kalendriga ees ei ole).
17.08.2021 at 14:38
juuriaadol
 
Lõputu võitlus lollusega
[/quote

Aga torgiks natue veel, jätab selle bemmi välja ja vaatab siis Viperit. Millisel juhul kiirendab see Viper paremini kas kolmanda käiguga ja mootori pöörded on 5500rpm ehk max võimsuse juures või siis neljanda käiguga kui mootori pöörded on 4200rpm ehk max väände juures, ratta pöörlemiskiirus on sellisel juhul sama (3 käik ülekanne 3.99 koos tagasillaga ja 4 käik 3.07ülekanne koos tagasillaga ) ?



See mis juhtub 2-3s pärast on tulevik aga mis toimub konkreetsel hetkel, oleks huvitav teada küll. Kummal juhul on siis kiirendus suurem? Minuarust või pigem minu jaoks ongi küsimus kas auto kiirendab paremini Nm kõvera tipus või Hp kõvera tipus.
17.08.2021 at 15:42 1 edit. Last edited 17.08.2021 at 15:57 by juuriaadol
Draal
 
Lõputu võitlus lollusega
quote:
juuriaadol: [/quote

Aga torgiks natue veel, jätab selle bemmi välja ja vaatab siis Viperit. Millisel juhul kiirendab see Viper paremini kas kolmanda käiguga ja mootori pöörded on 5500rpm ehk max võimsuse juures või siis neljanda käiguga kui mootori pöörded on 4200rpm ehk max väände juures, ratta pöörlemiskiirus on sellisel juhul sama (3 käik ülekanne 3.99 koos tagasillaga ja 4 käik 3.07ülekanne koos tagasillaga ) ?



See mis juhtub 2-3s pärast on tulevik aga mis toimub konkreetsel hetkel, oleks huvitav teada küll. Kummal juhul on siis kiirendus suurem? Minuarust või pigem minu jaoks ongi küsimus kas auto kiirendab paremini Nm kõvera tipus või Hp kõvera tipus.


Lihtsalt öeldes ühe käigu piires (fikseeritud ülekandearv ) on kiirendus maksimaalne maksimaalse väändemomendi juures. AGA autol pole ainult üks käik. Kui vaadata seda viperi näidet siis kolmanda käiguga võimsuskõvera tipus on kiirendus suurem kui 4 nda käiguga momendikõvera tipus. Vaatame niipidi kui meil on auto kiirus mingi ja sellel kiirusel ratta pöörded on mingi y siis valides sellise käigu, et mootori pöörded on max võimsuse juures, on auto kiirendus suurem kui valides sellise käigu kus mootori pöörded on max väände juures. Ideaalis võiks olla siis lõpmatu arv käike ja neid siis kiiresti vahetades hoida mootor töötamas max võimsuse tipus. Reaalsuse pole liiga palju kõike just eriti praktiline, tuleb leida see piir kus see max võimsuse juures saadud kiirenduse võit katab nende paljude käiguvahetustega kaotatud aja ....

____________________________
Pontiac Fiero 2.8
Chevrolet Express 1500
17.08.2021 at 17:00
Draal
 
Lõputu võitlus lollusega
quote:
v6sa: Kui Viperi piiraja tuleb 6 krpm pealt, siis tippvõimsuse 5500 pealt ei jää enam kuhugi minna ju.2-3 sekundit ja ongi piirajas, enne kukub ka kiirendus ära. Momendi maks on kuskil 4200 peal, sealt on veel tüki minna.

Sellega olen väga nõus, et loeb kogu kompott (sealhulgas kaod!). Aga kiirendamiseks on vaja, et mootori pöörded saaks veel tõusta. Piirajasse lastes oled juba hävinud (kui just kalendriga ees ei ole).

Kui võtta seesama Viper siis mis pöörete peal peaks vahetama käigu üles kiirendamisel, kas max väände juures olevatel pööretel (4200) max võimsuse juures (5500 peal ) või laseks peaaegu piirajasse 6000 peale ja siis vahetaks ?



____________________________
Pontiac Fiero 2.8
Chevrolet Express 1500
17.08.2021 at 18:29
v6sa
Lõputu võitlus lollusega
quote:
Draal:
Kui võtta seesama Viper siis mis pöörete peal peaks vahetama käigu üles kiirendamisel, kas max väände juures olevatel pööretel (4200) max võimsuse juures (5500 peal ) või laseks peaaegu piirajasse 6000 peale ja siis vahetaks ?



Kui kaua võtab käiguvahetus: sellest hetkest, kui vedu kaob kuni selle hetkeni, kui ülekanne suudab mootori poolt pakutava momendi jälle libisemata läbi lasta? 0,3 sekundit?

Seega I käigult teisele pea piirajas (kindlasti ei tohi lasta piirajasse, kuna siis hävid rämedalt), mis tuleb ikka väga kiiresti kätte. II käigult kolmandale on rohkem aega mõelda ja silmata raja lõppu - kui lõpp saabub enne, kui mootor piirajasse lööb, siis ei vahetagi. Kui mootor jõuab enne piirajasse, siis käiguvahetusega ei tohiks kukkuda pööre allapoole momendimaksimumi. Ma arvutama praegu ei hakka, aga puusalt pakuks vahetushetkeks võimsuse tipu kanti või 100 pööret hilisemaks. III käigult IV ilmselt pole enam teemaks, aga sama loogika võiks ka siin pädeda.

Käiguvahetuse uba on selles, et järgmisele käigule minemise viimane hetk on see, kui pöördemomendi graafik on langenud allapoole järgmise käigu vedamahakkamise (käigukastil kulub ka mingi aeg, et korralikult haakida!) väärtust. Seepärast ongi nõrkade mootoritega autodel palju käike:) Või teisipidi - seepärast tänased 8-käigulise automaadiga autod nii särtsakad tunduvadki.
18.08.2021 at 07:36
Draal
 
Lõputu võitlus lollusega
Panen siia ühe graafiku Viperi kohta. X telg on siis ratta pöörded ja y telg vääne ratta teljel (võib võtta võrdeliseks siis kiirendusega)

Ära on toodud siis erinevate käikude puhul vääne rattas. Iga graafik lõppeb mootori 6000 rpm peal ja maksimumid on siis väände max peal 4200 rpm peal (vahe siis 1800 rpm.)
Kui neid graafikuid vaadata siis loogiliselt peaks iga käiguga laskma kuskile natuke enne piirajat sest isegi 6000 peal on madalama käiguga vääne rattal suurem kui järgmise käiguga misiganes pöörde peal . Ka ratta väände vahe on väiksem kui vahetada piiraja ligidal (st mootoril uue väändega kohanemise aeg) Kui vahetaks max väände juures siis kaotab vähemalt 1500rpm mille jooksul oleks vääne rattas olnud kõrgem kui järgmise käigu puhul ?
Kas ma vaatan millestki mööda ? Bemmi graafikul näiteks ei tohi lasta piirajasse sest juba natuke enne piirajat on madala käigu puhul vääne rattas väiksem kui sama ratta kiiruse juures 1 käik kõrgema käigu puhul
Allpool on siis Viperi graafik




____________________________
Pontiac Fiero 2.8
Chevrolet Express 1500
18.08.2021 at 08:20 1 edit. Last edited 18.08.2021 at 08:23 by Draal
BlueStang
 
Lõputu võitlus lollusega
no kiirendus on suurim ikka igal käigul väändegraafiku tipus - aga üle tasub lasta, kui järgmise käiguga kukub veel väiksemasse väändealasse, selle kohta ju isand newton kirjutas juba teema alguses järgmist:

quote:
newton:

Nagu näha, on need jooned ikka väändemomendi kõvera kujuga, mitte ei järgi võimsusekõverat. Lihtsalt isegi siis, kui 1. käigu vääne juba langema hakkab, siis tasub seda ikka sees hoida, sest 2. käik annab pikema ülekande tõttu nii palju vähem jõudu. Nagu näha, siis seal need käikude kõverad põmtselt ei puutugi kokku, nii et alati tasub käik piirajasse lasta, kuigi vääne ja seega kiirendav jõud juba langevad - sest järgmise käiguga on lihtsalt veel vähem jõudu ratta juures.


____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars
18.08.2021 at 09:41 2 edits. Last edited 18.08.2021 at 09:42 by BlueStang
BlueStang
 
Lõputu võitlus lollusega
quote:
juuriaadol:
quote:
Draal:
Aga torgiks natue veel, jätab selle bemmi välja ja vaatab siis Viperit. Millisel juhul kiirendab see Viper paremini kas kolmanda käiguga ja mootori pöörded on 5500rpm ehk max võimsuse juures või siis neljanda käiguga kui mootori pöörded on 4200rpm ehk max väände juures, ratta pöörlemiskiirus on sellisel juhul sama (3 käik ülekanne 3.99 koos tagasillaga ja 4 käik 3.07ülekanne koos tagasillaga ) ?


See mis juhtub 2-3s pärast on tulevik aga mis toimub konkreetsel hetkel, oleks huvitav teada küll. Kummal juhul on siis kiirendus suurem? Minuarust või pigem minu jaoks ongi küsimus kas auto kiirendab paremini Nm kõvera tipus või Hp kõvera tipus.


See päris hea küsimus, ainult, et Draalil ülesandepüstitus ei anna vórreldavaid tulemusi. Seda tq-tipust vói hp-tipust kiirendamist peaks tegema sama käigu pealt ikka ja vast 2. käiguga 100kmh pealt, mitte 170kmh pealt.
Vastavalt siis laskma veerema 100kmh ja siis esimene kord siduri üles laskma ja gaasi painama 4200rpm pealt ja teine kord 5500rpm pealt ja siis vaatama, kumbal juhul tómbab paremini;)
Väike tabeldus asjast:




____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars
18.08.2021 at 11:20 5 edits. Last edited 18.08.2021 at 12:40 by BlueStang
13piisab
 
Lõputu võitlus lollusega
Draal - ka Sa pistad nüüd kaks erinevat asja ühte potti ja võrdled nn alternatiivfüüsikute kombel asju, mis ei ole võrreldavad.

Kineetiline energia E=mv^2/2 on kiiruse ruutfunktsioon. Kiirendamiseks 0m/s->10m/s on vaja 1^2-0^2=1 energiaühik. Sama keha kiiruse muutmiseks 10m/s->20m/s on vaja 2^2-1^2=3 energiaühikut (kehal kokku 4 energiaühikut), 20m/s->30m/s on vaja 3^2-2^2=9-4=5 energiaühikut (kokku juba 9 EÜ) jne.
Ehk iga järgmine kiiruselisamine tuleb eelmisest raskemalt ja tööd on vaja teha rohkem. Kritseldasin graafiku - kirjeldab iga järgmise 10m/s kiiruse lisamise energiavajadust. Täpselt sama energiabilanss kehtib pidurdamisel.

kui keegi asub seda graafikut võimsuskõveraga võrdlema, siis ka see ei ole mõistlik tegevus. Kes järeldab aga lihtsalt, et ühtlaseks kiirenduseks on vaja skitseeritud graafikuga täpselt sama tõusuga võimsususkõverat, see järeldab õigesti.

Ning kes poindist aru ei saa, see ei saa lihtsalt asjadest aru.



____________________________
vanem on parem
18.08.2021 at 11:20
tõnisson
 
Lõputu võitlus lollusega
Käiguvahetuseks oleks mõistlik pöördemomendile mitte mõelda. Tüüpiliselt on ju kasutatada näiteks 1000-1200rpmi “powerbandi”. Nüüd sätid selle 1000 rpmi maksimaalse KESKMISE hp peale.

____________________________
446+727+Dana60
225 slant six+904+8 3/4
446+727+NP203+9 1/4+dana44
18.08.2021 at 11:27
Draal
 
Lõputu võitlus lollusega
quote:
13piisab: Draal - ka Sa pistad ...]

Tegelt ei pista. See graafik mis ma panin on õige ja tegelt on sealt ilusti näha, et suurema kiiruse juures sama kiirenduse jaoks on vaja rohkem võimsust.
Graafikul on x telge ratta pöörded e. kiirus. Y teljel on ratta vääne erinevate käikude juures. Iga väände kõver on mootori pööretevahemik 1000-6000rpm. Ratta vääne on võrdeline kiirendusega (selle kiirendusega mis kiirendab just massi ehk lisab kineetilist energiat)

Vaatame nüüd 6nda käigu kõverat (see kõige pikem ...) Kõver lõpeb kui mootor teeb 6000 rpm, selle juures mootor arendab võimsust 349 KW ja see põhjustab ratta väände (kiirenduse ...) 820 Nm ning ratta pöörded on (auto kiirus) 3920 rpm
ja graafiku teises otsas mootor teeb 1000 rpm, selle juures arendab võimsust 34 KW ja ratta vääne on 508 Nm aga ratta pöörded on 653 rpm

Nii et madalal kiirusel on 508Nm ratta väände tekitamiseks vaja mootorist võtta 34kW võimsust aga suurel kiirusel on 820 Nm väände tekitamiseks vaja mootorist võtta 349kW (ratta pöörded on teada ja pane sinna ratta diameeter saad kiiruse ka m/s arvutada)

paneb veel siia ka sama graafiku pealt ratta pöörete 1111 rpm juures on ka ratta vääne 820 Nm aga sellel kiirusel on selle 820 Nm tekitamiseks vaja mootorist saada 95 kW võimsust.

Aga paneks siia veel ühe küsimuse , seesama viper , Kummal juhul ta kiirendab kiiremini (üle terve käikude vahemiku või) kas sellisel juhul kui ma valime selleks kasutatavaks powerbandiks vahemiku 3500-4500 rpm (st väände maksimumi ümber) või siis pöörete vahemiku 5000-6000 rpm ehk võimsuse maksimumi ümber ?


____________________________
Pontiac Fiero 2.8
Chevrolet Express 1500
18.08.2021 at 13:00
v6sa
Lõputu võitlus lollusega
quote:
tõnisson: ... maksimaalse KESKMISE hp peale.

Mes loom see veel on?

Sellega olen väga päri, et reaalselt kasutatav on vaid osa kogu pööretevahemikust, lisaks käigud kattuvad ja võtab käiguvahetus oma aja. Ehk see, kes laseb esmalt piirajani ja siis hakkab käiku vahetama, on juba ette kaotanud sellele, kes vahetab käigu vahetult enne piirajani jõudmist. Kui palju varem, on juba hea küsimus....

Skitseeritud graafik on selles mõttes väga hea, et täpselt nii pöördvõrdeline asi ongi kiirendamisel: õnnetu kolbmootor toodab kogu aeg seama palju väänet (millest võime arvestada nii võimsuse kui tehtud töö), aga kiiruse kasvades auto energiavajadus järjest kasvab.
18.08.2021 at 15:58 1 edit. Last edited 18.08.2021 at 21:01 by v6sa
tõnisson
 
Lõputu võitlus lollusega
quote:
v6sa:
quote:
tõnisson: ... maksimaalse KESKMISE hp peale.

Mes loom see veel on?

See on selline loom, et kui sa valid oma hp graafikust 1000 pööret välja, mille keskmine hp number tuleb kõige suurem.

____________________________
446+727+Dana60
225 slant six+904+8 3/4
446+727+NP203+9 1/4+dana44
18.08.2021 at 00:46
BlueStang
 
Lõputu võitlus lollusega
kuidagi vaikne siin vóitlusega


praktikuga ja mehega, kes wheeliesid hommikusöögiks sööb, ma loomulikult vaidlema ei hakka, eriti kuna pole midagi antud teema kohast, mille üle vaielda

aga kuna siin asjalikud teemad ka arutusel ja ise ka rohkem kui üks kord lubatust vähe kiiremini erinevatel kiirestisóitmise radadel (kiirendus, ringrada, lóppkiirus) liikunud, siis küsiksin hoopis sellist asja, et miks just 500rpm peale tq-peaki alustad vahemikku, kui arvutused näitavad, et tq tipust tulles oleks kiirendus vähe suurem - huvitav oleks Su kombo tq curve ja gearinguid vähe läbi arvutada


____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars
19.08.2021 at 20:24 1 edit. Last edited 19.08.2021 at 20:25 by BlueStang
tõnisson
 
Lõputu võitlus lollusega
2.45
1.45
1
4.56 ja 28”
Turbiin stallib 5200 peal.
Üle joone 6750 ja turbiin libiseb 7%
Kuna teistel kõigil on ülelaetud ja võimsamad mootorid, meil malmkaantega ja kõik stock, siis veidi käsitleme nagu superstocki, esimene 100 meetrit kõik mängu ja tagaotsas pöörded ammu üle kõikide piikide kulgemine. 500 ei ole mingi kindel number, ta lihtsalt on seal kokkuvõtteks kõige efektiivsem.

Kui enne hp piiki on näiteks 500hp, hp peak on 550 ja kui vahetad käiku peale piiki kui on langenud uuesti 500 peale.. Nüüd kui peale vahetust selle sama 500 peale enne piiki kukub, siis tavaliselt on vähe enam rohkem võita ja ongi nii kiire kui ta siis parasjagu on. Hobujõu keskmine on nii lihtsalt kõige suurem ajas.
95% mis ma näinud olen selle foorumi tüüpi autosid, siis käiguvahetus ca 500 üle max hp piigi on kõige kiirem.

____________________________
446+727+Dana60
225 slant six+904+8 3/4
446+727+NP203+9 1/4+dana44
19.08.2021 at 23:38 1 edit. Last edited 19.08.2021 at 01:11 by tõnisson
tqhq.ee foorum : Vaba teema : Lõputu võitlus lollusega   .. 14 15 16 17 18 19 20  
Log in:
Account recovery
 
muskelautod | kiirendusvõistlused | tehnika | üritused | autoesitlused | foorum | sõnastik | kalkulaatorid
tqhq'st | sisukaart | e-mail
© tqhq.ee 2000 - 2024. Loe meie materjalide linkimisest ja kopeerimisest.