| Poster |
Message |
 driver
|
 question ? :)
mul väike küsimus.kindlasti on kõik märganud et võistlusmootoritel (näit f1) on sissekollektori asemel igal silindril oma n.ö torbik. kuda selline torbikuke või pagan teab mis mõjutab täiteastet ja üldse õhu kättesaadavust ning mis eelised ja puudused esinevad sellistel atrepuutidel võrreldes sisselaskekollektoriga. |
| 13.04.2001 at 11:31 |
|
newton
 Moderator |
 question ? :)
Katsun siis natuke arutleda, kuigi päris õige ja kattev ei pruugi vastus olla. Esiteks võimalikud eelised: üldjuhul on sellised torud väga sirged ja sujuvad, mis teeb nad üsna hästi voolavaks. Teiseks saab nad üldjuhul teha võrdse pikkusega, mis tagab võimalikult ühtlase õhuvoolu kõikidele silindritele, samuti on üsna lihtne need torud just õige pikkusega teha, et saavutada õhusamba resoneerimisest tulenevat täiteastme kasvu just vajalikel pööretel. See kõik on märksa raskem tavalise sisselaskekollektori korral. Lisaks pole probleeme ka sellega, et silindrid omavahel üksteise õhu/küttesegu voolu segama ja pihta panema hakkaks, nagu võib juhtuda siis, kui torud mingis faasis kokku saavad. Torbikukujuline on toru otsast seepärast, et sisenevat õhuvoolu sujuvamalt liikuma panna. Lihtsalt järsk serv tekitaks voolus keerised, mis vähendaksid silindrisse jõudva õhu hulka.
Pahadest asjadest võiks välja tuua selle, et eriti karpade korral on sellise süsteemi kasutamine nutune, eriti just suuremate ja rohkemate silindritega mootorite korral. Põhjusi kaks, esiteks asja keerukus suuremate karpade arvu korral (8 karpat on palju, eriti, kui nad veel sünkroonis tegutsema tuleks saada), teiseks aga see häda, et need karpad peavad kaunis suured olema, kuna igaüks neist peab toime tulema oma silindri maksimaalse seguvajadusega. Mitu ühe kollektori küljes olevat silindrit ei hinga kõik sisse ühel ajal ja seetõttu võib nende ühine karpa olla väiksem kui silindrite summaarne seguvajadus.
Karpadega olla seotud veel selline häda, et resonantsefekti jaoks kasutatav nähtus, kus õhk sulguvalt sisselaskeklapi pealt tagasi põrkab, on liiga tugev, kuna puudub karpa alune suurem mitmele kanalile ühine ruum, nagu see sisselaskekollektoris olemas on, mis seda lööki pehmendaks. Seega jõuab see impulss suht tugevalt karpani tagasi. Ja kuna karpa eriti ei hooli, mis suunas temast õhk läbi puhub, vaid lajatab ikka kütust peale, siis pidi selliste mootorite sisselasketorbikute kohal päris vinge küttesegupilv hõljuma kõrgematel pööretel. See pilv muide süttib ka päris hästi 
Sissepritsega on need probleemid väiksemad ja seetõttu vist ongi enamus sellise individual runner sisselaskega mootorid just pritsega, eriti V8-te korral. Miskid täiendavad eelised pidid ka asjal olema, näiteks parem käik madalatel pööretel ja osagaasiga, kui sama suureks vooluks suutelisel kollektoril, aga seda ma hetkel lahata ei viitsi (loe: ei oska) 
|
| 17.04.2001 at 12:49 |
|
partel
 |
question ? :)
Kas Ferrari F1 mingi aeg muutuva pikkusega trompeteid ("torbik"  ) ei evinud? Madalamatel pikemad, kõrgematel lühemad. |
| 17.04.2001 at 14:41 |
|
Jörm
 |
question ? :)
F1-s on vist kõigil muutuva geomeetriaga sisselasked. (Minardit ei tea) Samasugust asja võib Taunus SHO mootori peal näha, kus vaakum avab ühe ja sulgeb teise õigel pöördel (pikem-lühem). 8 karpaga sõideti NASCARis omal ajala ning kuigi nendel masinatel oli oma helgeid momente, ehk nad said isegi tulemusi, siis loobuti sellisest jamast, kuna neid ei saanud korralikult seadistada. Pritsungiga seda probleemi ei ole, eriti otsepritse puhul.
Samas tuleb õhuvool neile kõigile vormelis piloodi pea kohalt ning juhitakse ühte filtri kopsikut meenutavasse kasti, kust runnerid selle edasi jagavad. Seal on veel üks resonants mängus, mis ühtlustab. Üldjuhul ise selliste asjadega katsetamisest palju tolku ei ole, kui puuduvad Flow Bench ja mootori Dyno. Kui jutt käib R4 mootorist, siis topelt Webberid on väga head ja seal on igal silindril oma rööri. |
| 17.04.2001 at 15:25 |
|
peep
Moderator |
 question ? :)
Meil oma saidi peal ka üks pilt sarnasest setupist, sissepritsega variandis.
http://www.tqhq.ee/events/bpics/g23.htm |
| 17.04.2001 at 15:43 |
|
|
