Veel suuremad muudatused leidsid aset 1977. aastal. Eestvaade sai tänu nelinurksetele topeltesituledele täiesti uue ilme. TA jätkuvalt mittetoimiv shaker scoop oli madalam ja nurgelisem; sama võis öelda ka Formula ettepoole suunatud õhukogujate kohta. Tagaspoiler oli nüüd lisaks Trans Am'ile standardvarustuses ka Formulal.

Varasemate "honeycomb"-velgede asemel sai kõikidele mudelitele nüüd tellida veelgi efektsemaid "snowflake" (lumehelbeke:)-valuvelgi. Standardvarustusena olid need Espriti uues "Sky Bird" paketis. Paketi eesmärgiks oli Espiriti välimust äratuntavamaks muuta, nagu seda oli juba eelmisel aastal Formula puhul tehtud W50 paketiga, mis oli tagasi ka '77 mudeliaastal. Sky Birdid olid mõistagi sinised, tegelikult isegi kahes eri toonis (kere alumine osa tumedam, ülemine heledam). Sinise eri toone leidus veel sisus, küljetriipudel, iluvõres, tagatulede ümbrisrantidel ja snowflake-velgedel.

Mootoripoolel oli baasmudeli ja Espriti standardmootoriks Chevy ridakuue asemel nüüd Buicki V6 ning sünge ettekuulutusena oli Trans Am'i üks mootorivariantidest 403 CID 185 hj Oldsmobile V8 ja Californiasse minevatele TA-dele muid mootoreid ei pandudki; ka varasematel aastatel polnud mõningaid mootori/kastivariante selles osariigis saada olnud seal kehtinud karmimate saastenormide tõttu.

GM-il oli lisaks käsil täissuurte mudelite asendamine märgatavalt väiksema järgmise põlvkonnaga ning seetõttu muutus ülearuseks ka Pontiaci täissuurtelt mudelitelt pärit 455 CID mootor, mida olnuks ebaotstarbekas toota edasi ainult Firebirdi jaoks. Selle asemel olid kaks 400 CID mootorit: 180 hj baasmootor ja uus W72 koodi kandnud "T/A 6.6", mis andis tänu kõrgemale surveastmele ja järsemale nukale 200 hj. Manuaalkasti oli TA-le võimalik saada ainult koos W72 mootoriga. Koos W72-ga kasutatud automaatkast oli samuti eriline – konverter oli kõrgema stalliga, käiguvahetused olid seadistatud kõrgematele pööretele ja "Rally"-shifter võimaldas käike ükshaaval üles raiuda, kartmata mõne käigu vahelejäämist või hoopis vabakäigule lükkamist.

Veerandmiilil mõõdeti tehasekorras '77 W72 autodele aegu vahemikus 15.5 kuni 16.9, kuid normiks olid siiski viieteistkümned. Baasmootorist märksa teravama W72 paketi eest tuli Trans Am'i ostes välja käia vaid viiskümmend lisadollarit.

Vaatamata oma nimele oli T/A 6.6 saada ka Formulale, mitte ainult Trans Am'ile. Kuna baasmootoriks oli Formulal Pontiaci uus väike (350 CID mootorist üle 50 kg kergem) ja ökonoomne 301 CID V8, oli W72 tellimine sellele mudelile kallim, $205.

Peaaegu muutmata kujul oli tagasi ka eelmise aasta Limited Edition, nüüd nime all Special Edition, T-top'idega või ilma. Must-kuldsele autole tõi kindlasti ostjaid juurde 1977. a. üks edukamaid kassafilme "Smokey and the Bandit", kus Burt Reynolds just sellises autos politseid vältis.

Kuigi T-topid lisasid Special Editioni hinnale $587, otsustas nende kasuks siiski valdav enamus SE ostjatest; lisaks olid need nüüd sama summa eest saada ka muudele mudelitele. Need faktid ja luksusele orienteeritud Espriti müügi kasv rääkisid selget keelt sellest, et tõeliselt muljetavaldava performance'i puudumisel sobis paljudele aseaineks rikkalik lisavarustus ja väline efekt. Vaeslapse ossa jäi sellises olukorras entusiastidele orienteeritud Formula, mille müük kasvas ülejäänud mudelitest aeglasemalt.

Igatahes oli aasta taas edukas kõikidele Firebirdidele – eelmise aasta toodangurekord ületati rohkem kui kolmandikuga. Kiirust taasavastav Camaro (Z28 oli tagasi) ja seda päriselt mitte kunagi kaotanud Firebird suutsid mõlemad esmakordselt ületada Mustangi tootmisnumbreid. Firebird, tõsi küll, vaid paari tuhandega ning seegi jäi viimaseks korraks.