Natuke nalja vol. 26Eile sai Elisa Eesti juht Sami Seppänen maha selle aasta parima tsitaadiga, rääkides Põhjala passiivsetest ettevõtjatest: "Tõeline Soome ärimees läheb esmaspäeva hommikul kontorisse, istub laua taha ja hakkab agressiivselt klienti ootama."
Natuke nalja vol. 26See juhtus jõulukuu esimesel hommikul.
Laps oli juba ärganud ning tõtanud akna juurde et vaadata, kas päkapikk tal
ka sel aastal öösiti külas käib. Tõepoolest - õhtul aknalauale asetatud
sussi sisse oli öö jooksul ilmunud suur komm. Laps sõi selle kohe ära. Siis
märkas ta isa sussi.
Suur veidi rebenenud kannaga tuhvel oli samuti aknalauale tõstetud ning
selle sisse oli torgatud liitrine viinapudel.
Laps ei imestanud sugugi, et päkapikk ka tema ammu lapseeast väljas isa
niimoodi heldelt meeles peab. Miks mitte? Ka jõuluvana toob kinke kõigile.
Laps läks vanemate voodi juurde ja asus isa äratama.
"Tõuse üles, sul on sussi sees pudel," teatas ta.
Isa paotas uniselt silmi. "Noh, mis päkapikk sulle tõi?" küsis ta.
"Kommi," vastas laps. "Aga sulle tõi pudeli. Tule, võta ära."
"Mis pudeli?" ei saanud isa aru. "Tõi mulle pudeli? Mis jutt see on?" Ka ema
oli ärganud ja istuli tõusnud. Ta kiikas aknalaua poole. "Ongi pudel!" ütles
ta. "Küll sa oled lapsik!"
Isa ajas end ägades püsti ja põrnitses jahmunult oma pilgeni täis tuhvlit.
Viinapudelit ära tundes muigas ta lõbusalt.
"Noh, aitäh päkapikule!" lausus ta ning püüdis emale musi anda. Aga ema
tõmbus kõrvale.
"Hakkavad need vanad naljad jälle peale?" küsis ta pahural sosinal.
"Ostnud endale siis poolik, kui muidu ei saa, aga terve liitri!"
"Ma mõtlesin, et sina panid selle mulle sussi sisse," sosistas isa vastu ja
oli imestunud näoga.
"Ära mängi lolli!" nähvas ema ning ronis pahaselt voodist välja.
Rohkem sel päeval salapärasest viinast juttu ei tehtud, aga kui laps õhtul
taas oma sussikest aknalauale seadis, urises ema kurjalt isa kõrva
juures:
"Kas sul on homme hommikuks ka viinapudel ostetud?"
"Kallis inimene, saa aru..." hakkas isa seletama, aga ema ei kuulanud teda.
Torganud salaja lapse sussi sisse paki küpsiseid, rullus ta vihaselt
vatiteki sisse nagu pelmeen.
Hommikul ärkas isa selle peale et tema voodi ees seisis laps ja kõneles:
"Ärka üles ja võta oma viin tuhvlist välja. Aga minule tõi päkapikk
küpsised!" "Päris napakas! " nuuksus ema padja sisse, samal ajal kui isa
õnnetu näoga, aluspüksid lontis ja viinapudel peos, voodi kõrval seisis.
"On sul tõesti nii palju raha, et iga päev liitrite kaupa viina osta?
Võiksid parem midagi lapsele muretseda, vana joodik niisugune! Et see viin
sulle kurku kinni jääks!"
"Mina pole seda ostnud!" õigustas end isa. "Mina ei tahagi seda viina!
Tahad, ma valan selle kraanikausist alla?"
"Ah nii jõukas mees oled, et loputad selge viinaga torustikku!" õiendas ema
sängist. "Kas hakkad varsti shampusevanne ka võtma?"
"Päkapikk vist tõi mulle..." pomises surmõnnetu isa, aga ema üksnes sülitas
sellise jutu peale.
Järgmisel ööl ei julgenud isa magada. Ta lebas tasakesi ja valvas akent.
Mõlemad sussid oli ta padja alla peitnud, et päkapikk neid kätte ei saaks.
Kuid vastu hommikut vajusid tema väsinud silmad siiski kinni ja
koidikuvalgus paljastas sedapuhku varakult ärganud emale halastamatus
selguses aknalaua, kus tagasihoidlikku piparkooki sisaldava lapse sussikese
kõrval laiutas isa tuhvel koos kaheliitrise "Hennessy"
konjakiga.
Isa ärkas ema röökimise peale. Ta kobas peaalust - üks suss oli kadunud.
"Lurjus!" karjus ema. "Sa oled kogu oma palga maha joonud! See maksab ju oma
tuhat krooni! Küll võib üks inimene alatu olla! Vihkan sind!
Vihkan!"
Ja ema avas õhuakna ning virutas kalli pudeli alla sillutisele.
Isa tõusis ja pesi aeglaselt hambaid nagu surmamõistetu. Ta ei söandanud end
õieti sirgugi ajada, kõndis küürus ja vedas jalgu järel. Mõistmata, kust
niisugnne õnnetus talle kaela on sadanud, võpatas ta alati, kui ema suud
paotas, ja tõmbus kössi - hoopi oodates. Ta tundis südames pisteid ja tema
käed värisesid. Mitu korda üritas ta ema ette põlvili langeda ja nuttes
vanduda, et tema ei tea millestki midagi ja kõik need hommikused kingitused
on tema jaoks vaid nagu kohutav, piinav unenägu. Kuid ema astus temast üle
kui koerast.
Järgmisel hommikul leidis isa aknalaualt puhtast kullast lipsunõela, päev
hiljem hinnalise käekella ja seejärel tohutu rubiiniga sõrmuse. Ema lakkas
isaga sootuks kõnelemast ja pidas teda vaimuhaigeks, kes on pangast laenu
võtnud ja nüüd hullumeelses pillamiskires raha sirgeks lööb. Kõik saadud
väärtasjad müüs ema maha, et kindlustada oma lesepõlve siis, kui
võlausaldajad isale järele tulevad ning ta ära viivad. Isal läksid juuksed
oimukohtadelt halliks.
Siis saabus järjekordne hommik. Isa ei peitnud enam susse, ta teadis, et see
on mõttetu, hinnaliste kingituste voolu oli võimatu peatada. Talvine päike
tõusis, ema ja laps magasid veel. Isa ajas end ettevaatlikult põrandalt
püsti. (Voodis ei maganud ta enam ammu, ema ei lubanud.) Ta läks akna juurde
ja võttis oma sussist välja kuldse korgiga parfüümi.
Selle all oli mingi kiri. Isa avas selle ja, sättinud prillid ninale,
luges:
"Viimaks võtan julguse kokku ja pöördun Teie poole, et öelda - ma armastan
Teid. Meeletult, kirglikult, pööraselt... Olen Teie järele hull. Armusin
Teisse otsekohe, kui Teid esimest korda nägin. Kas Te üldse kujutate ette,
kui kaunis Te olete magades? Ma seisin lummatult, pidasin hinge kinni, kuid
kui Te teaksite, mis toimus minu südames! Veel praegugi näen silmi sulgedes
enda ees Teie suikuvat, nõtket tiigrikeha.
Oleksin tahtnud Teid suudelda, puistata Teie säärtele tuhksuhkrut ja
rosinaid... Mu ihaldusväärseim suhkrupoisu!
Teadke, et olen Teie heaks kõigeks valmis. Mu arm, mu ainus! Mu elu suurim
aare, päikesest kullatud hellake! Mu käed värisevad Teile kirjutades - nii
piinav on mind vallanud saatuslik kirg. Ah, kui ma vaid võiksin loota, et Te
mindki lahke pilguga vaatate! Ma vist hulluksin õnnest!
Kuid ma ei tea, kas Teile üldse meeldivad päkapikud. Palun, ärge otsustage
kiirustades! Teie põlgus tapaks mu. Ma olen Teie heaks kõigeks valmis.
Tahate, ma ajan habeme maha, tahate, ma riietun naiseks, ma ei löö millegi
ees risti ette. Saage ainult minu omaks! Mu kullake, mu inglike, mu
parim..."
Alla oli kirjutatud - "Päkapikk Pepe".
Lisatud oli ka Pepe foto. Selle pealt vaatas vastu tugev, lihaseline
pöialpoiss, hoolikalt patsikestesse põimitud ruuge habemega. Päkapikk kandis
tihedalt liibuvaid mustast nahast pükse ja tema silmad olid helesinised ning
nukralt niisked.
Isa istus voodile. Ema liigutas end unes ja ohkas. Kiiresti libistas isa
päkapiku kirja ning foto oma särgi alla. Ei, ema ei pea seda nägema,
kindlasti mitte! Isa tundis, kuidas tema süda vastu lõhnastatud kirjapaberit
tuksub.
Käes oli alles teine advent.
Natuke nalja vol. 26Väike muhe meenutus jänkimaalt muskelauto ajastust
Although 426 hemis terrorized the stock car circuits and drag strips, they were not exactly common on the street. But thanks to my first job at fifteen, pumping extra-high-octane Sunoco 260 gas, I had regular close encounters of the hemi kind with a Plymouth GTX.
I couldn’t wait to pop the hood to gaze reverentially on that huge orange and crackle-black icon. As an ex-altar boy, my instinct was to genuflect, especially when that heady incense of hot oil and crankcase vapors hit my nostrils. I felt privileged to check its vital fluids, and eventually, screwed up the courage to ask if I could check the air filter. The owner obliged, even though he knew it was just a ruse to see the two enormous four-barrel Carter carburetors in their naked splendor.
Tempus fugit. Those days of heady hemi horsepower are long gone. You know it’s a different age when Chrysler files a trademark on the hemi name– boldly emblazoning it on cars and trucks with oversized HEMI badges– even though the engine powering them isn’t really a hemi (it’s more accurately a “pent-roof”). It’s no wonder the wonder’s gone, genuine hemis are notoriously “dirty” but it’s sad nonetheless. That thing got a hemi? Not really, no.
Natuke nalja vol. 26Putin esineb ühes Venemaa koolis. Lõpetab enda kõne ja pärib lastelt, et kas ka küsimusi on.
Tagantreast tõstab väikene Vovik käe ja küsib: "Hr. Putin, mul on kohe kolm küsimust. Esiteks - miks istub Hodorkovski vangis, teiseks - miks on Venemaal nii palju vaeseid ja kolmandaks - miks rikutakse Venemaal inimõigusi?".
Putin hakkab kogelema, kui järsku heliseb kell ja kõik lapsed jooksevad vahetunnile. Vahetund läbi minnakse programmiga edasi. Putin küsib, et kas kellelgi on veel küsimusi.
Püsti tõuseb Petja ja ütleb:
"Hr. Putin mul on viis küsimust. Esimesed kolm on samad, mis Vovik küsis ja lisaks, et miks helises kell eelmisel tunnil 15 minutit varem ning kuhu kadus Vovik?".
quote:Madlobster: Putin esineb ühes Venemaa koolis. Lõpetab enda kõne ja pärib lastelt, et kas ka küsimusi on.
Tagantreast tõstab väikene Vovik käe ja küsib: "Hr. Putin, mul on kohe kolm küsimust. Esiteks - miks istub Hodorkovski vangis, teiseks - miks on Venemaal nii palju vaeseid ja kolmandaks - miks rikutakse Venemaal inimõigusi?".
Putin hakkab kogelema, kui järsku heliseb kell ja kõik lapsed jooksevad vahetunnile. Vahetund läbi minnakse programmiga edasi. Putin küsib, et kas kellelgi on veel küsimusi.
Püsti tõuseb Petja ja ütleb:
"Hr. Putin mul on viis küsimust. Esimesed kolm on samad, mis Vovik küsis ja lisaks, et miks helises kell eelmisel tunnil 15 minutit varem ning kuhu kadus Vovik?".
no oma 3 aastat vana nali kindlasti... läbu
____________________________
ex Camaro ´79, ´80, ´93
.. 6 7 8 9 10 11 12 
