| Poster |
Message |
 vvt
  |
 Mõlgutusi usaraua omamisest
Küsimus ju selles, et "turul" on saadaval erinevaid lõbustusi - alates ülimat pingutust nõudvatest kõrbemaratonidest kuni õnnistava süstiga veeni, mis igasugu mured mõneks tunniks kaotab.
Nende kättesaadavaks muutmine nõuab erinevat vaimu ja keha pingutust ja on seotud erineva mugavusega. Lihtsalt ühe roostes auto renoveerimine ei ole mugav, lihtne ja vähest pingutust nõudev.
Lihtsam on ju arvutis istuda.
Autode teemal puudutab see autotamist laiemalt (mitte ainult USA autosid). Aga ka nt olümpiamedalite statistikat jne.
See testosterooni tase on aga otseselt seotud eluviiside ebatervislikkusega, näiteks istuv eluviis/töö.
Näiteks ujumisega tegelejal, kes treenib 2-3 tundi päevas basseinivees, on see kindlasti kõrgem.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 07.06.2013 at 09:58 |
|
PlyVal64
|
Mõlgutusi usaraua omamisest
quote:
BENBEN:Kuskilt massimeediast on mulle meelde jäänud, ühe kaunitari kommentaar et ala kus on tõelised mehed veel jäänud on mootorisport ja autodega võidusõit.
Ahto, kahjuks on ka 95% auto- ja mootorispordist eidestatud. Heal juhul 5% kõigest on sellist, kus tegu on "Suure Võidusõiduga" ja igasugused kääbik-pernid ja kõik teised temataolised ei "eidesta" seda. Isegi Dakari on nad persse keeranud: kujutad ette, vihma sadas OFF-ROAD rallil - jätame katse pooleli!!! Ka see on juba eitede ralli.
Aga kuna Sina oled ka vana meremees, siis hetke maailma kõige "isasem" sõit on Vendée Globe ehk 18-meetrise haard-koor purjekaga nonstop ja non assistance soolo pallitiir, kus disklafi saad ka selle eest, kui vene uurimislaeva mees Sandy Bays hädapeatuses jahti puudutab. Ja oledki 78 päeva (kui oled parim) jutti Sina ja Loodus kahekesti, mingid mehaanikud ei "tolgenda" ja ei paranda...
Kuid üldse on ju kogu elu üha rohkem pealesunnitult eidestamine ning eks enamus annab sellesse (ka tikutakus paljude teemade all) täitsa vabatahtlikult oma panuse. Alustades lapseistmetest ja naistele ostetavatest "turvalistest" rauajunnidest (loe: mingid maasturilaadsed kuudid) kuni kullatud sitapottide ja nõudepesumasinateni kilest pappkuutides peedipõllul. Ma ütleks nii, et kui enamuse ajast mõeldakse/elatakse ... testosteroonivabalt ja kuulatakse eitede möla ning käiakse lönta-lönta "šoppamas" ... siis ei saa ka tahta, et mingi aeg seesinane tegelane "ilgelt isaseks" muutuks ja hammastega roostes rauda näriks.
PS: tulin just 5-nädalaselt merereisilt ja vahva oli vaadata meeste muutumist. Kui alguses tormati igal võimalusel ennast kuhugi sooja vee alla pesema (ja minu vana kogenud meremehe juttu ei kuulatud, et pidev pesemine määrib rohkem ja et "laisk peseb, virk sügab" ja et "karu ka ei pese ennast aga vaat kui tugev on!"), siis reisi lõpuks käidi heal juhul korra nädalas ennast üleni pesemas ja keegi ei haise! Ning "Telnjaška" keeratakse pahempidi, kui on piisavalt määrdunud ja kantakse edasi. Ning oh imet! - me ei olegi tegelikult veel üldse muutunud (bioloogiliselt loomariigi "kõrgeima" esindajana). Lihtsalt kuival maal sunnitakse meid tegelema omamoodi lollustega ja olema "nagu hollivuudi peded", sest see on mingi moodne norm. Ja siis jõutakse tagasi testosteroonist ülekülalstunud reisilt ja esimese asjana hakkab mingi iba pihta peldiku remondist ja nõudepesumasina "vajalikkusest". Räägitakse "meie"-vormis ja kui ma vaatan sügavalt silma sisse ja küsin on see ka sinu soov või meelitatakse see välja voodis harkisjalu, siis vastust võite kaks korda arvata. Ei kipu meil enam olema mune ega testosterooni, et eidestamise vastu seista radikaalselt: "kuniks sul on kaks kätt, pesed nõusid kraaniall; kuniks sitapotist junn ära läheb ja vann vett peab, pole vahet, on seinad sinised, punased või virsik, mis muuseas pole mitte värv vaid söök aga seniks sukeldun mina garaaži rauda taguma või ellingusse jahti värvima ja miskit pole teha, õli lõhn ja kolm õlut käib selle tegevusega kaasas!" jne. Kui siseriikliku ja üleeuroopalise(maailmse) eidestamise vastu on pisut raske ilma võimuga konflikti minemata saada, siis omas kodus võiks/peaks selle vastu ikkagi võitlema.
Need on minu suhteliselt radikaalsed 10 senti...
|
| 07.06.2013 at 11:20 |
|
viplala
|
Mõlgutusi usaraua omamisest
quote:
PlyVal64: "kuniks sul on kaks kätt, pesed nõusid kraaniall;
Mina isiklikult jätan nõudepesemise nõudepesumasina ja/või naise hoolde, ning müttan samal ajal garaazis. Egas kõik tehnoloogia halb veel pole  |
| 07.06.2013 at 13:43 |
|
anryo
|
Mõlgutusi usaraua omamisest
quote:
PlyVal64: Need on minu suhteliselt radikaalsed 10 senti...
No ikka suhteliselt radikaalsed, ma ütleks. Võiks isegi öelda, et egoistlikud. 
____________________________
We live in a poor neighbourhood - we can only afford to drive old cars.
'93 GMC Typhoon 4.3V6 Turbo
'70 Plymouth Supercharged Hemi 'cuda |
| 07.06.2013 at 15:11 |
|
ivoalaska
|
Mõlgutusi usaraua omamisest
quote:
Need on minu suhteliselt radikaalsed 10 senti...
Mulle meeldib see mõte...
____________________________
Cadillac SRX 08
Chrysler 300C Touring ex
Oldsmobile Delta 88 Royale 1982(tegemisel)
Buick Electra 86
Ford Mustang 97
Chrysler PT Cruiser enda piinamiseks |
| 07.06.2013 at 15:16 |
|
Ri-Q.
|
Mõlgutusi usaraua omamisest
PlyVal64 seisukohti lugedes meenus järgmine lugu:
"Kas sa tead, mis tunne on garaažis kolm nädalat järjest rauda tagudes?"
"Ei tea!"
Kas sa tead, mis tunne on olla 5-nädalasel merereisil purjepaadiga?"
"Ei tea!"
"Kas sa tead, milline mõnu on iga õhtu ellingus jahti värvimas käia?"
"Mis sa mind piinad? Ei tea!"
"Aga mina tean, sest käin igal võimalusel kohtades, kus õiged mehed ikka käima peavad!
"Aga kas sina tead, kes on Jefrei Bartolomov?"
"Ei tea! Kes see on?"
"See käib õhtuti sinu naise juures, kui sina käid garaažis, merel ja ellingus!"
____________________________
REC
BB |
| 07.06.2013 at 15:28 |
1 edit. Last edited 07.06.2013 at 15:30 by Ri-Q.
|
viplala
|
Mõlgutusi usaraua omamisest
|
| 07.06.2013 at 15:38 |
|
Ri-Q.
|
Mõlgutusi usaraua omamisest
quote:
rnx69: Ajendas kirjandit kirjutama ühes teises foorumis tulnud tagasiside üritusest osavõtmise võimatuse kohta, põhjenduseks toodi kallis kütus. Vahepeal tundus see lalin juba natuke vaibuvat, nüüd hooaja alates tundub jälle tuure võtvat.
Ma ei ole ainus kodanik, kes on tähele pannud, et seda virinat, et usaraua (või tegelikult suvalise vanema ning natuke suurema hobisõiduki) pidamine on kallis kipub tulema just Eestimaa südamest ülespoole jäävatelt aladelt. Võib-olla natuke jõhker üldistus, aga nii see kipub olema. Eriti hästi on olnud see kaeblemine näha läbi aastate erinevates foorumites Lõuna-Eesti ürituste teemades, vahet pole, on tegu olnud nüüdseks hingusele läinud Valga Cruisingu, Old Iron Weekenderi, F-Body kokkutuleku või Power Campiga. Alati jõuab kuskiltotsast jutt selleni, et kütus on kallis ning rahakott ei luba üritusele tulla. Samas on väga vähe nurinat tulnud näiteks Tartu või Võru inimestelt selle kohta, et Haapsallu või Tallinnasse sõita on kulukas. Ikka käiakse sealkandis ning pole sellest probleemi. Natuke müstiliseks on minu jaoks see fenomen jäänud, sest sissetulek võiks pealinna kandi inimestel natuke suurem olla ning ma ei tahaks uskuda, et elamisele kuluv raha nüüd meeletult suurem summa on, kui mujal Eestis. Vaikselt hakkab tekkima mulje, et meie niigi lapsekingades autokultuur hakkab hääbuma või pigem asenduma järgmise pealekasvava põlve "tuuningumaaniaga".
Faktid:
1. Iga hobi on kallis, kui sellega aktiivselt tegelda, vahet pole, kas kogud ning tarbid vanu autosid või kitarre või käid hoopistükis kaamera peos linde pildistamas.
2. Mootorikütuse hind on kallis ning ilmselgelt seal sektoris odavnemist oodata pole.
3. Sissetulekud pole piiramatud ning keskmise eestlase finantsseis on kehvavõitu.
Olen viimased aastad sõitnud igapäevaselt 4.3l GM-i kuuesilindrilise nurisünnitisega ning ökonoomsusnäitajatelt ma arvan, et see kipub ikka oma V8 vendadele suht kannale astuma. Eriti seda tühjalt kaks tonni kaaluva auto vahel. Eraldi mõõta pole enam viitsinud, aga talvel kiskus kulu ikka sinna 25+ liitri kanti linna vahel. Kuu läbisõit tuleb kusagil napilt alla 1000 km. Arvutage ise, palju küttele kulub. Hiljuti sai hangitud perre ka ökonoomsem tarbesõiduk, kuna Blazeril on ikkagi üle 20 aasta turjal ning igapäevane tarbitavus hakkab vaikselt erinevate pisiprobleemide tõttu kannatama. Eks pisike sääst tuleb ka kokku hoitud bensiinilt. Suviti, kui Firebird korras on olnud, olen teinud ka sellega igapäevasõite ning loodan seda ka sel suvel teha. Rahakott puuga seljas ei kasva ning palk on eesti keskmine. Eks alati võiks natuke paremini minna ning alati leiad auto küljest midagi, mis võiks parem olla või mida saaks parandada, kasuks ei tule ka liigselt perfektsionistlik iseloom, mis ei luba kuidagi pooletoobise asjaga liikuda. Aga mis põhiline, ma leian, et see rauahuvi on tore, see aitab lõõgastuda ning hetkel aina süveneb sinna klassikalisemate ning vanemate aparaatide suunas. Ja kütusehindu vannun tavaliselt ainult siis kui tangin, kui tanklast välja pöörad, siis ununeb see rooli taga hoobilt. Jah, eks ka vana auto käigus hoidmine ka neelab raha omajagu, aga see on järjekordne tõsiasi, millega tuleb lihtsalt leppida.
Sel kevadel elustasime mõtte, mis on juba aastaid olnud heietamisteemaks erinevatel üritustel - hakkasime korraldama ka Tartus igakuiseid kruiise ning huvi tundub isegi kahe esimese ürituse lõikes oodatust vaat et suuremgi. Eks järgnevad kruiisid näitavad, kas huvi säilib ning mida annaks veel paremaks teha. Selle koha pealt on ka tagasiside korraldajatele otseloomulikult oodatud. Loodetavasti järgmisel korral ei õnnestu reedeõhtul sattuda linna siis, kui mingi teine üritus on pool linna barrikadeerinud. Miks sai hakatud kruiise korraldama - väga lihtne põhjus, kahju on näha kohalikku usaautokultuuri hääbumas. Olgem ausad, kuna te viimati nägite tänaval natuke vanemat usarauda niisama veeremas...
Veel üks tähelepanek, tundub, et inimesed jäävad järjest passiivsemaks - kui keegi ette ära ei tee, siis initsiatiivi ka väga ei näidata. Tore on näha, et rauahuviliste ridadesse on lisandunud noort verd, mis on ainult positiivne, ehk võiks see värske veri natuke ka mõelda sellele, et midagi huvitavat korraldada või näiteks mõne ürituse korraldamisel vabatahtlikena kaasa lüüa. Kindlasti on neil vaba aega natuke rohkem panustada, kui sel põlvkonnal, kes juba aastaid teemas ning kellel enamasti ka juba pere olemas.
Panin F-Body kokkutulekul tähele, et on siiski ka veel entusiaste, kes kasvõi viimase veeringuni usarauaga sõidavad ning oma viimase kopika ürituse hüvanguks annetavad. Vot neile meestele tuleb au anda.
Sellised paar mõtet siis, mis on juba päris pikka aega närima jäänud.
Kena alanud hooaega ning muretuid miile kaaskannatajatele!
Teemapüstitus on asjakohane ja vajalik.
Päris nii see pole, et tartlased käivad rõõmuga Tallinnas ja tallinlased Tartus mitte. Alati, kui Tartus on toimunud suuremad üritused, on olnud seal piisavalt ka tallinlasi. Ja ei saa ka öelda, et Tallinna avakruiis vm üritused tartlaste arvuga just hiilgaks. Ehk minu arvates sellist järeldust teha ei saa, kulud ja põhjused on mõlemal poolel samad.
Autokultuur. Midagi pole teha, aga see kultuurikiht on väga õhuke ja pole märgata, et see lähitulevikus peaks oluliselt kasvama. Missioonitunne puudub, väga vähesed on valmis tegutsema kultuurikihi kasvatamise nimel. Eriti ilmneb see just väikesematest kuuüritustest jms. Kohal käivad peamiselt samad inimesed. Uustulnukaid on vähe. Eestlane on egoistlik, sõidab siis, kui tal vaja. Minu arvates just kuukruiisid jms on kohaliku USA raua kultuuri kõige paremaks indikaatoriks. Ehk kokkuvõtteks - mis siin kaugema otsa üritustest rääkida, kui ei jõua isegi majast/tööst paar kilomeetrit eemal toimuvale üritusele.
Põhjused, miks üritustel ei käida, on mõistagi väga erinevad. Nt paljud jätavad ürituse vahele laste pärast.
Kui teemat lugeda, siis selgub, et probleemi peamine põhjus on nn eidestumine. Võib-olla, ei tea. Samas on äärmiselt silmakirjalik rääkida sellest, et mehed ise ei tee, ei taha, ei oska, ei viitsi jne, ning teises teemas ülistada taevani neid, kes tarivad piraka rahakoti ja auto Erkki juurde ning pärast "on mõnust rõngas". Võta sa nüüd kinni....
____________________________
REC
BB |
| 07.06.2013 at 15:48 |
1 edit. Last edited 07.06.2013 at 15:54 by Ri-Q.
|
uputaja
|
Mõlgutusi usaraua omamisest
Paar senti oma seisukohast rauanduse kohta:
Igakuised kruiisid- Kuusalust cruiisima ja tagasi on ca 150km ehk 25lbensu + 2xpersooni peale sõitu toituma. Jämedalt70-80 euri per õhtu. Mis iseenesest vaba aja veetmise kohta polegi väga kallis. Külastades miskit UlguvaKultuuriTätteSmilersi või misiganes kontserti on tulemus enam-vähem sama.
Ühesõnaga:"Suu tuleb seada sekki mööda"! Ütlesid vanadEestlased.
Aga mis puutub tuleviku ja tegudemeest kohta siis: Käsitöölised surevad välja, illitsetud ja hoolisetud kutid jätkavad klubis sugu kui teised autole garaages sumpsi panevad. M.O.T.T
PS: Ise kuulun kah käsitööliste hulka.
____________________________
Suzuki Jimny- Landcruiser axles, 10" lift, Warn 8274winch, front ARB, rear Lockright, 35x16 SS Boggers, Trail-Gear 6,5/1tcase. |
| 07.06.2013 at 18:07 |
|
2TEP60
|
Mõlgutusi usaraua omamisest
väga huvitavad ja head argumendid kõik.Ma arvan,et suur osa usaraua fänne,tegeleb nende masinatega vaid oma lõbuks,mitte mingi autokultuuri edendamiseks,kaasarvatud mina.Isiklikult meeldib ise autot remontida,hooldada,kuigi pean tunnistama,et oskusi jääb ikka aegajalt vajaka.Õpin käigu pealt,sest meie suguvõsas olen mina esimene kes omab mootorsõidukit ja selle juhtimise luba.Kusagilt pole võimalust olnud oskusi omandada.aga see selleks.Tegelikult mul polnudki autot vaja,aga just see õppimise vajadus oli millegipärast,enam ei kujutaks ettegi elu ilma Ameerika autodetta.
____________________________
May the spring be with us!! |
| 07.06.2013 at 22:12 |
|
ramman
|
Mõlgutusi usaraua omamisest
Mul viimased 7 aastat raud olnud õue peal/garaazis. Ja alati sõidukorras. 7-st aastast viimased kolm olen aega veetnud nende seltsis väga vähe, lapsed nõuavad oma osa ja Swedbank ka. Aga lohutan ennast sellega, et majalaen saab aasta pärast läbi ja siis on rohkem ressurssi tegeleda ja üritustel käia. Minu jaoks Must Have üritustel olen ikka püüdnud käia, nagu American Beauty ja Chrysleri klubi üritused.
Poiss küll väga väike veel aga juba on vaja olla näppupidi juures, kui midagi auto kallal nokitsen. Ega ma teda ei keela, lihtsalt peab natuke jälgima, et endale liiga ei teeks mõne vale asja näppimisega. Aga minu jaoks peamine, et las olla juures ja uurib asja, kui huvi on. Alustasin ka oma isa kõrval samamoodi ja loodan, et oma poeg saab ka pisiku ja raua austajaskond ei sure välja. Õpib oma kätega tööd tegema ja remontima, sedasi tekib ka tehnika vastu lugupidamine ja austus väärikate masinate vastu. Ei ole mõtet keelata, kui tal huvi on. Vähemalt endal on hea meel, et poiss praeguste näitajate järgi asja ette läinud on
____________________________
Dodge RAM 1500 5.7 HEMI Longhorn 2012
Chrysler Grand Voyager CRD 2007
Tööauto MB Vito 119 2021
Club Fullsize |
| 07.06.2013 at 23:09 |
|
viplala
|
Mõlgutusi usaraua omamisest
Eks need asjad kord on juba sellised, kahe poolega medalid. Aeg muutub ja tahate või mitte, see ongi evolutsioon. Meie muutuvas ühiskonnas mutub pea kõik. Me tahame ilusamaid asju, paremat tehnikat, kiiremat internetti... kuid see kõik nõuab inimkonna muutumist, ühest olekust teise.
Pole ju väga kauge aeg, kui lugemisoskusele viltu vaadati, või täheteaduse propageerimise eest tuleriidale saadeti. Need teemad olid ju siin samas, nats aega tagasi.
Ja nüüd?
Me oleme omadega hiiglama kaugel sellest ajast. Me asume kusagil ulmes, kui võrrelda tolle ajastu mõttemallidega. See on lihtsalt käsitlematu, vaadata sellist arengut.
Ja kas te tahate öelda, et inimesed peaksid käima täpselt oma vanaisa sissetallatud rada pidi? Kas siis me oleksime siin? Kas teile ei meeldi see? Kas me ikka peaksime kaikaid kodarasse loopima, või äkki peaksime ise muutuma. Vananedes on seda aina raskem teha Äkki see uus nämmkäppade põlvkond ei olegi nii nämmkäpad. Võibolla oleme just meie need alfatagurlased.
Ma loodan, et automoto foorumist Altsi väga ei pahanda, kui ma osa tema kirjutisest siia üle kopeerin. Lihtsalt see sobib siia teemasse kuidagi ideaalselt, kuidagi... ma ei teagi kohe.
Selle Kivirähki teosega võiks ühest küljest tervitada PlyVal64 , kuid samas teisest küljest paneb ka mõtlema samal teemal.
UGRILANE
"Huhh!" ütles ugrilane ja ajas selja sirgu. Higi tilkus piiskadena tema laialt punaselt näolt. Ta silmitses armastusega musta mulda ning lõi labida uuesti maasse.
Kusagilt kuuskede vahelt ilmus nähtavale ugrilase vennapoja kõhetu kuju valges suveülikonnas. Ta oli tulnud onu juurde suvitama ja maalima, ent suurema osa ajast veetis ta hoopis järvekaldal unistades, unustamata aeg-ajalt lapikut põuepudelit suule tõstmast.
"Noh!" küsis ugrilane ahvi väledusega maad kaevates. "Kust sina nüüd tuled?"
"Ei kusagilt," ohkas vennapoeg melanhoolselt ning toetus lõdvalt kuusele.
"Mis elu sina küll elad," tähendas ugrilane. "Aeled päevad otsa ringi, ei näe mina, et sa kunagi miskit tööd ka teeksid! Mina omal ajal läksin kolme-aastasena karja, seitsmesena ladusin müüri, kaheksasena puhastasin korstnat, aga kui ma kümneseks sain, lubas isa mind adra taha! Vot nii on lood! Käed on mul kogu aeg mullas olnud, luuslanki pole mina kunagi löönud. Praegugi - suur talu käes, mõni ei saaks selle talitamisega hakkama, aga mina teen veel uudismaadki juurde! Vot selline mees olen mina, ugrilane! Kui elevandi moodi tööd murda ei saa, hakkab mul kohe paha."
"Mina jälle maalin," ütles vennapoeg pärast rüüpamist suud pühkides.
"See pole miski töö!" ühmas ugrilane. "Minu rahvas ja minu esivanemad on alati töökad olnud. Ma ehitan praegu kaks elumaja aastas, sama palju lammutan, kaevan kuu jooksul neli tiiki, aga ikka on mulle veel vähe! Käed kohe kibelevad töö järele!"
Vennapoeg silmitses oma onu aupakliku hirmuga, kehitas õlgu ja lonkis minema.
Kui ugrilane kella ühe ajal öösel lõpuks kõik selle päeva toimetamised toimetatud sai ning kapsasuppi ja kama vihtuma kukkus, ilmus ka vennapoeg peretuppa. Ta toetas pea kätele ning põrnitses unistavalt ahju all praksuvat leeki. Ugrilane asus odrakäki kallale, jõi kalja peale, heitis siis korraga kurja pilgu ukse poole, haaras kärbsepiitsa ja virutas. Miski piiksatas ning jäi vait.
"Mis see oli?!" küsis vennapoeg pilku tõstmata.
"Ah, mis ta ikka oli," porises ugrilane. "Va päkapiku-raibe. Palju on neid siginenud, söövad varsti nisu sootuks ära!"
Vennapoeg tõstis aeglaselt pea ning jõllitas onule otsa.
"Päkapikk!" hüüatas ta. "Päkapikk! Kas sina, onu, oled näinud päkapikke?"
"Olen," vastas ugrilane odrakäkki närides. "Alguses olid neid kõik kohad täis, aga ma olen teisi ikka püüdnud. Praegugi on aidas ja sahvris lõksud üleval."
"Barbar!" karjatas vennapoeg etteheitvalt. "Päkapikud!... Kas või kordki päkapikku näha oleks mulle suur õnn!"
"Mis neist tühjadest vaadata," ühmas ugrilane ükskõikselt, ent vennapoeg ei kuulanud teda.
"Haldjarahvast olen ma alati unistanud!" rääkis ta silmade särades. "Ma annaksin poole oma elust, et kordki näha päkapikku, haldjaid tantsumurul või siis näkki! Oh, onu, ütle, oled sina näinud ka haldjaid või näkineitseid?"
"Muidugi," vastas ugrilane rahulikult. "Nad on mul laudas kinni."
Vennapojal vajus suu ammuli.
"Laudas kinni!" karjatas ta. "Sa hoiad haldjaid laudas kinni! Miks?"
"Ma lüpsan neid," ütles ugrilane. "Kui sa tahad, võid teisi vaatama minna."
Ta viis oma hämmastusest tumma vennapoja lauda juurde ja avas ukse.
Viis haldjat seisid latrites, igaühel ohelik kaelas, ja silmitsesid uudishimulikult saabunuid.
"Onu, sa lüpsad haldjaid." sosistas vennapoeg näost kaame, nagu oleks tal kogu veri välja pigistatud.
"Nojah," ütles ugrilane. "Nii on neist ikka mingit kasu. Muidu tantsivad ja kakerdavad aasadel, ei tee tööd ega midagi. Mis mõte sellel on?"
Vennapoeg põrnitses onule mõistmatult otsa, siis avastas ta aga laudapimeduses veel ühe olevuse ning hakkas halisema.
"On see näkineitsi?" küsis ta variseva häälega.
"See ta on," ütles ugrilane. "Ma püüdsin ta kinni. Muudkui laulab ja lõõritab, ei too mingit kasu. Vaata näiteks rähni - see on töökas loom, muudkui kopsib. Aga näkk - puhas looder. Ma hoian teda nüüd pardi asemel, alguses punnis küll vastu, aga praegu - kolm muna muneb päevas, vahel isegi rohkem."
Vennapoeg tahtis midagi öelda, lõi siis käega ja vaarus jalgu järel vedades kaevuni. Hoidnud pead mõnda aega külmas vees ja karastanud hinge lapiku pudeliga, suutis ta taas kõnelda.
"Sa oled barbar, onu," ütles ta. "Sa piinad haldjarahvast, justkui oleksid nad mõned lehmad või hobused!"
"Ma panen nad tööle," teatas ugrilane. "See pole piin, vaid auasi! Minu esivanemad on alati tööd armastanud."
Vaikides mindi toa poole. Suur hall koer tuli kuudist välja ja urises hoiatavalt, ent tundnud ära peremehe, laskis ta kõhuli ja pani pea käppadele.
"See on muuseas libahunt," ütles ugrilane ja läks tuppa.
Vennapoeg istus õunapuu alla murule ja masseeris valutavat laupa. Ta kaalus, kas mitte minna ja lõigata läbi haldjaid ahistavad ahelikud, viia näkk tagasi vette ning korjata ära aita peidetud päkapikulõksud. Ka plaanis ta anda libahundile noa otsast tüki leiba, et vaene loom taas inimese kuju kätte võiks saada.
"Jah," mõtles ta, "vähemalt seda pean ma tegema. Jumal teab, kaua too õnnetu hing juba hundinahas ringi on pidanud kõndima!"
Vennapoeg käis sahvris ning tõi noa otsas tüki leiba. Libahunt silmitses teda uurivalt. Kui vennapoeg juba õlge lähedale oli tulnud, hüppas ta ligi ja neelas leiva ühe lõnksatusega alla.
Samas kostis vaikne sisin ja libahundi asemel seisis vennapoja ees keegi mees. Tal oli paks punane nägu, vägevad kämblad ja viiskudesse kängitsetud jalad. Veel üks ugrilane!
"Aitüma, sõber!" ütles ta rõõmsalt. "Sa ei tea, kuidas see hundi elu mind piinas! Mina, kes ma juba kaheksa-aastaselt käed esimest korda adra taga mullaseks tegin, mina pidin nüüd mitu aastat tööta kükitama! Uhh, aga ma nüüd alles hakkan tööle pihta andma! Hakatuseks raiun ma selle metsa maha ja ehitan siia veski!"
Ugrilane noogutas veel kord tänulikult, haaras siis kusagilt kirve ja tormas metsa. Hetke pärast hakkas kostma hoope.
"Kohutav," mõtles vennapoeg. "See on kohutav!"
Ta nööpis kuue kurguni kinni, surus käed taskutesse ja hakkas kiirel sammul astuma.
Öises laanes kõlasid kirvehoobid. |
| 08.06.2013 at 01:28 |
|
PlyVal64
|
Mõlgutusi usaraua omamisest
quote:
Ri-Q.: "Aga kas sina tead, kes on Jefrei Bartolomov?"
"Ei tea! Kes see on?"
"See käib õhtuti sinu naise juures, kui sina käid garaažis, merel ja ellingus!"
Ütleme nii, et üks õige Mees ei ole "Mudapump" elik maaparandaja, kes alati tegutseb "kus mätas märg, sinna toru sisse"!
Ja õige Naine ehk Abikaasa pole maaparandusobjekt, kus "mätas kogu aeg märg, vaja toru sisse panna"!
Seigeldud on kuid parajate meestekampadega ja vähemalt kunagine arusaam (mere)meestest ei vasta tänapäeval tegelikkusele. "Törts" napsu ja nalja käib asja juurde aga seelikute tagaajamist pole kordagi olnud. Ning meremiile on läbitud rohkem, kui üldiselt hobiautodega kokku sõidetakse - vähemalt minu puhul kindlasti 
Aga ühte ma olen viimase about 20 aasta jooksul täheldanud misiganes hobiga tegelejate hulgas: kes alustavad hobidega tegelemist koos abikaasadega ja käivad KOOS üritustel, need jäävad ka käima. Mõned harvad juhud muidugi on, kus tibi peale tite saamist ... no kuidas nüüd ilusasti öelda ... emmestub, sööb heade hammastega tagumendi jämedaks, hakkab kodus sokke kuduma ja oma Mehe kallal lõputult irisema Tema hobide, sõprade ja üldse tegevuste pärast. Kui kunagi oli "Jube tore ja põnev" kerge alkoholi saatel kuti ja selle sõpradega elu nautida, siis äkitselt eidestutakse ja sunnitakse ka meest eideks. Viimane ostab mingeid idiootseid emmaljunga kärusid (mõistliku V8 swapi asemel), hakkab sünnitustrennis käima, tehnikafoorumite asemel loeb peldikuseina naistekat ja perekodu foorumit (mis peaks olema kriminaalkorras karistatav, kui kogu selle sisu vääraklikkust just meessoo suhtes jälgida) ja üldse peale "ühte pauku õigesse auku" kaotab oma munad ning kogu testosterooni. Lisaks jääb ainsaks käsitööks peldikus pihkulöömine...
Loomulikult on kõik mu kümned sendid utreeritult väljendatud aga üldjoontes tuleb paljudel kunagistel Meestel peeglisse vaadata, kui õllekas on liiga suureks paisunud ja otse alla vaadates enam ei paista - äkki on see harkjalgne tagatoast ikka mingil ajahetkel rippriistadega salakavala triki teinud? Meil ju väidetavalt kaks aju ning mõlemale ei pidanud verd piisama.... aga verd on vaja mõtlemisvõime ja mehelikkuse säilitamiseks. Eriti siis, kui oled see enim ahistatud tegelane Euroopas: valge hetero isane.
Aga nüüd teine pool raua omamisest ja ka sellest loobumisest. Päris selge on see, et väga paljude jaoks on see olnud ja jäänud väga südamelähedaseks aga muud hobid on nii tugevalt sellest üle kasvanud, et lihtsalt omamise pärast midagi hoovinurka roostetama jätta pole mõtet. Või on Raud kül lalles aga mitte kuidagi ei klapi muude hobidega need ürituste ajad kokku ning ei hakata ei ülevaatust ega kindlustust tegemagi. Kasvõi kunagise rauameeste ehk siis siitsamast tqhq'st tegevustest välja kasvanud dragidel, lõppkiirustel ning hiljem oT'del osalenud ja siingi foorumis igati "oma mees" olnud Ats, keda täna kohtab tõsimeelselt võidu sõitmas kolmapäeviti kilulinna lahel ja juulis ABCS ajal see aasta Haapsalus, mitte S2000'ga lennuväljadel pealtvaatajaid rõõmustamas. Tegelikult ei ole mees kuhugi "kadunud" ja drifti asemel (S2000'ga oleks ju loogiline) broachitakse (purjega driftimine ) vee peal aga ise Ta kirjutab ju ka nii:
quote:
ats: Kas just purjetamisest ja muust mudrust palju aega jääb, aga Garfieldi kauplesin juba nõusse, et ta mulle jälle tutvustaks, mis see ringraja sõit on.
Eks see käibki spiraali mööda ja küll kunagi "Kõik see kaader" kuidagi pidi "tagasi" tuleb, kasvõi mõneks hetkeks või ürituseks, sest ei kao see armastus kuhugi. Võib-olla ainult Georg79Fire puhul ei ole see nii... aga mine tea, teeb Buddha mingi ilmutuse ja on Ta jälle nagu viis kopikat platsis. Enamus küsib nüüd, et "kes see selline on/oli?"
Praegu on peale kasvanud suures osas uus põlvkond ja see "kunagine" aktiivne kaader, kes oli veel ka pisut teistsuguse lastetoa ja kasvatusega ja kes andis Eesti USA-raua liikumisele oma näo suhteliselt aktiivse osalusega, tegeleb enamuses millegi järgmise lahedaga. Lihtsalt noorem kaader peab nüüd kastanid tulest välja tooma ja sinna alla läheb, antagu mulle andeks, ka see eidestumise värk. Meid nõukaaegseid mehi on samaaegsete naiste poolt eidestada keeruline, meie mõttelaad on juba selline, mille kohta täna öeldakse "šovinistlikud sead" ning ka meie abikaasad on kõike muud, kui suurelt tühjalt kohalt ennasttäis feministid, plasttissid, botoxid, riideküüned etc.
PS: eidestumine ei tähenda, et mehed ei oskaks või ei tahaks enam midagi kätega teha aga "riiklik tellimus" läbi 12-eidelise zoovolinike bande, "karu näeb"-kampaaniate, õpetaja on teenindustöötaja jms debiilsuse on Teid niipalju siiski mõjutanud, et popp on pigem "pehmed väärtused" kui ISANE olemine. Ja kui ollakse veel ka mõjutatavad (loe: reaalselt hea iseloomuga ja leplikud, mitte konfliktsed), ongi tulemuseks eidekari...
EDIT: Viplala, Sinu tervitused kätte saadud Jõudsid siin vahepeal vahva kirjatüki tekitada! |
| 08.06.2013 at 01:49 |
2 edits. Last edited 08.06.2013 at 02:20 by PlyVal64
|
viplala
|
Mõlgutusi usaraua omamisest
Ja sinu poolt parim artikkel, viimasel kümnendil |
| 08.06.2013 at 01:57 |
|
DevilDeVille
|
Mõlgutusi usaraua omamisest
Eidestunud omastarust pole, samas on autohuvi sedapalju laiem, et 20st hingekirjas olevast kulgurist vaid 9 on mikimaa produktid ja neistki kolm kamraadidega kahasse.
L6petuseks v4ike n4pun4ide hobitajatele - kylaonudest vaheltharijaid pole tarvis peljata, kui naist mitte pidada
(4rgu siit keegi v4ljalugegu soovitust pederastiks hakata)
____________________________
Flick the Gestapo.... No, I said *Flick*, the Gestapo!
|
| 08.06.2013 at 22:06 |
|
KOLLA
|
Mõlgutusi usaraua omamisest
Au viimastele sõnavõttudele ! Kuigi veidi arusaamatuks jääb , mis selle põhjustas - mõni kommentaar , vigane auto , nõme eit või lõpuks ometi piisav alkohol ! Igatähes kõik sai kõigile öeldud ja asjaosalised saavad omad järeldused teha ! Olen avaldatust 99% ulatuses kõigega nõus !
____________________________
Better push a Chevy , than drive a Ford ! |
| 08.06.2013 at 22:29 |
|
Astro SS
|
Mõlgutusi usaraua omamisest
Ma vist olin ka 2.5 aastat eit, vajadus nõudis treileri vedamiseks pisut suuremat liikurit ja siis tuli aia nurgast Ram üles otsida, ise arvasin et see hetk tuleb paar päva enne ABCS.
Samas erinevad liikurite projektid on ka töös ...... 
____________________________
Probleemid algavad kui on liiga palju toredaid mõtteid... |
| 08.06.2013 at 22:31 |
|
rommel
|
Mõlgutusi usaraua omamisest
Oli Nõuk ajal ka piisavalt neid "eitesid" aga nad ei pääesenud lihtsalt pildile. Tänasel päeval on miskisuguse nipi abiga pukki saanud see feministide pande kes igal võimalusel sätivad esikaantele angelaaakisid ja teisi istudes kusevaid olendeid, karvaste munadega mehed on miskipärast jäetud tahaplaanile.
Meerikaraua olemasolu nõuab lisaks ajale ja huvile lisaks ka mingisuguseid materiaalseid vahendeid (kütus on ikka väga kalliks läinud) sest latt on palju kõrgem kui 20 aastat tagasi ja "uuteks tulijateks" pole turusituatsioon enam nii sobiv kui see mingi aeg (nt kuni ´97 toodetud autode ajastul) tagasi. Enam suvaline mikirooste ei sobi, peab olema kobedam pill, et edevus rahuldatud saaks. Alternatiivseid hobisid on ka palju juurde tekkinud (ka veiklev ekraan - nüüd siis internet tv asemel on teatud mõttes alternatiiv).
____________________________
ex Ram '04
ex Taurus '97
god hates us all |
| 09.06.2013 at 01:01 |
|
R.Ott
|
Mõlgutusi usaraua omamisest
Viplala-le: Kivirähk on ainuke, kes pahandada võiks.
____________________________
92' Chrysler LeBaron LX Convertible
94&95' Pontiac TransSport 3800 +doonorid
88' Chevrolet Camaro Iroc-Z convertible- 20th Anniversary Edition |
| 09.06.2013 at 17:19 |
|
krss
|
Mõlgutusi usaraua omamisest
quote:
Põhjused, miks üritustel ei käida, on mõistagi väga erinevad. Nt paljud jätavad ürituse vahele laste pärast.
Just laste pärast peakski neil üritustel käima. Ja laskma neil garaazhis mootorit tehes abiks olla, tänapäeval saab nad üsna süütute vahenditega ka pärast puhtaks, ei pea enam lapsi bensiiniga pesema nagu vanasti. Seda pole vaja mitte selleks, et nad oskaks ise kah mootorit remontida, vaid et nad õpiks mõtlema, tabama ära erinevaid insenertehnilisi lahendusi, katsetama neist lihtsamaid lahendusi oma mänguautodel jne. Vastasel korral jäädaksegi vaid bolt-on "projektide" tasemele, midagi uut enam ei sünni...
Üritustel mittekäimise põhjused on muidugi erinevad. Olen ka varem öelnud, et ma ei tunne sidet nende raua austajatega, kes lehvitavad seejuures jänkistani lippudega. Samuti see kambas kõigi asjade tegemine - üritusel suhtled inimestega, aga kruiis? Lihtsalt pikk autojoru, igaüks istub omas masinas, aegajalt mõni annab pöördeid või laseb veidi rehvisuitsu, mida suudaks vabalt ka kõik ülejäänud... Ei, ma ei ole vastane ega suru peale oma arvamust, aga autod on mul enda jaoks, mitte nendega edvistamiseks ja uute inimeste (sh ka minusuguste) meelitamine üritustele eeldab inimeste paremat motiveerimist, nende ürituste sisu lahtiseletamist fanaatikute poolt, kes on juba aru saanud, milleks see kruiisimine neile endile fun/vajalik on. Ja tulles tagasi päris teema algusesse, kas "tõsiusklikkuse" mõõdupuu on ikka see, millistel üritustel inimesed käivad? Minu silmis saavad hoopis rohkem respekti näiteks need, kes sõidavad oma erilise ja isikupärase autoga igapäevaselt, kes panevad paja müdisema ka -30 talvehommikul ja kelle silmaring ei piirdu ainult ühe-kahe riigi autotoodanguga. |
| 10.06.2013 at 01:21 |
|
anryo
|
Mõlgutusi usaraua omamisest
Sellega olen ma 100% nõus, et lapsed tuleks igal võimalikul juhul oma tegemistesse ja hobidesse kaasata, vastasel juhul läheb vanemaks saades nendega veelgi keerulisemaks ja siis on tagapingil vaid mossis nägudega pubekad keda miski ei huvita.
____________________________
We live in a poor neighbourhood - we can only afford to drive old cars.
'93 GMC Typhoon 4.3V6 Turbo
'70 Plymouth Supercharged Hemi 'cuda |
| 10.06.2013 at 09:01 |
|
rnx69
|
Mõlgutusi usaraua omamisest
Ei kujutanud ette, et paarist kummitama jäänud mõttest lõpuks saab arutelu, kus määratakse meeste testosteroonitaset vaadeldes nende hobisid, aga see selleks.
Eile õhtul istusin garages, keerasin viimaseid tükke mootori külge, vandusin korralikult paari debiilsevõitu paigaldusprotsessiga detaili kallal, kuid... õhtu lõpuks oli siiski tunne, et ma olen nädalavahetuse täisväärtuslikult puhanud. Kuigi selg on kapoti all küürutamisest ning plokikaanepoltide pingutamisest valus, kehal ei leidu ühtki kohta, mida viludasse varju pugenud sääsed purenud poleks ning mootrit veel käima ei saanud, aga ma tunnen ennast puhanuna.
Algse teema juurde tagasi tulles. Autokultuur või tehnikakultuur üldisemalt - on väga vähe tõelisi entusiaste, kes üldse mõtlevad nendele asjadele. Enamasti on tegu natuke pimedate ning silmaklappidega fanaatikutega, kes tegelevad teiste inimseste jaoks mõttetute või vähemalt arusaamatute asjadega. Oi kui palju olen kuulnud juttu, et mis sa selle "vanaraua elustamisega tegeled, otsi kohe mingi korralik toorik ja asi vask" (jutt siis ühest projektist, millest avalikult rääkida veel natuke varavõitu), aga see poleks enam see - mulle lihtsalt meeldib igasugu asju oma käega teha ning järgi proovida. Ja mis s***ti, see uuesti, tegemise käigus õpid. Tänu sellele kiiksule on mul ka neid hobisid ja hobikesi natuke liiga palju ning eks igaühega tegelemine vajab ka aega ja vahendeid. Võib-olla edenevad mõned projektid natuke liiga visalt, aga pole hullu - kus mul kiiret. Tänu fanatismile leian, et igasugune vana või omapärane tehnika omab kultuuriväärtust ning seda tuleks säilitada ja sellega tegelemist igati soosida. Natuke viltu vaatan küll nendele tüüpidele, kes oma pahtlist koostatud rondiga parklanurgas õlut joomas ning "driftimas" käivad, aga tegevus seegi.
Üritused - miskipärast tõesti kipuvad meie üritused kiskuma sinna õlu, grill, koju stiilis olenguteks. Kasvõi üks korralik swapmeet kuluks ära - oleme F-Body kokkutuleku raames üritanud paar korda seda propageerida, aga vedu pole eriti võetud. Eks kõik ju istuvad oma ülearuse jupihunniku otsas ning loodavad internetis kuulutadades ratsa rikkaks saada. OK, teist Kurtna laata pole mõtet korraldada, aga mina isiklikult tervitaks täiesti sellist lähenemist, et kusagile üritusele võetakse kaasa enda jaoks tarbetu kraam, ehk kellelgi teisel läheb tarvis...
Kruiisid - eks ta kohati üks paras edevuselaat ole, aga samas, kui ei korraldaks, jääks linnainimestel see vähenegi võimalus tehnikat suuremas koguses näha ära. Niisama linna peal töllamisel pole tõesti mõtet, ning eks me Tartu kruiiside puhul vähemalt üritame iga kruiisi lõpuks midagi huvitavat korraldada.
Hetkel punkt.
____________________________
'75 Chevrolet Camaro Type LT 350 V8
'92 Blazer S-10 262 V6
Full Throttle Club
_______________________________________________________________
Though I travel through the Valley of Rice, I fear no evil, for Torque is with me.
|
| 10.06.2013 at 10:28 |
1 edit. Last edited 10.06.2013 at 10:28 by rnx69
|
Evelind
|
Mõlgutusi usaraua omamisest
huvitav teema teil siin, mehed...
____________________________
Lind on ka inime ;) / Ford Ranchero 1977 / Lincoln Town Car 1997 |
| 10.06.2013 at 11:06 |
|
Motorist
|
Mõlgutusi usaraua omamisest
Viplalale ja Priidule vaid kiitused, hea lugemisvara ja korralik naeruteraapia on parim sinisel esmaspäevahommikul. Kõik mis kirjas, oli õige.
Kirjeldan siinkohal siis ühte hommikut mida ma sõpradele motoristidele juba rääkisin.
Peale kolmandat ööd töökojas mille käigus vahetasin Chevy mootorit, läksin ma hommikul kella 7:45 kõrvalasuvasse tanklasse saiakesi ja kohvi tooma. Jube hea on kui tankla kohe nurga taga on. Magama sain kella 5 ajal ja kell 8 oli äratus, käed olid ikka veel õlised( hoolimata duši all käigust) ja vedasin oma hiinlase silmad varahommikuses päikses tankla suunas.
Tanklas oli leti ääres mingi imelik kuju, peenike ja sirelilillas vb ka roosas( minu krampis silmalaud enam ei lubanud eristada) särgis. Särk loomulikult ümber ihu. Jalas olid madala värvliga ruudilised kottiva per.ega püksid, mis alt ikka jala ümber olid. Kõige tipuks: tennised mis olid leoparditähnidega ja vist olid huuled värvitud. Soeng oli selline mida mina suudaks teha ntx tavotist ja põrandaharjast. Siis tegi ta suu lahti ja küsis VOGUE suitsu: pidin sellel hetkel peaaegu naerma röögatama ja tilga otsa laskama. Sellise naise hääle ja koketeerimisega suitsu osta ? Tha fuuuukkkk Enivei, tüüp sai oma suitsud ja tõmbas naaksu. Tankla tädid itsitasid ja vaatsid pikalt järele ja komenteerisid, tankla parklas ootas teine samasugune vennike..... Rebisin oma õliste kätega rahakoti vahelt viieka ja sain oma kohvi ja saiad, noorem preilna kes leti taga oli vaatas sel hetkel mind nagu päris isast(silme ees jooksis film rajust seksist tagaruumides), eriti kui käed natuke õlised olid peenraha vastuvõttes. Sellel hetkel tundsin ma end tõelise alfaisasena. Hommik oli korras! Jalutasin siis nn metroseksuaalidest( n.liidu mõistes vangilaagrikandidaatidest) mööda ja rüüpasin kohvi., mõtlesin omaette: Ole sa tänatud looja, sündisin õigel ajal, kasvasin õigel ajal ja geenid on korras! Töökojas hakkasin kohvi kõrval vaikselt mutrivõtmeid ja tööriistu puhastama ja korrastama.
Mingi zoovolinik ja õiguslased võivad ennast nüüd põlema panna. Kuid ma ütleksin : US raua meeste hulgas on vist kõigil veel geenid ja testosteroon korras. Kõige tõsisem nn vähemusrühmitus selles reguleeritud euroopas on vist Valge Heteromees Ameerika autoga
Olge tublid härrad isased ja loodan kõiki rauauskseid näha OLD IRON Weekenderil. Kes autoga tulla ei saa, siis tulge vaadake ilusat rauda laupäeval 15 dal juunil Tartus Küüni tänaval, Ristiisa pubi läheduses ( kauplesin linnaisadelt loa sinna parkida kuni 35 vana iludust)
minu 10 senti....
____________________________
http://www.motoristiklubi.eu Teeme: Roostevaba väljalase KÕIGILE! info tel 53900300 https://www.facebook.com/MotoristiKlubi |
| 10.06.2013 at 11:31 |
|
anryo
|
Mõlgutusi usaraua omamisest
quote:
Evelind: huvitav teema teil siin, mehed...
Kusjuures täitsa huvitav - mida naised arvavad?
____________________________
We live in a poor neighbourhood - we can only afford to drive old cars.
'93 GMC Typhoon 4.3V6 Turbo
'70 Plymouth Supercharged Hemi 'cuda |
| 10.06.2013 at 12:03 |
|
|
1 2 3 4 5 6 7 .. 
