| Poster |
Message |
 Andres69Stang
 |
 Võiksite aidata, väike mootor & suur turbo.
Ma arvan, et see 8L diisli turbo pole midagi nii väga "overkill", kuidagi peab selle tööle saama, ainult mootor tuleb pöördesse lasta u. 8500 ja rohkem, arvestades, et diislikolakal on kõige magusam punkt u. 2500rpm. Tõsi, 4..6L oma sobiks vast paremini. Egas Karil, Sierra peal, väiksem olnud.
quote:
Fastbear1: jõuab, jõuab mootor läheb üli hästi pöördesse vabal käigul, turbo kukkub vilisema hullusti. Just sõidul on see probleem.
Imelik on see, et tühikäigul pöördesse läheb. Korralik suur turbo vajab pörlemiseks kõvasti energiat, nagu juba varem kirjutatud, ehk siis mootoril peaks koormus taga olema ja lapakas põhjas.
Olen netist isegi otsinud diisli turbo kasutamisest bensukal, aga kuskilt korralikku infot pole leidnud. Igatahes oled õigel teel  poole 
____________________________
Mustang´69,390,C6 |
| 30.01.2004 at 19:17 |
|
Fastbear1
|
Võiksite aidata, väike mootor & suur turbo.
Jep tegemist Merkur xr4TI. Asi on sellepärast imelik et nagu sõites summutatakse mootor ära lihtsalt ei lähe jääb kuskil 4000-5000prm ja rohkem ei lähe aga kui tühikäigul lasta siis viskab praktiliselt hetkega tahoka üle 8000prm. Ma ise ka mõtlen seda Kari cossut et tollel tundus olevat palju suurem ning ei olnud mingit probleemi. Kuid puudub veel summuti systeem ning vajab veel täpsemat häälestust. Kahjuks on siin Tartus päris kitsid teadjad mehed ning ei ole nõus oma teadmisi eriti tasuta jagada. Ning sellepärast on päris raske saada asja tööle. Ise olen läbinud need auto koolitused ning mitte midagi sellits seal ei õpetata kaugeltki mitte pigem õpetad õpsi ennast. |
| 30.01.2004 at 20:06 |
|
diesel
|
Võiksite aidata, väike mootor & suur turbo.
quote:
Andres69Stang:Imelik on see, et tühikäigul pöördesse läheb.
miks ei peaks minema? väljalase vuhiseb selle suure kapsa labade vahelt nii läbi, et need ei üritagi veel ringi käima hakata. ja vile tuleb ka vististi õhukeeristest labade ümber, mitte nende kiirest pöörlemisest. |
| 30.01.2004 at 20:11 |
|
partel
 |
Võiksite aidata, väike mootor & suur turbo.
quote:
Fastbear1: Jep tegemist Merkur xr4TI. Asi on sellepärast imelik et nagu sõites summutatakse mootor ära lihtsalt ei lähe jääb kuskil 4000-5000prm ja rohkem ei lähe aga kui tühikäigul lasta siis viskab praktiliselt hetkega tahoka üle 8000prm.
Kütust ikka saab? Süüde korralik? Mis boost on?
____________________________
_ |
| 30.01.2004 at 20:16 |
|
Fastbear1
|
Võiksite aidata, väike mootor & suur turbo.
kütust saab olid vist 32-sed pritsungi pead. Süüde on pandud õigesti (seda katsetasin oma kindlalt 1000 korda ümmarguselt (kopp juba ees sellest)). Ja vaat seda boosti näidukit mis sees org. on seda ma enam ei usalda, sest töötab väga imelikult, alguses läheb kõvasti - ja siis kakub sinna 20 psi |
| 30.01.2004 at 20:20 |
Last edited 30.01.2004 at 20:47 by Fastbear1
|
partel
|
Võiksite aidata, väike mootor & suur turbo.
20 mida? Psi?
Sisepõlemismootril on vaja:
1. Õhku
2. Kütust
3. Süüdet
Vähemalt ühes neist peab viga olema.
____________________________
_ |
| 30.01.2004 at 20:39 |
|
Fastbear1
|
Võiksite aidata, väike mootor & suur turbo.
Jah oleks see nii lihtne. Aga eks see ole kellegi jaoks. Üldiselt ma praegu seda autot ei käpi sest pole norm. garaazi kus soojas teha, praegu modin teist 2.3 t plokki |
| 30.01.2004 at 20:51 |
|
PlyVal64
|
Võiksite aidata, väike mootor & suur turbo.
quote:
Andres69Stang: Ma arvan, et see 8L diisli turbo pole midagi nii väga "overkill", kuidagi peab selle tööle saama, ainult mootor tuleb pöördesse lasta u. 8500 ja rohkem
Eks see turbiini pöördesse ajamine sõltub ikka suuresti a: turbiini ehitusest ja b: puhuvast mootorist. Ma pakun, et too 8L veokadiisli turbo on projekteeritud LPT-ks, ehk labade ehitus ei anna liiga suurt rõhku normaalsetel diislipööretel. Osa suitsu uhab kogu aja niisamagi mööda, turbiini koda on suur. Aga lihtsalt on originaalimootoril töömahtu ja silindreid tunduvalt rohkem ja seega ka igal ajahetkel turbiini käitava gaasi hulk tunduvalt suurem.
Et eriti lihtne oleks arvutada, võtame 8-silinrilise 8-liitrise ja 4-silindrilise 2-liitrise mootori, mõlemad 4-takti. Esimene on IGAL AJAHETKEL 2-liitrine, ehk 2000cm3 suurusesse ruumi kokku surutud segu põlemisjäägid jooksevad mööda torusid. Teine mootor seevastu on igal ajahetkel vaid 500 cm3, lisaks liiguvad need vähesed gaasid veel ka lainetena. Et saada 2,0R4 mootorilt kätte samasugune gaasi hulk, peab mootor käima ringi neli korda kiiremini.
Kuna suure tõenäosusega on tegemist 6-silindrilise diisli turgoba, mille max. ülelaaderõhk turbost(ehituslik) on 0,4-0,5 baari ja seda pööretevahemikus 900-1800 rpm, siis ma hästi ei usu, et seda 2,3 Pintot tolle kapsapeaga väga tööle saab. Suudad turbiini mingil 4-5 tuhandel rpm'i juures üldse pöörlema saada ja siis annab ta sulle suht nigelat rõhku. |
| 31.01.2004 at 14:51 |
|
Andres69Stang
|
Võiksite aidata, väike mootor & suur turbo.
quote:
diesel: quote:
Andres69Stang:Imelik on see, et tühikäigul pöördesse läheb.
miks ei peaks minema? väljalase vuhiseb selle suure kapsa labade vahelt nii läbi, et need ei üritagi veel ringi käima hakata. ja vile tuleb ka vististi õhukeeristest labade ümber, mitte nende kiirest pöörlemisest.
Me räägime samast asjast, ma mõtlesingi tegelikult turbot 
Ma soovitaks esialgu kolme asja:
1. korralik boosti näitaja. Siis on näha, mis see turbo tegelikult teeb.
2. summuti minema, jäta lihtsalt toru sama jäme, kui turbost väljuvate gaaside auk on. Turbo on teatavasti ise väga hea sumuti ja töötab seda paremini mida vähem takistust välgalaske torustikus on. (Kuna ei tea mis sul seal praegu on, siis võib-olla ongi selles jama)
3. wastegate vahele, sest kui see kupatus sul ükskord tööle hakkab, siis ilma selleta on oht kõik pilbasteks lasta. Või sellepärast sa teist plokki modid
Tegelikut ma kipun arvama, et pritsungi stock ajule käib nii suur turbo närvidele ja sinu kiusamiseks tekitabki seda jama.
____________________________
Mustang´69,390,C6 |
| 31.01.2004 at 15:21 |
|
karikas
|
Võiksite aidata, väike mootor & suur turbo.
quote:
Andres69Stang: Imelik on see, et tühikäigul pöördesse läheb. Korralik suur turbo vajab pörlemiseks kõvasti energiat, nagu juba varem kirjutatud, ehk siis mootoril peaks koormus taga olema ja lapakas põhjas.
Voh. Siin ongi vastus probleemile. Asi just energias ongi. Kui sõidad, siis antakse põlemisest saadud energia vändale ja väga vähe jääb seda üle turbo käitamiseks. Vabal käigul töötab väike mootor suure turbo taga nagu suurem mootor anti-lag resiimil. Kui väljalase vaba, siis ei saa me ju gaasi põhja vajutada ja pöörded lähevad ikka piirajasse. St. mingit takistust on vaja. Aga kujutage ette, kui takistus on pandud sisselaske (gaasisiibri) asemel väljalaskesse, siis saad palju rohkem õhku põletada ja energiat tekitada.
Ühesõnaga järeldus - vabal käigul peabki suur turbo väikse mootori taga pöördesse minema, samas kui sõidu ajal energiat väheks jääb. Lahendusena pakuks välja, et surveastet tuleks kõvasti alla lasta, siis antakse vähem energiat vändale ja gaase mahub silindrisse rohkem. Siis ehk jõuab suure turbiini ringi käima ajada ja tuleb ka mõni lisahobune. Ehk annab ka väiksema (n. originaal) turboga kombineerida, kuid võtmeks on ikkagi suurem gaaside mahutavus ja turbiinile/vändale antava energia vahekord. Iseasi, kas mootor sellele valule vastu peab...
Karikas
|
| 31.01.2004 at 15:28 |
|
Andres69Stang
|
Võiksite aidata, väike mootor & suur turbo.
quote:
karikas: Kui sõidad, siis antakse põlemisest saadud energia vändale ja väga vähe jääb seda üle turbo käitamiseks.
Sellisel juhul peaks motori kasutegur lähenema 100%-le. Tegelikult ikkagi nii ei ole. Kahjuks läheb sisepõlemismootorist suur hulk enegiat lihtsalt korstnasse, mida siis tuboga natuke ära kasutatakse ning ikka enam-vähem võrdväärselt sellest energiast, mis vända kaudu ülekandesse läheb.
____________________________
Mustang´69,390,C6 |
| 31.01.2004 at 16:41 |
Last edited 31.01.2004 at 16:42 by Andres69Stang
|
karikas
|
Võiksite aidata, väike mootor & suur turbo.
quote:
Andres69Stang: Sellisel juhul peaks motori kasutegur lähenema 100%-le. Tegelikult ikkagi nii ei ole. Kahjuks läheb sisepõlemismootorist suur hulk enegiat lihtsalt korstnasse, mida siis tuboga natuke ära kasutatakse ning ikka enam-vähem võrdväärselt sellest energiast, mis vända kaudu ülekandesse läheb.
Päris nii otseselt ei saa ju võtta. See hoopis omaette teema, kui suur on mootori kasutegur ja ei tohiks palju turbo ja vända energiajaotuse vahekordi muuta. Kui me laseme mootoril vabakäigul pöördesse minna, siis vänt võtab gaasidest ainult niipalju energiat, kui hõõrdejõu ületamiseks liuglaagrites vaja (kui jätta arvestamata kiirenduseks, st. pöördesse minekuks kuluv energia). Seega ülejäänud läheb kõik väljalaskes takistuse ületamiseks. Ilma turbota on väljalaskel väiksem takistus ja mootoril kergem välja hingata ning asi lõpetaks väiksema gaasivajutusega piirajas.
Teisest küljest vaadatuna võib küll töötakti ajal vändale palju energiat kanduda, kuid kuna väljalaskes on suur takistus, siis suurem osa sellest läheb gaaside surumiseks. Või kui jõumoment meeldib, siis tööd tegev kolb surub läbi vända töö teinud kolbi, mis omakorda gaase turbosse. Kui suur on siin vahekord kuumal, ehk vähe tööd teinud gaasil ja läbi vända üle kantud energial, seda ei oska öelda, kuid fakt on see, et torbo käitamiseks on võimalik rohkem energiat põlemisest võtta, kui vända pöörete tõstmiseks ja selleks ei pea mootori kasutegur lähenema 100%-le.
Kui mootor pole vabakäigul ja vänta rohkem pidurdatakse, siis jah, gaasid jahtuvad tööd tehes rohkem ennem turbot, rõhk langeb ja mootori pöörded ei pruugi nii kõrgele, et jahtunud gaasid suure hulgaga suudaksid tekitada rõhu, mis turbo korralikult tööle paneks. Selleks pakkusingi välja staatilise surveastme vähendamise, kuna see vähendab mootori kasutegurit (gaasid jäävad kuumemad ja rõhk kõrgem) ning võimaldab rohkem gaase samadel pööretel läbi lasta. Pakun, et siis saab ka koormatud vändaga turbo pöördesse ja lõppkokkuvõttes ka vaatamata väiksemale kasutegurile, tänu suuremale gaaside hulgale ka vädale rohkem momenti. Kütusekulu läheb muidugi metsikuks ja jahutusega tuleb kah probleeme.
Seda teooriat võib ju osaliselt katsetada ka hilise süütega (ikka väga hilise, kõvasti peale ülemist surnud seisu). Siis ei teki kõrgest dünaamilisesest surveastmest (ehk norm staatiline surveaste + originaalturboga võrreldes rohkem gaase) tulenevat detonatsiooniohtu. Analoogiliselt anti-lag süsteemidele suureneb siis rootorile antava energia osakaal ja kui kõrgetel mootoripööretel turbo kah pöördesse läheb, siis ...
Ühesõnaga, ma loodan, et ma pole jälle ainuke, kes arvab, et mu jutus iva kah sees on 
Karikas |
| 31.01.2004 at 17:24 |
|
PlyVal64
|
Võiksite aidata, väike mootor & suur turbo.
Karikas, turbot ei pane pöörlema ju mitte temperatuur, vaid gaasi kiirus ja KOGUS. Teoreetiliselt on selle mikromootori väljalaskegaaside hulk nii väike, et naad "puudutavad" ainult mingit osa turbiini labadest. Nii palju käib turbiin ringi, et väljalase pole ummistunud, kuid väikese gaasi hulga jaoks on sellise aeglaselt pöörleva turbiini tekitatud ruumala piisav vabaks voolamiseks. Gaaside temperatuuri tõstmine veidi parandab asja, kuid väga minimaalselt. Mootor on õhu pump. See õhu hulk koos jääkidega panebki turbiini pöörlema. Õhu imemise ja kokkusurumisega tegelev pool töötab kogu aja nii, nagu tehas selle ette nägi. JA sel on suhteliselt suur takistus. Mina miskipärast kardan, et sellise üleliia suure ja raske turbiiniga turboga töömahult mikromootoril jääb toimima nokk kinni - saba lahti fenomen. Et saada juurde õhku, on vaja hulgaliselt rohkeb gaase, et saada gaase on vaja lisabensiini, mis vajab jälle õhku jne., ikka ringiratast. Mingil ajahetkel võib see turbo imenippide läbi saavutada vajaliku boosti ja siis võib see auto rämedalt kiirendada, kuid see on mõttetus.
Tegelikult oli täpselt selline fenomen ju Peebu pandud videos, kus TD kastikale oli mingi megasuur kapsas vahele aetud. See kogus tuure mingi 2-3 sekundit enne, kui "lajatas". Aga baasmootor polnud seal mitte mingi 2,3R4 abimootor vaid ikka vähe tõsisema töömahu ja silindrite arvuga "kone". Ja täpselt sama on ka traktorite jõutõmbamises. Tühikäigul käivad nad kõik rahulikult, kuid kui võistlema hakkavad, siis ajavad rõhku üles 5-10 sekundit. Lausa läbi teleka on kõrvaga kuulda, kuidas see suur ja raske turbiin aeglaselt tuure kogub ja siis äkitselt, saavutanud vajaliku boosti sisselaskesse, "ärkab". No ja siis on ikka "must" torudest väljas kah kohe |
| 31.01.2004 at 17:57 |
Last edited 31.01.2004 at 18:00 by PlyVal64
|
partel
|
Võiksite aidata, väike mootor & suur turbo.
Aga sõidu ajal sidur sisse, tuurid üles, sidur lahti? Kooleb ikka ära?
____________________________
_ |
| 31.01.2004 at 18:35 |
|
karikas
|
Võiksite aidata, väike mootor & suur turbo.
quote:
PlyVal64: Karikas, turbot ei pane pöörlema ju mitte temperatuur, vaid gaasi kiirus ja KOGUS.
Kui gaasi molekulidena vaadelda, siis võib öelda jah, et turbot paneb pöörlema energia, mis on võrdeline gaasimolekulide kiiruse ja kogusega. Kuidas seda energiat teisiti nimetatakse?
Samas võime võtta ka teistpidi. St. turbo vajab mingit rõhupotensiaalide vahet sisendi ja väljundi vahel. Rõhk on aga sama ruumala ja gaasi koguse juures seda suurem, mida kõrgem on gaasi TEMPERATUUR.
quote:
Teoreetiliselt on selle mikromootori väljalaskegaaside hulk nii väike, et naad "puudutavad" ainult mingit osa turbiini labadest.
Aga kui selle vähese gaasi temperatuur tõuseb rohkem, kui suurema koguse puhul, siis saab turbiin ikka täislaksu kätte. St. kogus (mass) on kompenseeritav kiirusega. Ja ma pakkusin, et just tänu sellele effektile võttis turbo vabakäigul tuurid ülesse (kui muidugi võttis).
Teine asi on, lahendus, mida pakkusin. St. ka väikesest (mikro)mootorist on võimalik suure mootori jagu gaase läbi ajada. Lihtsalt vaja suuremat täituvust, kui normaaljuhul. Mix mitte ka mitu korda suuremat. Seda ju turbo peabki tegema - gaase kokku suruma. Piiriks on siin ainult segu ise-eneslik süttimine tänu kõrgemale temperatuurile ja rõhule. Kuid surveastet madalamale lastes saab ka selle vastu võidelda. Detonatsiooni vastu saab süütenurgaga võidelda. Vaja ainult leida sobiv energiatarbimise vahekord turbiini ja vända vahel, mis mootori pöörded piisavalt kõrgele aitaks tõsta. Ja nii vänt, kui ka turbo mõlemad muundavad põlemisest saadud soojust mehaaniliseks energiaks. Seega nende vahekorda lihtne mõjutada, kuna nad on jadamiisi - kui ühest jääb midagi üle, siis tekib teisele juurde.
Ma ei ole küll pädev sellel teemal tuliselt vaidlema, kuid fakt on see, et on võimalik suurt turbot väikese mootoriga tööle panna. Seda on tehtud ja edukalt.
Karikas |
| 31.01.2004 at 18:44 |
|
Astro SS
|
Võiksite aidata, väike mootor & suur turbo.
PS!! Veokate mootoris on turbo boosti tunduvalt rohkem,kui Ply pakud 0,5 bar.
Cummins 14 liitrilises on max over boost 1,5 bar !!! ja seda alates 1000 - 2500 pöördest suure koormuse korral.
____________________________
Probleemid algavad kui on liiga palju toredaid mõtteid... |
| 31.01.2004 at 18:51 |
Last edited 31.01.2004 at 18:52 by Astro SS
|
PlyVal64
|
Võiksite aidata, väike mootor & suur turbo.
quote:
Fastbear1: no jah igasuguseid teooriaid on teil aga ma mitte kuidagi ei usu et see turbo sinna palju on. See et ta alguses mõtleb nats see on loogiline aga eks näeb kevadel hakkan tolle küljes koos teadjatega tegelema. Ja teist plokki ehitan ma twin cam twin turboks.
Vatta, kulla mees, üks asi on teooria ja teine asi "energia jäävuse seadus". Miks Sa arvad, et muidu on üle ilma turboautodele mõeldud koefitsent 1,7, mille siis jämedaks arvutamise aluseks võtame Ikka selleks, et see on KESKMINE max.ülelaaderõhk tehaseautodel. Ehk Sinu auto originaalturboga pumpab endast läbi 3,91 liitrit õhku ja seda NELJA vändapöörde jooksul(4 sil. ja 4 takti). Ühe vändapöördega on Sinu auto siis 2,30*1,7/4=0,9775 liitrit. 8-liitrine 8-sil. mootor turboga pumpab endast läbi 8*1,7/4=3,4 liitrit õhku ÜHE vändapöördega. Ehk Sinu auto on iga vändapöördega ligi kolm-pool korda väiksema jõudlusega õhupump, kui too veoka mootor. See tähendab, et kui veokas töötab 1000 rpm, siis sama boosti saavutamiseks peab Sinu mootor tegema ligi 3500 rpm. See on väga jäme ja kirvemeetodiga arvutatud. Kõikidest muudest parameetritest, gaaside termodünaamikast, vajaliku jõu saavutamisest jne., millest siin on juba juttu olnud, tingituna langeb see pöörete arv veidi allapoole, kuid alla 5000 rpm mina ei julgeks väita, et Sinu auto mootor selle turboga korralikult(ehk paremini, kui väikese originaaliga) tööle hakkab. Ja ei tööta ükski Eestis nähtud kõva turboauto alla 5000 rpm nii, nagu nad stripil näitavad. Ikka alguses boost üles ja siis sõitma. See ongi Maksimi Supra hea omadus, et turbo on 3-liitrise ja 6-silindrilise jaoks parajalt väike, boost mõistlik ja viivist seega vähe. Nii, kuis vajutab, reageerib oma 600+ hobujõuga ja võimaldab linnas mõnusalt sõita.
Edit: arvutusviga (loll) JA veel: kui see suur kapsas on projekteeritud näiteks 6- või 4-silindrilise otsa, siis teoreetiliselt väheneb Sinu auto vajalike pöörete arv. Aga seda arvuta ise. Kõige lihtsam on, kui tegemist oleks 4,6-liitrise 4-silindrilise mootoriga. |
| 31.01.2004 at 18:52 |
Last edited 31.01.2004 at 19:03 by PlyVal64
|
Andres69Stang
|
Võiksite aidata, väike mootor & suur turbo.
Temperatuuri jutt täiesti õige. Seda kirjutavad ka targad raamatud, et turbo tuleb just selle pärast võimalikult mootori lähedale panna (kuigi erandiks on kurikuulus Mosse), ning kuna diisli väljalaske gaaside temp. on väiksem kui bensukal, siis peaks teoreetiliselt see jõletu turbo grammi võrra jälle paremini sinna sobima.
Ja veel oli juttu väljalaskegaaside takistamisest. Nimelt mida suurem turbo(loe: turbiini pool) seda väiksem takistus. Ehk suurema läbimõõduga turbiini tiivik suudab tekitada suuremat momenti sama gaasi energiga. Miinuseks on suurem inerts ja raske kapoti alla ära mahutada.
Ma arvan ka endiselt, et selle peab tööle saama, turbo suuruses vist viga ikkagi pole.
____________________________
Mustang´69,390,C6 |
| 31.01.2004 at 20:39 |
Last edited 31.01.2004 at 20:39 by Andres69Stang
|
Fastbear1
|
Võiksite aidata, väike mootor & suur turbo.
kuulge usas sõidab sama auto t4 turboga org. plokki, kolvidega, kepsudega jne 1/4 ajaga 11.2 ning on 553hp. Samad vennad usast soovitavad panna ennem suurema turbo kui kaks väiksemat. Org. sõidab masin 15-17psi. Ja alati ei tööta kõik nende seaduste järgi, enamus asju küll aga mitte kõik. Ja ta ei koole ära ta tõmbab sussi ja kõike seda aga sihuke auto peaks kummid puru laskma("") Kuskil on nagu piir ees kust edasi vot ei lähe lahja noh. |
| 31.01.2004 at 21:01 |
Last edited 31.01.2004 at 21:17 by Fastbear1
|
PlyVal64
|
Võiksite aidata, väike mootor & suur turbo.
Kiirekaru1, kõik õige, igal juhul peab see turbo lõpuks kuidagi tööle hakkama. 15 PSi = koefitsent ~2,0 ehk 2300*2=4600 cm3. Et saada nood 553 hobust kätte, peaks rõhk ikka veel palju suurem olema, pakun "lambist" mitte vähem, kui 25 PSi ehk koefitsent ~2,7, so. 6210 cm3. Kuuest liitrist saab need hobused küll kätte. Kas ka Karil mitte rõhud kusagil sealmaal polnud?
Ja need jõud tulevad kindlasti mitte väiksematel pööretel, kui 5000-6000 rpm, sest alla selle ei suuda(jälle teoreetiliselt) turbiin vajalikku hulka õhku ette pumbata. Õhukulu ja sealt veel bensiini hulga saad ise välja arvutada(segu õige koostis peab ju säiluma). Ma võin kihla vedada, et praegune toitesüsteem jääks jänni oluliselt väiksematelgi pööretel ja ülelaade rõhkudel. Sellist hulka õhku suudab tõesti ette pumbata suur turbo, kuid selle viivis saab meeletu olema. |
| 31.01.2004 at 21:43 |
|
partel
|
Võiksite aidata, väike mootor & suur turbo.
Võib-olla abiks:
http://www.turbofast.com.au/TFmatch.html
____________________________
_ |
| 31.01.2004 at 21:49 |
|
diesel
|
Võiksite aidata, väike mootor & suur turbo.
quote:
Fastbear1:...ei viitsi mitte kuidagi tegeleda valemitega ikka loodan et asi labmist õige saab...
|
| 31.01.2004 at 22:56 |
|
partel
|
Võiksite aidata, väike mootor & suur turbo.
Mis valemiga ilma valemiteta hakkama saab?
____________________________
_ |
| 31.01.2004 at 22:57 |
|
Vanaisa
Moderator |
Võiksite aidata, väike mootor & suur turbo.
Ei muud, kui saame näha stripil ühte uut head autot.....
____________________________
KÕIK KASTIRATASTELE, SELTSIMEHED!!!
:evil |
| 31.01.2004 at 23:01 |
|
Max3,0
|
Võiksite aidata, väike mootor & suur turbo.
kõikidele kes räägivad ,et see turbo selle kone jaoks liiga suur esitax kyismuse ,et mis lugu selle eelmisel suvel eestis nähtud Starletiga siis on |
| 01.02.2004 at 12:11 |
|
|
1 2 3 4 5 
