| Poster |
Message |
 vvt
  |
 Torque
quote:
usahunt: Kui minna seda teed,et teha(muretseda) kitsamad ja pikemad õhu sisselaske kanalid
Sounds like driver 
Milleks on Sul tarvis korralikku mootorit p***** keeramama hakata`
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 05.04.2004 at 08:19 |
|
karikas
|
Torque
quote:
usahunt: Kui minna seda teed,et teha(muretseda) kitsamad ja pikemad õhu sisselaske kanalid siis kas olex reaalne paigaldada V6 SHO sisselaske!
Ma selle ühilduvuse kohta ei oska midagi öelda, kuid sisselaske tuunimine (vähemalt mõttes) on minu jaoks üks suurimaid huvisi mootori juures. Põhjus lihtne - see on oluliselt lihtsam kui väljalaske tegemine, kuigi viimast harrastatakse rohkem. Sisselase on lihtsasti arvutatav, kasutada saab lihtsamaid (vähem kuumakindlamaid) materjale jne.
Arvutustest.
Pikkust tuleb arvestada selle järgi, et (ca 50 kraadi C juures) liikuv helilaine jõuaks 4x sisselaskekanali pikkuse teekonna läbida aja jooksul klapi sulgumisest kuni avanemiseni soovitud pööretel. Klapi sulgumisel koguneb sinna taha hooga liikuv õhumass, ning peegeldub tagasi. Runneri koonus-otsani (resonaatorini) jõudes peegeldatakse klapi poole negatiivne rõhulaine (hõrendus), see peegeldub kinniselt klapilt tagasi ja konverteerub resonaatoris jällegi positiivseks rõhulaineks, mis jõuab klapini avanemise ajaks. Mida vähem peegeldusi on, seda rohkem jääb esialgset "matsu" alles. Asi toimib ka 8x teekonna ja 12x teekonnana, mis kõik jäävad momendigraafikul väiksemate kühmudena madalamatel pööretel näha (kui muud mõjutajad, sh. väljalase on marginaalsed). Probleem selles, et tavamootorite puhul on kõige tugevam momendikühm sihitud max võimsuse kanti, 2. (nõrgem) max momendi kanti ja 3. (12x läbimist) igapäevasõidu pööretele. St. Kui tahad max momenti tõsta, siis peavad jämedalt võttes runnerid olema 2x pikemad, ning sellega surmatakse täielikult max võimsus, kuna siis jõuab 2x kõrgematel pööretel avanemise ajaks negatiivne rõhulaine klapi taha.
Läbimõõt tuleb arvutada selle järgi, et kui suurt energiat on vaja õhule seal kanalis anda. Sellest energiakogusest sõltub, kui kaua hoog säilib ja segu silindrisse peale alumist surnudseisu liigub. Kui on pöördepilli nukk, siis peab väga kaua suutma õhk veel silindrisse liikuda ja ajalises mõttes on see seda pikem, mida madalamad on pöörded. Pöörete raugedes aga väheneb ka gaasi liikumise kiirus ja seega ei jõua ta inertsist klapi sulgumiseni panna ning segu hakkab välja voolama. Lahendus on kas klapp panna varem kinni (kasutada offroaderite nukke) või teha kanal niivõrd kitsas, et gaasidel oleks madalatel pööretel piisav hoog. Viimane variant on parem, kuna tagab suurema täituvuse. Võrrelda saab jämedalt võttes seda nii, et kui palju annab kolb surnud seisust ülesse liikudes gaasile kuni klapi sulgumisega energiat, niipalju peab ka gaasil ennem alumist surnud seisu kineetilist enegriat olema, et rõhud oleksid mõlemil pool klappi sulgumise ajal võrdsed. Õige läbimõõdu leidmine eeldab väikest integraal arvutust. Lihtsam on seda arvutada teades, kuhu see efekt oli varem sihitud. Valides uued pöörded peab kin. energia jääma. Energia on sõltuvuses runnerisse mahtuva gaasi massiga ja ruutsõltuvuses kiirusest. Viimane aga sõltub ristlõike pindalast ja pööretest...
Kui runnerid piisavalt pikad, siis võib proovida nende täitmist mingi teise (näiteks plekist voolitud) toruga. Sellega võib saavutada 5 hüve:
1. kiiremini liikuv gaas madalatel pööretel
2. libedam sisepind
3. termoisolatsoon (kuum mootor ei küta niipaljuküttesegu).
4. Runneri otsad saab teha rohkem "pasunaks"
5. Saab teha teleskoobina häälestatavad (liigutada originaalrunneri sees edasi-tagasi)
Aga noh. Nagu öeldaks, pole asendajat mahule. Kui madalatel pööretel täituvuse suurendamisega üle pingutada, siis tekivad kohe teised probleemid. Ameeriklastele on kombeks teha lihtsad ja toimivad asjad, siis saab need ka kunagi valmis, mitte tekitada ühe puuduse lahendamisega sada teist juurde 
Henry |
| 05.04.2004 at 11:00 |
|
vvt
|
Torque
Ei maksa eriti torkida....kuivõrd SHO mootor on konstrueeritud Yamaha poolt, siis nimetatud päritoluriigis töötaval koolkonnal on üldiselt kombeks teha mootoreid, kus igasuguste kodunduslike vahenditega "ratsimiseks" ja viilimiseks eriti reserve jäetud pole.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 05.04.2004 at 12:04 |
|
MossOpel
|
Torque
quote:
karikas:
1. Runneri otsad saab teha rohkem "pasunaks"
2. Saab teha teleskoobina häälestatavad (liigutada originaalrunneri sees edasi-tagasi)
1. Kas ei ole see lainete efekt võimsam kui runner lõppeb järsult mitte "pasunaga"?
2. Nende teleskoopide suhtes tasuks ka ettevaatlik olla. Igasugused astmed (mis sel juhul paratamatult tekiks) kindlasti ei paranda gaaside voolavust. Milleks muidu igalpool rõhutatakse runnerite, portide ja tihendite täpset ühitamist sisselaske poole peal? |
| 06.04.2004 at 01:10 |
|
karikas
|
Torque
quote:
MossOpel:
1. Kas ei ole see lainete efekt võimsam kui runner lõppeb järsult mitte "pasunaga"?
Kujutad sa ette pasunat ilma koonuseta? Mida madalam sagedus (pöörded), seda suuremat koonust on vaja. Flööt mängib ilma jah, kuid seal seal on resonaatoriks sälk.
Pakun, et pasuna koonus suurendab küll resonantsi, kuid takistab voolavust. Seepärats kompromissile minnaksegi. Samas, kui madalate momenti taga aetakse, siis tasub koonust suurendada.
quote:
2. Nende teleskoopide suhtes tasuks ka ettevaatlik olla. Igasugused astmed (mis sel juhul paratamatult tekiks) kindlasti ei paranda gaaside voolavust. Milleks muidu igalpool rõhutatakse runnerite, portide ja tihendite täpset ühitamist sisselaske poole peal?
See käib pöördepillide kohta. Samas näiteks F1-s kasutatakse teleskooprunnereid ja ei kurdeta.
|
| 06.04.2004 at 10:14 |
|
MossOpel
|
Torque
karikas, e-kiri tuli. |
| 06.04.2004 at 11:19 |
|
|
1 2 
