| Poster |
Message |
 karikas
|
 heitgaaside vastusurve
quote:
devilc: karikas, kui saad, püüa endale linkimine selgeks teha. Jube nõme on neid linke brauserisse kopeerida.
Et mis siis nagu valesti on või miks neid kopeerima peab? Proovisin kõik läbi ja mul tuleb klikist. |
| 24.09.2003 at 12:30 |
Last edited 24.09.2003 at 13:24 by karikas
|
devilc
Moderator |
heitgaaside vastusurve
Peep on vahepeal Su lingid ära parandanud. Kuidas neid kohe õigesti kasutada, loe abiinfost. |
| 24.09.2003 at 12:56 |
|
karikas
|
heitgaaside vastusurve
Kuigi ma esimeses postituses pisut eksitasin "vedru jutuga", siis annaks pisut konstruktiivsemat arutlemisainet:
Kas hea voolavus ja vastusurve on vastandid?
Kui suur on rõhk/tihedus/kiirus eri kollektori osades? Kas impulsi liikumine torudes toimub 330m/s?
Kas ühenduskoht tekitab negatiivse (alarõhu) või positiivse impulsi, kui sinnani jõuab väljalaske positiivne impulss? Võiks vaadelda eradli resonaatorit ja X, Y ning H pipe ühenduskohti.
Kas kõik väljalasked toimivad samal põhimõttel. Võiks vaadelda 4-1 ja 4-2-1 variante.
Omalt poolt pakun vastuseid:
Rõhk väljalaskes ei pruugi olla takistuseks voolamisele ja see võib imemist/puhkumist takistamata olla suhteliselt suur. Samas 2-3 atm vastusurve klapi taga võib juba mootori momenti märkimisväärselt vähendada (kui sinna ei jõua seda leevendav negatiivne impulss). Impulsid/lööklained/järellained liiguvad küll heli kiirusel, kuid see on sõltuv rõhust. Mida suurem rõhk, seda suurem kiirus. Helikiirust tuleb arvestada voolu taustsüstemis, seega muu maailma suhtes vastuvoolu aeglasem. Nii H, Y, kui X ühedus tekitavad kõrvaltorudele negatiivse lööklaine (hõrenduse). Seda tänu sellele, et kiirem vool tekitab ristisuunas väiksema rõhu (sama effektiga töötavad tiivad, autopõhi, karburaator jms.) Resonaator (paun) tekitab laieneva lehtriga samasse torusse vastas-suunas negatiivse ja koonduvaga positiivse peegelduse.
Natuke lihtsustatud arvutuslikku alust:
Kui suurt mõju omab 1atm lisarõhku klapi taga vändale? Olgu seal silindris mis rõhk tahes, 1atm lisaks väljas teeb jämedalt samapalju lisaks ka sees. Kõige väiksem jõuõlg ja maksimum moment on poole väljalaske takti ajal Oletame et töömaht on 1l ja kolvi pindala 1dm2. Sellisel juhul vända raadiuseks on 5cm ja jõud kolvile 1000N. Jõumoment vändale on 50N/m. Kuna see on maksimum väljalaske takti jooksul, kuid läbi klapiava surumine võtab ka jaksu, siis pakun, et keskeltläbi ca 30N/m atm kohta. See on märkimisväärne suurus. Seega ei maksa alahinnata negatiivse tagasilöögi mõju välja surumise kergusele. Effekt ei seisne ainult kattuvalt avatud klapide faasis.
Veel. Kui pikk peab olema kollektor? Oletame, et tahame maksimaalset hingamiskergust 7000p/min juurde. Arvestame kiiruseks 330m/s ja et lööklaine peab (koos liitekoha läbimise ja negatiivseks konverteerimisega) jõudma järgmise silindri väljalaske alguseks. See tähendab poolt pööret ja lööklaine jõuab levida selle aja jooksul 1,4m (kui mitte arvestada gaaside voolukiirusi, mis võivad ca 200m/s ulatuda). On kellelgi 7k peale sihitud torukollektor peal ja viitsib üle mõõta? Kui selle haru on pikem, kui 70cm (mida ta silma järgi tundub olevat), siis seda aitab seletada tihedam keskkond ja suurem helikiirus, mille puhul sama ajaga saab läbida pikema teekonna. Samas madalama rõhuga madalamatel pööretel püsib sama ajastus. Täpset rõhu ja helikiiruse sõltuvuse valemit ei oska kahjuks praegu öelda.
Veel üks väike arvutus. Kui kiiresti võiksid liikuda gaasid klapiavas? Min väärtust teame - 0m/s, kui klapp on kinni. Avanemise hetke kiirust ei oska hetkel arvutada, kuid umbes väljalaske keskel (90 enne ÜSS) on kolvil kõige suurem kiirus ja selle järgi võiks maksimumi hinnata. Oletame, et gaas säilitab oma rõhu, vända raadius ca 5cm ja klapiava 10x väiksem, kui kolvi pindala. Sellisel juhul oleks 7000p/min juures kolvi kiiruseks 36,6m/s (131km/h) ja gaasi kiiruseks klapiavas 366m/s. See on muidugi impulsi hari (kui arvestamata jätta kapi avanemisel ülerõhu eest sööstvaid gaase) ja keskmine kiirus jääb oluliselt alla heli kiiruse. Samas võib sellest aimata seal liikuvaid energiahulke, mis oleks vaja vändani tagasi toimetada. Kolvi kiirendus paneb selle kaaluma tonne, 1l silindrisse mahub kõigest ca 2g küttesegu, kuid ka see omab sellisel kiirusel märkimisväärset enegiat. 8,5ms jooksul peab see 2g tegema sööstu 0-1317-0 km/h. Minul ei teki küll kahtlust, et paar atm alarõhku õigeks hetkeks klapi taha tekitada oleks mingi probleem.
Veel nüansse:
Kindlasti on mõnel ette tulnud, et pordid ebatihedad või muidu väljalaskes augud sees. Kui sal oleks 2 atm rõhku (rehvirõhk sisuliselt), siis peaks lausa susinal välja tulema ju. Plädinat tuleb läbi küll, kuid oluliselt ei leki. See on just tänu diffusiooni effektile, et suurem tihedus ei pruugi tähendada survet külgsuunas. Võib isegi juhtuda, et asi imeb juurde, kuigi sees on tiheduse järgi võttes ülerõhk. Plädin on sama effekt, mida H ühendus tekitab. Olen näinud mootorit, millel kollektoril lausa 10mm augud sees järelpõleti tarbeks ja kui sealt torud lahit ühendada, siis võib kollektoris leeki imetleda. Torud olid kokku ühendatud ja läksid õhufiltri juurde, ning asi imes nii, et näppu teist korda ees ei tahtnud hoida, kui mootor pöördesse lasta.
Minu silmis ideaalne lahendus oleks ühte punkti ühendatud süsteem, mille iga toru lõpu ja algusosas oleks resonaator. Kui jääda lootma selle peale, et teise silindri mats kohale jõuaks, siis tuleb arvestada, et ühenduskohas jaotub see 3-e vahel ja valel ajal võib jõuda üle-eelmise silindri oma jne. Resonaatori tagasipeegeldus on palju konkreetsem. Kaks selleks, et üks peegeldaks tagasi täisulatuses eelmise korra lööki ja kergentaks kogu takti jooksul surumist, teine oleks piisavalt lähedal, et väljalaske algus jõuaks kohale sama väljalaske takti lõpuks, kui mõlemad klapid avatud. Lööklaine peaks just alguses eriti terav olema, kui klapp avatakse ja silindrist suur ülerõhk valla pääseb...
Kui nüüd jälgida sportkollektoreid, siis üldiselt on neis 2 H ühendust (4-2-1) puhul või 2 resonaatorit (F1 5-1 puhul, nii alla 1cm laienev koht). Ma ei väida, et need teenivad samat eesmärkki, kuid oletan.
Minupärast vaielge vastu, avaldage arvamust või pange lukku. Ei plaani vaidlusesse sekkuda, sest mõjun tavaliselt flame tekitavalt. Ja ei ole ma spetsialist ega praktiseeri ka katsetamist. Kõigest huviline.
Karikas |
| 24.09.2003 at 19:22 |
Last edited 24.09.2003 at 19:55 by karikas
|
vvt
  |
heitgaaside vastusurve
&( |
| 24.09.2003 at 19:42 |
|
arxx
|
heitgaaside vastusurve
mida siin vaielda, haridust tuli nii et kolises, tnx 
____________________________
Avenger ES - "üsna ilmetu kupee" |
| 24.09.2003 at 20:02 |
|
rustang
Moderator |
heitgaaside vastusurve
Ok vaidleme vastu.
quote:
karikas: Nii H, Y, kui X ühedus tekitavad kõrvaltorudele negatiivse lööklaine (hõrenduse).
Võtame selle X ühenduse. Mina pakuks, et kui ristumiskohta saabub üht toru pidi löök(rõhu)laine, siis ta levib igasse (3) suunda. |
| 24.09.2003 at 21:01 |
|
jaanus
|
heitgaaside vastusurve
phew, karikas.
peaaegu jõudsid tõele lähedale... vist. Ega ma ausalt öeldes viitsinudki kõige kirjutatu pihta mõelda 
Kuigi - sulle, kui tublile füüsikule tuleb kindlasti abiks "pv = nrt".
J ootab nüüd uusi ja huvitavaid arvutusi. |
| 24.09.2003 at 21:29 |
|
peep
Moderator |
heitgaaside vastusurve
Ma ei ole teemas eriti tugev aga see on küll tõsi, et ega headerist midagi välja küll ei pressi, kui seal ava on. Nimelt on mul õhupumba avadele pimedad ette keeratud ja kui üks kunagi lahti vibreeris, siis midagi sealt välja ei tulnud. Samas vaevalt, et minu auto väljalaskesüsteemil vastusurve puudub. |
| 24.09.2003 at 21:39 |
|
BlueStang
|
heitgaaside vastusurve
To karikas: Kas sisselaske runnerite läbimõõte ja pikkusi osakd arvutada - mul plaanis Ford 5.0 HO mootorile custom sisselase aretada, aga runnerite taga asi
____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars |
| 25.09.2003 at 11:51 |
Last edited 25.09.2003 at 11:51 by BlueStang
|
karikas
|
heitgaaside vastusurve
quote:
BlueStang: To karikas: Kas sisselaske runnerite läbimõõte ja pikkusi osakd arvutada - mul plaanis Ford 5.0 HO mootorile custom sisselase aretada, aga runnerite taga asi
Selle kohta võiks eraldi teema teha, heitekaaside vastusurvega vähe pistmist. Kuid mõned kommentaarid ja arvutused võiks kribada küll. Nendes välja pakutud saitides on minuarust runneri pikkuse arvutuse valemis kala sees. Eks nad kopeerivad teineteist ja kahtlustan, et lähtekoht on hoopis turbo mootorite kandist...
|
| 25.09.2003 at 21:54 |
|
jaanus
|
heitgaaside vastusurve
quote:
karikas:... heitekaaside vastusurvega vähe pistmist.
Tegelt ei.
btw, Bluestangil vaja puhutud runnerite pikkusi.
|
| 25.09.2003 at 22:14 |
|
karikas
|
heitgaaside vastusurve
quote:
jaanus: btw, Bluestangil vaja puhutud runnerite pikkusi.
Ma nüüd päris täpselt ei taipa, mis asi on puhutud runner. On siis vaja äkki ram-pipet või on kompressor peal, mis puhub?
Mis nendesse läbi käinud runneri arvutust pakkuvatesse saitidesse (grape..., rogue...) puutub, siis millegipärast on jänkidel helikiirus nii sisselaskes, kui ka väljalaskes 1250 kuni 1300 jalga sekundis. See teeb 381-396m/s. Hõreda väljalaske kohta on see täitsa reaalne. Turbo sisselaskes ehk kah. Kuid siinpool lompi levib heli maapealsetes tingimustes ikka 330-340m/s olenevalt temperatuurist ja õhurõhust. Vabalthingavates runnerites on rõhk madalam, eriti kui gaasi siiber eespool (seega helikiirus väiksem).
Kui kellegi huvi on, siis võin mõned mõtted veel pajatada sisselaske kohta
Henry |
| 26.09.2003 at 19:11 |
Last edited 27.09.2003 at 19:25 by karikas
|
vvt
|
heitgaaside vastusurve
Tartus tuuninguvõistluse hindamisel oli au pikemalt juttu puhuda kodanik Liguriga ja parasjagu aeti seda soomlaste Mustangit treileri peale. Tema kommentaar selle ilma summutita sõidu kohta oli suht irooniline- ja ütles, et oma dünostendis on seda järgi kontrollitud - palja väljalaskekollektoriga sõitmine ei anna ühtki hobujõupoega juurde....MOTT |
| 28.09.2003 at 20:56 |
|
|
1 2 3 
