| Poster |
Message |
 masterofceremony
 |
 Keevituse A&O
Tegelt hoopis mõned küsimused MIG keevituse kohta. On plaanis ühte masinat taastama hakata ja pole kordagi MIG-iga keevitanud. Selge on elektroodkeevitus, aga elektroodiga ikka auto plekke eriti ei lase. On nendel kahel keevitusel väga suur vahe või saab kellelgi kõrval studeerides asja selgeks? Või viitsib äkki keegi siin seletada.
Ette tänades,
Mc |
| 02.05.2005 at 10:38 |
|
ollo
|
Keevituse A&O
Nii umbes kolmanda auto tulemusega jääd võibolla juba enamvähem rahule 
Ega seal midagi müstilist tegelikult pole, kui aparaat korralik ja voolud/traadi ettenihked õigeks seatud, oskab karu ka keevitada.
-olev-
amatöör |
| 02.05.2005 at 13:20 |
|
masterofceremony
|
Keevituse A&O
quote:
ollo: ..... voolud/traadi ettenihked õigeks seatud, oskab karu ka keevitada.
-olev-
amatöör
Vot selle voolu ja traadi ettenihkega ongi probleem, olen otsinud netist mingeid tabeleid vms, aga ei midagi  |
| 02.05.2005 at 13:38 |
|
Madman
 |
Keevituse A&O
Pole siin keerulist midagi. Tahab harjutamist algul. Kui aparaat käes ja oled mõned tunnid katse-eksituse meetodit harrastanud siis hakkab juba sujuma.
Voolutugevus/ettenihe on õige kui õmblus tuleb ühtlane ja keevitamisel jookseb ühtlase sirinaga mitte ei praksu.
Üks asi veel. Erinevalt elekroodkeevitusest ei ole vaja teha U.. või misiganes tüüpi liigutusi, saab ka otse sirget jutti lasta.
M. kah amatöör...
____________________________
Pontiac Fiero SE 3.4 V6 '85
|
| 02.05.2005 at 13:49 |
|
kenu
|
Keevituse A&O
Põhivahe on see, et saad täpset ja peenikest tööd teha, elektroodiga on hea paksu rauda säristada.
Oma kogemustest julgen soovitada -- vaata mõni mees, kes hästi keevitada oskab ja seletada viitsib, too näitab kõik nipid kätte, muidugi on katse-eksitus ka üks võimalus, aga ajakulust ja kvaliteedist lähtudes, mitte kõige parem.
Mul jäid ka suurest iseõppimisest mõned valed töövõtted kätte, mis aeg-ajalt harjumusest välja löövad ja sitta kokku keeravad |
| 02.05.2005 at 14:13 |
Last edited 03.05.2005 at 14:18 by kenu
|
masterofceremony
|
Keevituse A&O
Eks peab jah mingil vanal kalal sabast kinni võtma, nii vast kõige lihtsam, sest sai ka kunagi elektroodi nii õpitud, seal ju igat sorti õmbluse kohta pea erinev liigutus, kõige kindlam aga just see O-liigutus. Kui ühtegi vana tegijat ei leia, eks siis hunnik plekki ja katse eksitus meetodiga, nagu Madman soovitas |
| 02.05.2005 at 14:58 |
|
vvt
|
Keevituse A&O
Kui taastamise all pead silmas restaureerimist, siis restaureeritavat autot ei ole küll tark tegu keevitama õppimiseks kasutada.
Roosteaukudesse külmvaltspleki tükkide poolkülma punktimist (niiet need lapid esimese haamrilöögi peale lahti tulevad) - sellel teemal võib mingi argisema käru peal kätt küll harjutada.
Üldiselt paksu rauda on oluliselt lihtsam keevitada kui auto plekke. Minul nt pleki keevitamiseks kätt ei ole.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 02.05.2005 at 14:59 |
|
masterofceremony
|
Keevituse A&O
selleks vajagi enne mingi suva pleki peal kätt harjutada, et asi selgeks saaks. Sellel autol mida plaanis restaureerida on vaja ainult põhja alt keevitada, muidu kere korralik, aga põhja all 2 või 3 kohta, mida vaja parandada ja siis veel arvatavasti vaja uste sisse lisa plaate keevitada, et aknatõstukid paika saada, sest kardan, et sinna peab midagi kompunnima, muidu ei saa aknaid käima ja meibi ka mootori ja käigukasti kronsasi vaja ümber teha. Kui võtta, et väljapoole autot ei jää suurt midagi näha, siis võib üritada peale paari-kolme tunnist harjutamist, sest keevitamise põhitõed enamvähem selged tunduvad olevat  |
| 02.05.2005 at 15:13 |
|
vvt
|
Keevituse A&O
Mingi roostes kere lappimine on kõige nõmedam töö auto juures IMHO. Olen keevitanud mootori käppasid ja nt pooltelje flantse - õnnestuvad hästi, aga kere keevitus ei õnnestu. Parematel autodel on nt põhjapleki sees mingi keemia+ränk galvaanika, käia enne kasvõi augud sisse, aga kinni ei jää ja kui jääb, siis lased augud sisse. Mingit vene külmvaltsplekki pole keeruline soristada, aga selle tüki "soristamine" kere külge on juba hullem. Vähemalt mul ei õnnestu ilusti.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 02.05.2005 at 15:29 |
|
Mart ja auto
|
Keevituse A&O
Olulised on : voolutugevus ,traadi etteandekiirus ,põleti nurk ,põleti liikumise kiirus ,gaasikogus ja põleti liigutamine nii ,et moodustuks korralik õmblus. Voolutugevus valitakse pleki paksuse ,õmbluse asendi ja traadi paksuse järgi. Auto juures soovitan kasutada 0,6 mm traati ,see tagab hea voolutiheduse ja ei põleta nii kergesti auke. Metall tuleb enne keevitust hästi puhastada ,see kehtib eriti kui kasutada argooni ja süsihappegaasisegu. Tartus võin näidata kuis asi toimib. |
| 02.05.2005 at 19:13 |
|
LaSa
 Moderator |
Keevituse A&O
Tahaks isegi vähe keevitamisekunsti õppida: äkki leiaks kambapeale mõne 'kõva käpa', kes natuke teooriat räägiks ja siis võimaldaks ka natuke praktikat ja käeharjutamist? Mingi mõistliku tasueest loomulikult 
Uurisin ka mingist koolist kursuseid - tüüpi 6 nädalat ja 10+k raha.. &( Ok, kursuse tulemuseks on loomulikult ka uhke paber ja kategooria, aga seda ei lähe nagunii mul reaalselt tarvis...
L@ise kah tahaks vahel keevitamisega hakkama saada.. |
| 02.05.2005 at 19:19 |
|
margus
|
Keevituse A&O
Samuti tõsiselt huvitatud. Lasa, see kool oli Uus Idee?
____________________________
Built to stay tough |
| 02.05.2005 at 20:25 |
|
meintz
|
Keevituse A&O
quote:
margus: Samuti tõsiselt huvitatud. Lasa, see kool oli Uus Idee?
Tallinna Tööstushariduskeskusest uurisime tookord lähemalt. Uus Idee ja mingi Lasnamäe venekeelne haridusasutus jäid ka silma, aga Tööstushariduskeskus oli oma tegevuse kohta kõige rohkem infot veebi riputanud.
Ma ka jätkuvalt asjast huvitatud... |
| 02.05.2005 at 20:53 |
|
ull17
|
Keevituse A&O
|
| 02.05.2005 at 21:50 |
|
Mart ja auto
|
Keevituse A&O
Küll ükskord kangeks keevitajaks saan! Aga oluline auto juures on osata ka plekiga ümber käia- lõigata vana ja teha uusi osasid. Sageli olen imestanud selliseid lipitud lapituid autosid. Pannakse mitmest lapist uus paik ,selle asemel ,et kohe lõigata vigastatud -roostetanud koht välja ja teha ühest tükist uus. Ja siis sellised kärnad mida keevituspunktideks nimetatakse. Võin öelda ,et see plekitöö on asja juures suurem vaev kui keevitamine. Selle õpib suhteliselt kiirelt ära ,vähemalt rahuldavalt. Mõte kooli minna on muidugi hea ,saab teooriat ka lisaks praktikale. |
| 02.05.2005 at 22:24 |
|
astro94
|
Keevituse A&O
Mina omandasin oma teadmised Eesti energia õppekeskuses.Kahjuks ei tea kas see praegu ka veel toimib.
____________________________
Astro 94a 5,7 V8 müüdud
huvid läinud metsa poole ;)
igapäevaseks kärutamiseks euro Chevy ja jaapani Fjord |
| 02.05.2005 at 23:06 |
|
Hylas
|
Keevituse A&O
Variandina võid kaaluda ka TIG keevitust, peenikesi ja täpseid asju hea teha , tootlikus pole suur aga kui oled juba elektroodiga käe kindlaks õppinud pole ka mure TIGiga mässata. Loomulikult on muidugi TIGi puhul ebamugav see, et mõlemad käed on tööd täis (ühes käpp teises filler rod kui vaja) ja aega kulub palju aga kui tulemus on oluline siis tasub ära.
|
| 03.05.2005 at 00:31 |
|
japanspeed
|
Keevituse A&O
tegelikult plekitöödeks oleks õige kasutada spotterit. Sellega on igasugu mõlke tõmmata välja jms. kõik mis plekitöö juurde käib supper teha. Selle jaoks spets car spotter olemas. Kui omale käisin keevitust ostmast siis uurisin ja puurisin seda aga selleks et hobikorras natuke teha jääb 15 000 krooni vähe paljuks. Kui tööd rohkem või kamba peale võtta siis pole hullu muidugi.
Aga minu kogemus ütleb et mix gaas, korralik traat ja normaalne aparaat. Ning kui päris andetu pole siis saab hakkama.
Üks asi millega on alati jama on vool. Kui istud kuskil juhtme "lõpus" või on ühefaasilisele mingi ilmatu pikendusjuhe järgi pandud siis ei hakkagi ta kunagi tööle, kui just mingi alates 30 tuhat maksvat inverterit pole ostnud.
Kui ikka kuskil maatalus ja vooluga kehva siis tasuks juhul kui võimalik 3faasi aparaati eelistada. Saab nii mõnegi kehva õmbluse sirgeks ja "praksumised" jäävad järgi.
Omale ostsin sellise pilli http://www.weldwell.ee/telwin_keev/digitalmig180.htm
ja olen siiamaani (ptyi ptyi ptyi) rahul. Ta oli mõned tuhanded kallim aga seal on lollile lisad küljes, tehase programmid on sees, aint vajuta nupu. Alumiiniumit ja roostevaba pidi ka paremini keevitama kui tavaline mig aga ei tea pole proovinud ise veel.
Traadi kohta võin seda öelda kui et kui võtad mingi odava itaalia traadi siis ei keevita ükski keevitus. Nendel diameeter kõigub siia sinna, lõhuvad kõri ja ei jookse rulli pealt normaalselt maha. Ja siis hakkavadki igasugu jamad pihta.
Traat peaks olema ikka keerd keeru kõrvale keritud korralik kaup. Auto juures on see traadikulu niikuinii nii väike, et 15 kilo rulliga saad aasta või kaks rahulikult oma kodutöödel. Ja siis peab ka üsna suur huvi siristada olema.
Aa, üks asi veel mis oma käel läbi elatud. Pisikesele aparaadile pole mõtet toppida mingit pikka ( 4m max, kolm isegi parem) põletit. Need etteandemehhanismid on neil nii nõrgad et ei lükka traati korralikult läbi enam ja siis on ka jälle jama lahti.
TIG on kallis vähe vist ?
Kui palju peenikesi asju siis on muidugi hea aga plekki lasta on vist üsna tüütu taga minu meelest.
Sumpat ehitada on muidugi ainuvõimalik variant aga kohati on vist ikka mõtekam teenust osta ?
Aga migi pärast kooli pole mõtet minna mu meelest. Natuke netist otsida teooriat ja voila.
Kuigi ise ainult tunde järgi pannud aga lapsepõlvest vene keevitustega väike kool seljataga ja selle uuega ausalt öeldes pole vaja muud kui nuppu vajutada.
Harjutades tuleb kõige paremini. Aga mõlemat kätt on ka Migi juures tegelikult vaja kui tahad ikka ilusat joont saada , nagu püstolist laskmine, ühega surud, teisega tõmbad, umbes nii...
|
| 03.05.2005 at 01:33 |
|
Mart ja auto
|
Keevituse A&O
Punktkeevitus ehk spotter ei kõlba põhja lappimiseks või muudeks parandustöödeks auto juures. Sellega saab mõlke välja tõmmata ja paigaldada algupärasele sarnaseid osasid. TIG keevitus ei sobi ka eriti algajale. Filler rod on lisamaterjal Mix gaasi all on vist mõeldud argooni ja süsihappegaasisegu. Alustuseks on puhas süsihappegaas ehk parem , ei tule auke nii palju ja pinnad ei pea olema väga puhtad , näit .summuti keevitamine. Täidistraati auto juures ei soovita, õmbluse kvaliteet jääb viletsam ,ei saa auke täita ja jätab räbu. Pealegi on oluliselt kallim. |
| 03.05.2005 at 09:52 |
|
vvt
|
Keevituse A&O
Olen proovinud MIG-iga nii CO2-te kui Agamixi (Ar+CO2) ning suvalise asja keevitamine tundub mulle viimasega selgelt parem. Argooniga käib keevitus ikka teise häälega kohe. Süsihappegaasiga keevitatakse tööstuses ainult mingit suvalist soga, isegi prügikonteinerid, mis üle piiri lähevad, peavad olema mix'iga keevitatud, sest muidu ei saa vastavat kvaliteeti.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 03.05.2005 at 10:02 |
|
rustang
Moderator |
Keevituse A&O
Ma olen ise MIG-iga keevitama õppinud ja midagi ultrakeerulist seal ei ole. Alguses tasub mõned proovikeevitused haamriga tursalt laiali peksta või lahti lõigata, et kindlaks teha keevituse kvaliteeti (penetratsiooni). Eks puhtus on MIGi ( ja ilmselt ka iga teise keevituse juures) kvaliteedi eeldus, selles mõttes on roostes põhja lappimine kõige nõmedam töö, et see asi on vaja enne keevitama asumist korralikult puhastada.
Mis puutub auto välispleki keevitusse, siis see on omaette mustkunsti valdkond, kus tuleb õmblusi pärast keevitust pinnida jne jms ja mida minusugune käpard ei ole senini suutnud rahuldaval tasemel omandada.
Suures alguse keevitustuhinas tuleks säilitada kainet pead ja mõelda ka tuleohutusele, mul mustang omal ajal põles heleda leegiga ja paanika oli suur - õnneks kustuti ka lähedal |
| 03.05.2005 at 10:04 |
|
Mart ja auto
|
Keevituse A&O
Alustuseks on üldse hea mõnd suvalist plekitükki keevitada. Pärast võib võtta mõne romuosa ja proovida näit. sirget plekki keevitada nii ,et kõveraks ei lähe. Ja siis auto kallale. Midagi keerulist ei ole .Nagu eespool mainisin on kõige raskem lõigata plekk välja ja valmistada uusi osasid. Keevitamine on vormistamise küsimus. |
| 03.05.2005 at 10:11 |
|
vvt
|
Keevituse A&O
Põhja lappimisel on veel see "tore" asi, et põhjamastiks läheb heaste põlema/tossama ja üks korralik tööpäev - ja õhtul öögid WC-s üksjagu 
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 03.05.2005 at 10:32 |
|
Mart ja auto
|
Keevituse A&O
Selleks ,et seda ei juhtu ,tuleb see mastks eemaldada keevituskoha ümbert! Pealegi tuleb poorne õmblus .kui midagi pleki peal on. Tulekustuti ligi! Palju hullem on korrosioonitõrje määrded ,need on soojalt eriti hästi voolavad ja süttivad kergelt. |
| 03.05.2005 at 10:38 |
|
Autorestauraator
|
Keevituse A&O
Lugesin teie juttu ja arvan, et oleks võimalik ka netis vähe nõu anda. Oleme unicwebiga teinud sellise vanatehnikaportaali, nagu www.unicweb.ee . Seal foorumis sellised teemad: Küsimusi Autorestauraatorile. Kui nendest vaadata, siis olen seda küsimust üsna palju lahanud, pildid ka juures. Ka "projektilehtedelt" võib üht-teist kasulikku leida.
Üks oluline viga, mida algaja plekksepp teeb, on see, et hakkab keevitama nö. pimesi. Selleks, et head töö tulemust saada, tuleb jälgida, mis keevitustsoonis täpselt toimub. Ainult siis saad seda protsessi juhtida!
Terv. Autorestauraator |
| 03.05.2005 at 11:18 |
|
1 2 3 
