| Poster |
Message |
 Fog
 |
 Jälle kord turbo
Niisiis, küsimus suurele ringile, kuidas saavutatakse need absurdsed üllaaderõhud ning miks mootor ei detoneeri nende juures. Minu loogika järgi kasutades 6 bar'i ülelaaderõhku ning bensiini oktaaniarvuga 98 (ideaalne VE=100%) siis (98 / 10) / ((14.7 + 6) / 14.7) = 6.96 maksimaalne staatiline surveaste, et mitte ületada 9.8't full boostil. Kuidas siis ikkagi saadakse ülelaaderõhkudel 12-15 mootori mitte-detoneerimine. Nendel mootoritel pole ju staatiline surveaste 5-6(või on?). Ainuke mille peale oma ajurakkudega tulen, et tegelik piir pole mitte kompressioon vaid kompresseerimisel segu temperatuuri tõus ning sellest tulenev iseeneslik süttimine enne õiget aega? Targemad rääkige.
____________________________
'84 Fiero 4.5T mängimiseks
Eesti esimene dragster, eiteamilleks? |
| 20.08.2003 at 20:44 |
Last edited 20.08.2003 at 20:45 by Fog
|
jaanus
 |
Jälle kord turbo
quote:
reinz:Nendel mootoritel pole ju staatiline surveaste 5-6(või on?)
Täpselt nii ongi. |
| 20.08.2003 at 21:07 |
|
peep
Moderator |
Jälle kord turbo
Füüsikas ei jaga ma kottigi ehk valemeid ei oska kirjutada aga sellised kõrge laadimissurvega setupid üldjuhul lisaks madalale surveastmele kasutavad võidusõidubensiini, omavad max. suurusega vahejahuteid ja tihti kasutavad vee/alkoholi või propaani sissepritset detonatsiooni vältimiseks.
Üldjuhul jääb staatiline surveaste sinna 7 kanti, madalamaid pole ise tänavamootoritel täheldanud. |
| 20.08.2003 at 21:29 |
Last edited 20.08.2003 at 21:36 by peep (Moderator)
|
Fog
|
Jälle kord turbo
quote:
peep:Üldjuhul jääb staatiline surveaste sinna 7 kanti, madalamaid pole ise tänavamootoritel täheldanud.
Seda minagi olen täheldanud, ja sellest ka kogu thread.
____________________________
'84 Fiero 4.5T mängimiseks
Eesti esimene dragster, eiteamilleks? |
| 20.08.2003 at 21:41 |
|
peep
Moderator |
Jälle kord turbo
Sa ju ise vastasid ka oma küsimusele - segu jahutatakse võimalikult maha ühel või teisel viisil.
Ma ise pole küll eriti täheldanud 12-15 bar ülelaadesurvega mootoreid aga kindlasti kuskil mõni on. |
| 20.08.2003 at 21:44 |
Last edited 20.08.2003 at 21:46 by peep (Moderator)
|
devilc
Moderator |
Jälle kord turbo
reinz, ega Sa äkki PSI'd ja bar'i segamini ei aja? Sinu esimest valemit vaadates tundub küll nii. 12-15 bari ei ole isegi TF dragsteritel ega kaheksakümnendate F1 autodel mitte see rõhk. |
| 21.08.2003 at 00:05 |
Last edited 21.08.2003 at 00:06 by devilc (Moderator)
|
IceUul
|
Jälle kord turbo
quote:
peep: Füüsikas ei jaga ma kottigi ehk valemeid ei oska kirjutada aga sellised kõrge laadimissurvega setupid üldjuhul lisaks madalale surveastmele kasutavad võidusõidubensiini, omavad max. suurusega vahejahuteid ja tihti kasutavad vee/alkoholi või propaani sissepritset detonatsiooni vältimiseks.
Üldjuhul jääb staatiline surveaste sinna 7 kanti, madalamaid pole ise tänavamootoritel täheldanud.
Kuhu need vahejahutid täpselt veel käivad, sellest ma ei olegi aru saanud? Turbo ja sisselakse vahele? Milleks? õhu jahutamiseks? |
| 21.08.2003 at 00:41 |
|
LaSa
 Moderator |
Jälle kord turbo
quote:
IceUul: Kuhu need vahejahutid täpselt veel käivad, sellest ma ei olegi aru saanud? Turbo ja sisselakse vahele? Milleks? õhu jahutamiseks?
täpselt nii ongi, nagu ise kirjutasid.
|
| 21.08.2003 at 04:43 |
|
vvt
|
Jälle kord turbo
quote:
reinz: Niisiis, küsimus suurele ringile, kuidas saavutatakse need absurdsed üllaaderõhud ning miks mootor ei detoneeri nende juures. Minu loogika järgi kasutades 6 bar'i ülelaaderõhku ning bensiini oktaaniarvuga 98 (ideaalne VE=100%) siis (98 / 10) / ((14.7 + 6) / 14.7) = 6.96 maksimaalne staatiline surveaste, et mitte ületada 9.8't full boostil. Kuidas siis ikkagi saadakse ülelaaderõhkudel 12-15 mootori mitte-detoneerimine. Nendel mootoritel pole ju staatiline surveaste 5-6(või on?)
Tegelik elu on veel pisut keerulisem, kuna detonatsioon sõltub peale silindris tekkiva surve (mõtlen mootori ehitusega määratud asju) väga palju põlemiskambri ehitusest ja kujust. On mootoreid, mis töötavad ilma detonatsioonita 98-ga ka kompressiooniga 15-16 ilma süüdet
puutumata. Väga väike pisiasi - aga ümaraks lihvida tuleb nt põlemiskambris olevad teravad plokikaane servad-nurgad.
Edit: lugesin kuskilt netist põlemiskambri kohta, et siis poolsfääriline küünlaga sfääri tipus pidu kõige efektiivsem olema ehk siis hemi ruulib
|
| 21.08.2003 at 07:24 |
Last edited 21.08.2003 at 07:58 by vvt
|
pisike99
|
Jälle kord turbo
mul on v-2 superbike, mille staatiline kompressioon on ligi 15 ja ei mingit kõlksu ühelgi pöördel. wiseco kolvid ja bpm - tuning mootor.
____________________________
Süüdi vähemalt sajas episoodis, mis puudutavad Ameerika rauda Eestis...
ilmar.pukk@hotmail.com tel. +372 56 155 999 |
| 21.08.2003 at 09:01 |
|
Olds
|
Jälle kord turbo
Jälle need föönid,föönid...
____________________________
Premium Performance - Ameerika autode varuosad,remont,race osad & custom mootorite ehitus
Tim McAmis ametlik partner
COMP Performance Group brändide ametlik ainumaaletooja baltikumis |
| 21.08.2003 at 09:19 |
Last edited 21.08.2003 at 09:21 by Olds
|
partel
|
Jälle kord turbo
quote:
vvt:
Edit: lugesin kuskilt netist põlemiskambri kohta, et siis poolsfääriline küünlaga sfääri tipus pidu kõige efektiivsem olema ehk siis hemi ruulib
Hemi ruulib ainult suure boosti või megapika kolvikäigu korral.
Vabalthingavate ja väkse boosti puhul hemi sucks!!
____________________________
_ |
| 21.08.2003 at 10:04 |
|
partel
|
Jälle kord turbo
quote:
reinz: Niisiis, küsimus suurele ringile, kuidas saavutatakse need absurdsed üllaaderõhud ning miks mootor ei detoneeri nende juures. Minu loogika järgi kasutades 6 bar'i ülelaaderõhku ning bensiini oktaaniarvuga 98 (ideaalne VE=100%) siis (98 / 10) / ((14.7 + 6) / 14.7) = 6.96 maksimaalne staatiline surveaste, et mitte ületada 9.8't full boostil. Kuidas siis ikkagi saadakse ülelaaderõhkudel 12-15 mootori mitte-detoneerimine. Nendel mootoritel pole ju staatiline surveaste 5-6(või on?). Ainuke mille peale oma ajurakkudega tulen, et tegelik piir pole mitte kompressioon vaid kompresseerimisel segu temperatuuri tõus ning sellest tulenev iseeneslik süttimine enne õiget aega? Targemad rääkige.
Nagu Erkki on näidanud võib 98 oktaaniga surveaste ka 11.5 olla
Ja see lõplik surveaste (staat+boost) võib tavabenaga olla 15 kandis, ehk 8-8.5 CR + u. kilo (14 psi) boosti. Bloweritootjad pidurdavad oma 12 - 12.5'se lõpliku surveastega.
Natuke infi:
http://www.kuhlsuperchargers.com/tech%20p05.htm
Turbo korral ma võtaks samuti 8-8.5 staatilise aluseks, muidu ei liigu enne kohaltki kui turbo(d) pöördesse lähevad. Ja sinna siis kilo-poolteist boosti otsa.
http://www.montygwilliams.com/
____________________________
_ |
| 21.08.2003 at 10:16 |
|
partel
|
Jälle kord turbo
quote:
IceUul:
Kuhu need vahejahutid täpselt veel käivad, sellest ma ei olegi aru saanud? Turbo ja sisselakse vahele? Milleks? õhu jahutamiseks?
Tegelikult on siin väike eksitus terminoloogias, mis aga on nii juurdunud, et...
See mida tavaliselt mõeldakse vahejahuti all on tegelikult järeljahuti (aftercooler) - asub ju pärast kompressorit.
Vahejahuti (intercooler) asub kahe järjestikuse kompressori vahel, nagu näiteks P51 Mustang'i mootoril.
____________________________
_ |
| 21.08.2003 at 10:29 |
|
Raceboy
|
Jälle kord turbo
...nu paljudel autodel on survaeaste 98-ga üle 11-e ja no problemo...80-ndate F1 suurimad ülelaaderõhud jäid kavlif. ajal u. 4.5 Bar juurde. Nt. 1.5l V6 TT, boost kval.ajal 4,3 Bar ja 930 hp@ 12500rpm... Tegu on McLareniga, mootori ehitaja Porsche. Muidugi polnud tegu meil müüdava 98-ga...
____________________________
www.vems.ee |
| 21.08.2003 at 11:22 |
|
Jutulind
|
 Jälle kord turbo
Jariga viimane kord haapsalus lobisedes mainis ta et mosse puhul olla neil surveaste ~6 olnud, kütuseks 98 ja rõhk 4 atm ( ca 59 PSI  ). Siis olla veel toiminud. Rõhul 4.2 atm ( ca 61 PSI &( ) olla vänt kõveraks ja kolb pooleks lännu ... Niipalju siis müstilistest ülelaaderõhkudest
____________________________
Team OUTLAW
'80 Jeep Wagoneer 258 cid R6 4 spd manual
'79 Jeep Wagoneer 360 cid V8 TH400
'06 Fiat Panda 4x4 |
| 21.08.2003 at 11:46 |
|
max
|
Jälle kord turbo
Kunagi jooksis siit läbi mingi japside dragster, mille 4L mootoril kasutati 192psi ülelaaderõhku (AFAIR). Kes viitsib, võib üles otsida. |
| 25.08.2003 at 15:01 |
|
Astro SS
|
Jälle kord turbo
Paneme siis terminoloogia korralikult paika.
Intercooler- on õhk-õhk tüüpi turbost tuleva õhu jahuti
Aftercooler- on vesi-õhk tüüpi turbost tuleva õhu jahuti.
Enamasti kasutatakse seda sama mootoris olevat jahutusvedelikku. Kuid on ka tehtud eraldi aftercooleri süsteeme, kus soojendatud vesi (aftercooleris) jahutatakse kuskil eraldi radiaatoris sobiva temperatuurini.
Antercoolereid nimetatakse ka osade tüüpide poolt AFTERWARMERiks kuna jahutusvedelik on enamasti 75-90 kraadi ja alla selle mootorisse minev õhk ei saa jahtuda.
____________________________
Probleemid algavad kui on liiga palju toredaid mõtteid... |
| 25.08.2003 at 17:46 |
|
ollo
|
Jälle kord turbo
Mis sõnaraamatust te neid aftercoolereid leiate? IRL seda küll keegi ei kasuta. Tegu ikka intercooleriga ja inter selles mõttes, et asub kokkusurumise ehk kompressori ja põletamise ehk mootori vahel. Pärast on ainult afterburnerid  aga vähe teistsugustel mootoritel.
Sellele mehele, kes vesi-õhk IC's jahutussüsteemiga kokku ehitab, peaks küll midali andma. Jahutada sisselaskeõhku 100 kraadini, way to go On kellelgi mõni näide ka, mis tehasest nii on tulnud? Ikka eraldi ringlus, oma veepump ja radikas on neil mida ma näinud olen, enda kurgikäru sealhulgas.
|
| 25.08.2003 at 18:07 |
|
Astro SS
|
Jälle kord turbo
quote:
Sellele mehele, kes vesi-õhk IC's jahutussüsteemiga kokku ehitab, peaks küll midali andma. Jahutada sisselaskeõhku 100 kraadini, way to go On kellelgi mõni näide ka, mis tehasest nii on tulnud? Ikka eraldi ringlus, oma veepump ja radikas on neil mida ma näinud olen, enda kurgikäru sealhulgas.
Inseneri nime ei oska öelda aga hea tahtmise juures õnnestuks mul see isegi saada. Tegemist on USA diiselmootorite tootjaga CUMMINS. Selle mootoreid kasutavad nii Kenworth, Petebilt, SISU, Euclid jne.
Tegemist ei ole mingi suvaliste junnidega kodu garaazis vaid maailmas suurima mootorite tootjaga.
Ise olen CUMMINSITE esindaja EESTIS ja TEAN MILLEST RÄÄGIN!
PS! DODGE RAM 3500 on ka varusatud CUMMINS BTA 5,9 24V mootoriga.
Anna teada kui sa tahad kindlasti selle inseneri nime teada,siis teen Ameerikasse järelpärimise. Kel huvi Cummins mootorite vastu külastage kodulehekülge www.cummins.com
____________________________
Probleemid algavad kui on liiga palju toredaid mõtteid... |
| 25.08.2003 at 18:15 |
|
diesel
|
Jälle kord turbo
võimalik, et panen võssa nüüd räigelt, aga mul on kuskilt meelde jäänud, et turbost tulev õhk on väga reipalt üle 100 kraadi, seega oleks mootori oma jahutussüsteemi vedelikku pruukiv vahejahuti ilmselt vägagi toimiv lahendus. |
| 25.08.2003 at 18:20 |
|
devilc
Moderator |
Jälle kord turbo
quote:
Astro SS: Paneme siis terminoloogia korralikult paika.
Intercooler- on õhk-õhk tüüpi turbost tuleva õhu jahuti
Aftercooler- on vesi-õhk tüüpi turbost tuleva õhu jahuti.
Ei ole nii. Kuidas päriselt on, võib lugeda näiteks Superchargers Online artiklist:
What's up with the terms?
The term 'intercooler' comes from days when they were first used on twin turbo aircraft engines. With two turbos, the air charge would get VERY hot - it was heated by the first turbo, then heated again by the second turbo. To combat this double temperature rise they placed a heat exchanger in between the two turbos and called it an "intercooler" because of its location in between two turbos. When this same kind of heat exchanger is used on a single turbo or supercharger, it is located after the supercharger, and should technically be called an "aftercooler" because of its location after the single turbo or supercharger. These terms didn't seem to stick, though. The term 'intercooler' caught on and became almost universal for all heat exchangers regardless of their position. The term 'aftercooler' became synonymous with air-to-water coolers because this is the term Vortech uses to describe their coolers, which are water cooled. So while technically incorrect, we will still use the popular terms 'intercooler' to mean any air-cooled charge cooler and 'aftercooler' to mean any water-cooled charge cooler.
Ehk siis termin intercooler tähistas algselt kahe turbo vahel olevat jahutit, ja aftercooler oli ühe turboga süsteemides peale turbot olev jahuti. Praegu nimetatakse kõike intercooleriteks.
Ja sõiduautodel A/W IC reeglina ikka eraldi ringluse peal on. |
| 25.08.2003 at 18:41 |
|
Astro SS
|
Jälle kord turbo
Raamatu TURNOCHARGERS (by Hugh Maclnness) järgi tuleks aftercoolereid/intercoolereid kutsuda charge-air cooler või heat-exchanger. Kuna nende põhiline eesmärk on olla soojusvaheti.
____________________________
Probleemid algavad kui on liiga palju toredaid mõtteid... |
| 25.08.2003 at 19:14 |
|
devilc
Moderator |
Jälle kord turbo
quote:
Astro SS: Raamatu TURNOCHARGERS (by Hugh Maclnness) järgi tuleks aftercoolereid/intercoolereid kutsuda charge-air cooler või heat-exchanger. Kuna nende põhiline eesmärk on olla soojusvaheti.
Neid termineid on siin-seal ka näha olnud.
|
| 25.08.2003 at 19:17 |
|
peep
Moderator |
Jälle kord turbo
Meenutab mulle vaidlust selle üle, mis on "sportauto". Heal lapsel mitu nime. |
| 25.08.2003 at 19:31 |
|
