| Poster |
Message |
 vvt
  |
 käsihoonid
Mõnda aega tagasi sai soetatud endale suht elementaarne elektritrelli otsa käiv hoonide komplekt, mis kasutab abrassiive-nagu kolm väikest luisku, mida vedru siis lükkab laiali vastu silindri seinu.
Kodus kappi koristades sattusin peale ühele 90ndate alguse Za Ruljomile, kus mingis "Postroim gonotsnõi dvigatel Moskvitsca" tüüpi artiklis oli juttu, et kodusel teel ei tohi hooni asemel kasutada liivapaberit, kuna abrassiivi osakesed lähevad metallipooridesse ning pärast kulutavad kolvirõngad ruttu läbi. Samas Balti Autoosade pakutav käsihoon on just abrassiividel ning eks ka need pudisevad hoonimisel.
Mis tegijad arvavad selle kohta? Laiatarbes sellist kuulidega hoone ei ole saada ning hooni tüübi osas on igaüks omamoodi tark. |
| 29.08.2003 at 10:59 |
|
max
|
käsihoonid
Hoonimise tolm pestakse seebiveega ja kõvasti nühkides maha. |
| 29.08.2003 at 13:10 |
|
silver
|
käsihoonid
Hoonimisel tolmu ei tohiks tekkida, kuna hoonitavat pinda tuleks pidevalt niisutada. |
| 29.08.2003 at 14:59 |
|
max
|
käsihoonid
Nö tolm. Loomulikult asi ei tolma, aga kõrvalproduktina jääb pindade külge imepeen hooni-rauapuru (mis on äärmiselt loogiline). |
| 29.08.2003 at 17:23 |
|
vvt
|
käsihoonid
Aga millega siinsed mootorid hoonitud on |
| 29.08.2003 at 19:21 |
|
Erkki
|
käsihoonid
Minu mootor on hoonitud samasuguse käsihooniga, mida Sa oma esimeses postis kirjeldasid.
Ja kõigele vaatamata, ta siiski töötab 
Nagu Max juba mainis, käib hoonimine vedeliku keskonnas ja hiljem pestakse jäägid ning tolm seebiveega maha.
____________________________
Chevrolet Camaro '71
Pontiac Firebird '71
Chevrolet Chevelle '69, 350 cid
El Camino '68
F150, 2011
Life begins at 1000 Hp... |
| 29.08.2003 at 21:28 |
|
vvt
|
käsihoonid
Kusjuures tundub, et see 550 eeki maksnud käsihoon töötas korralikult, sest hoonitud silindrid+uued kolvirõngad+vanad kolvid andis 3000 km pärast kompressiooni pea 16 bar |
| 30.08.2003 at 07:44 |
|
Jörm
 |
käsihoonid
Käsihoon on täiesti töökõlblik aparaat ja kui korralikult kone seest puhtaks pesta, ei juhtu mitte midagi.
____________________________
Amper Racing |
| 01.09.2003 at 14:24 |
|
peep
Moderator |
käsihoonid
Just lugesin HRM'i nimelisest ajakirjast vihjena proffidelt, et peale silindrite pesu on kasulik silindirseinad üle käia automaatkasti õlis niisutatud majapidamispaberiga. See õli pidi olema väga hea puhastusvõimega. |
| 01.09.2003 at 14:58 |
Last edited 01.09.2003 at 14:58 by peep (Moderator)
|
dibiil
|
käsihoonid
Et nagu kus neid käsihoone müüakse? |
| 13.01.2004 at 13:43 |
|
Astro SS
|
käsihoonid
Mina sain selle Würthist.
____________________________
Probleemid algavad kui on liiga palju toredaid mõtteid... |
| 13.01.2004 at 20:13 |
|
Mart ja auto
|
käsihoonid
Käsihoon on täiesti arvestatav rõngaste vahepealsel vahetusel ,ilma hoonimata kuluvad uued rõngad kiiresti. Kujuhälbeid käsihooniga ei kõrvalda. |
| 26.01.2004 at 21:43 |
|
Mell
|
käsihoonid
Hai,
et nyyd enda C40SE mootoriga tegeledes tekkis ka paar kysimust hoonimise kohta...
Nimelt siiani paar tavalist kahe- ja kolmetoobist Opeli mootorit r6ngaid vahetades suvalise Atoyst ostetud u.150.- maksva hooniga yle käinud...piltlikult drell hooniga,vaiksed pöörded peal,yhes käes ja petrooli/diisli pudel niisutuseks teises käes...
Nyyd sai aga isegi silindri augu m66tmiseks omale yle 1000,- maksev,kellaga mikromeeter soetatud (sest tundub,et mootoreid tuleb ka tulevikus hobi korras ehitada...ja ei viitsi enam motoriste lunimas käia,et need oma kellaga viitsiksid korra soojast toast välja tulla ja pagasnikus kyyrutades auke m66ta...sest see tundus neile isegi raha pakkudes väga vastumeelt tegevus olevat!),ja suur oli minu imestus,kui 300+tkm s6itnud Irmscheri paja silindriaugu kulumised olid 1 sajandik risti vändakäiguga ja 2-3 sajandiku piki vändakäiku (see 3 sajandiku tuli ka "peaaegu"ja ainult esimeses ning viimses silindris,sealt kolvir6ngaste ylemise randi alt,kus kolb suunda muutes alati r6ngastega k6ige rohkem kulutab,ning sellise "lainetava" jälje tekitab)...
Yhes6naga,nyyd sattus mulle kätte SK Kolbenschmidti kataloog,kus huvi pärast p6hit6desid kolbidest,silndritest ja mootori koostamisest lugedes selgus,et hoone tegelikult erineva "karedusega" (umbes nagu liivapaberid?).Ehk esimene (ise lugesin saksakeelset osa,aga ingliskeeles vaste "prehoning" ) hoonimine tehakse nende s6nul 150 teraga (ing.k.grain size?),ja siis l6pphoonimine (ing.k.finish,fine honing?)280 teraga hooniga...nendest esimene eemaldab u.0.05-0.06mm materiali augu diameetris ja teine u.0.02mm.
Siis oli veel mainitud "plateuhonen"?(ing.k: platform honing...grain size 400-600,remove profiles peaks in a few strokes applying light contact pressure?)
Siit siis ka kysimus:on kellegi kogemust,kas keegi eesti tööriistamyyjatest pakub ka erinevate,vahetatavate luiskudega hoone?Minu senine odav Atoyst ostetud juust on juba ennast ammu ära teeninud,täiesti ymaraks kulunud igatepidi,lisaks pole seal luisud vahetatavad vaid liimitud kylge,ja samuti ei loe sealt pealt välja mingit infot tera suurusest!Seega tahaks seekord osta juba korralikuma ja kallima jundami,et mikromeetrit omades teha siis asja nii nagu ette nähtud,et töö oleks täpne ja kvaliteetne...soovitab keegi midagi hääd?
Teine kysimus on seda laadi,et kui minu C40SE mootori aukudes on k6ige suurem kulumine 2-3 sajandiku,ja tehase hooni jäljed on veel ilusti näha,kas siis ongi m6tet seal selle jämedama hooniga hullama hakata?Kui peenema hooniga saab väidetavalt juba 2-3 sajandiku kätte,ja kui mingeid "rante ega r6ngalainetusi" enam aimata pole,siis milleks niisama m6tetult 5-6 sajandiku seda liha veel maha viilida?V6i on see "prehoning" siiski oluline selleks,et l6pptulemus 6ige saaks?
____________________________
Kaubalift 3,0 ja/või 4,0 |
| 11.02.2008 at 20:14 |
1 edit. Last edited 11.02.2008 at 20:16 by Mell
|
Astro SS
|
käsihoonid
Väga tihti tehakse viga,et hoonitakse liiga väikese teralise hooniga ehk tehakse pütid seest peegelsiledaks
Mul on endal kasutuses orig. varuosana ostetud tööriist, mis näeb välja nagu pudelihari ,millel harjaste tipus ümmargused kivikesed. Esimest korda sai seda proovitud puurimisse mineva ploki peal ja üllatus oli suur kui puurija uuris minu hoonitud silindrit ,tundis huvi millega tegin ja kas see hoon on ka müügiks 
NB! hooni tera suurus sõltub rõngaste tüübist/materjalist
NB2 ! võistulsmootoril peabki kolvid pisut lobedalt sees olema ,kui tehase omas
Nii mõnigi tuntud tegija/firma võtab ploki ,mis on sõitnud ca 150 000 km ja paneb sinna standard mõõdus kolvi .
____________________________
Probleemid algavad kui on liiga palju toredaid mõtteid... |
| 11.02.2008 at 21:12 |
|
jass
|
käsihoonid
aga kas nende kuulikestega nii ei ole, et mida kiiremini teed seda sügavam hoon? |
| 11.02.2008 at 21:45 |
|
Astro SS
|
käsihoonid
quote:
jass: aga kas nende kuulikestega nii ei ole, et mida kiiremini teed seda sügavam hoon?
Ei ,
Kusjuures erinevate diameetrite jaoks on oma *pudelihari*,
____________________________
Probleemid algavad kui on liiga palju toredaid mõtteid... |
| 11.02.2008 at 21:57 |
|
Olds
|
käsihoonid
quote:
Astro SS: quote:
jass: aga kas nende kuulikestega nii ei ole, et mida kiiremini teed seda sügavam hoon?
Ei ,
Kusjuures erinevate diameetrite jaoks on oma *pudelihari*,
Just täpselt. Alates tõukuri avade hoonidest kuni silindriteni välja
____________________________
Premium Performance - Ameerika autode varuosad,remont,race osad & custom mootorite ehitus
Tim McAmis ametlik partner
COMP Performance Group brändide ametlik ainumaaletooja baltikumis |
| 11.02.2008 at 23:46 |
|
M.J
|
käsihoonid
Vot siin oleks vaja teada soonte tihedust ja sügavust mingil "normaalsel" niiöelda etalonmootoril. Kasvõi võtta plokk ja ära mõõta, ning siis kui on vaja juba ise mingit projekti ehitama/remontima hakata on mõõdud ees ja jääb vaid vajalik seade otsida millega sooned sisse teha.
Mõõtmine ei ole eestis juba ammu probleem. |
| 12.02.2008 at 12:42 |
|
Astro SS
|
käsihoonid
quote:
M.J: Vot siin oleks vaja teada soonte tihedust ja sügavust mingil "normaalsel" niiöelda etalonmootoril. Kasvõi võtta plokk ja ära mõõta, ning siis kui on vaja juba ise mingit projekti ehitama/remontima hakata on mõõdud ees ja jääb vaid vajalik seade otsida millega sooned sisse teha.
Mõõtmine ei ole eestis juba ammu probleem.
Kas sa vihjaksid ka millistest *soontest* sa räägid ?
____________________________
Probleemid algavad kui on liiga palju toredaid mõtteid... |
| 12.02.2008 at 12:50 |
|
madis
|
käsihoonid
Ma koputan õlale ja soovitan: Mõõtke kõiki oma asju siis, kui need on töökojas mõnda aega seisnud. Mikromeetri mõõtmisel on paarikraadine erinevus juba tunda. |
| 12.02.2008 at 17:35 |
|
Mell
|
käsihoonid
Hai,
et nyyd Astro SS jutu peale meenub,et SK kataloogis oli ka mingist kolmandast versioonist ehk "honing brushingust"vms. juttu...ma alguses ei hammjustanudki läbi,mis krdi "hoonharjamine",kus erinevate ploki materjalide puhul mingeid erinevaid harju kasutada...ja samuti,on hoonimisel kadu 0,03-0,05mm vms...täpselt ei mäleta,pole praegu kodus selle kapsa kõrval!
Kui nyyd loogiliselt mõelda,siis selline hari-hoon olekski ilmselt palju sõitnud mootori puhul parim relv...kuna luiskudega hooni puhul paljusõitnud mootoril ei saa seda ylemist ranti kudagi välja...või saad selle hinnaga,et tuleb kogu silindrist siis randi jagu maha hoonida...aga kui näiteks senikäpitud tavalistel 3,0 mootoritel on 300+tkm selja taga,on esimeses ja viimases silindris randi alt alati yle kümnendiku kulumist olnud,kõige hullemal isegi oli vist 15 sajandikku!Ehk luiskudega hooniga kogu silindrist üle 10-15sajandiku maha nyhkida oleks juba porno ruudus,samas "traathari" suudaks ilmselt selle randialuse ka paar sajandiku maha võttes ära karestada ja ranti terava serva ära siluda...?
Samas praegu Irmscheri paja puhul pole ranti,lihtsalt sajandik-kaks kulumist...seal peaks ikkagi selle luisu variante uurima...kui SK tark raamat ise käsib viimase lihvi ntks.280hooniga anda,siis ei usu,et see nüüd liiga sile jääb ja rõngas sisse ei tööta?
Ei tea kas ainult SK kasutab mingeid hooni kareduse numbreid või on seal mingi yldlevinud standard?Kuna oma praeguselt hoonilt mingeid numbreid ei näe,ei oska nagu võrrelda ka millegiga...sõber,kes autode pahtli nyhkimisega rohkem tegelenud,ütles käe järgi,et võrduks u.1500 liivapaberi karedusega..kas siis oleks vist loogiline,et 280hooni luisk võrdub u.2500-3000 liivapaberiga?Mingit 4000 (võin eksida)liivapaberit kunagi katsudes,tundus küll,et täitsa tavaline karedam joonistuspaber...
to madis:jah,sellega juba korra kokku puutunud...isegi vända kaelasid mõõtes kunagi autopagasnikust (-10c),ja hiljem töötoas (+15-20C) oli umbes sajandik julgelt vahet!samuti petab ka õlikile,seega ennem mõõtmist ikka detailid puhtaks!
____________________________
Kaubalift 3,0 ja/või 4,0 |
| 12.02.2008 at 21:50 |
|
partel
|
käsihoonid
Nojah, hoonimine on ikka omaette teadus. Näiteks kui Jyrki USA'st ploki ostis, lasi selle juba "race prepped" teha, kuna Soomes ei olevat vastavat taset.
Näiteks moly kolvirõngad esitavad oma nõuded, mille orki Lauri aastate eest läks.
____________________________
_ |
| 13.02.2008 at 13:24 |
|
Valmet
|
käsihoonid
Kas kellelgi on kogemusi kasutatud nikasiil silindri hoonimisega rõngaste vahetusel. Milline võiks hoon olla ja kas on ka oht kiht läbi kulutada mõne soone kõrgema koha pealt?
____________________________
Wagoneer`79 (Valmet powered)
Wagoneer`76 |
| 13.02.2008 at 13:48 |
|
M.J
|
käsihoonid
quote:
Astro SS: quote:
M.J: Vot siin oleks vaja teada soonte tihedust ja sügavust mingil "normaalsel" niiöelda etalonmootoril. Kasvõi võtta plokk ja ära mõõta, ning siis kui on vaja juba ise mingit projekti ehitama/remontima hakata on mõõdud ees ja jääb vaid vajalik seade otsida millega sooned sisse teha.
Mõõtmine ei ole eestis juba ammu probleem.
Kas sa vihjaksid ka millistest *soontest* sa räägid ?
Mõtlesin siin seda, et kui mootor läheb puurimisse siis peale hoonimist võiks õlisoonte (ma ei tea kuidas mootoriehitajad neid nimetavad) sügavust ja pinna üldist profiili mõõta.
Üks väljalõige ühest üllitisest:
Detailide töökindlust ei kirjeldata mitte ainult karedussuurustega vaid ka pinna struktuuriga.
Ristlõikes rohkem materjali omavad pinnad selel omavad ka suuremat kulumiskindlust, kui
kriimustatud ja suurte kahjustustega pinnad. Vastutusrikastel pindadel peaksid seetõttu pinnaprofiili
kõverad olema võimalikud lamedad. Õlitus- ja juhtpindadel peab seevastu kindlasti mingid
materjalivabad kohad olema, mille funktsioon on õli mahutada. Suurus tp suudab ainult piiratud viisil
pinnaprofiili kirjeldada ning seda ka ainult siis, kui tp väärtused on mitmes lõikekihis antud. Abbottkõver
annab hea ülevaate profiilist kuni tema sügavusteni välja, kui siiski ei suuda ta anda arvulist
hinnangut. Pinnakaredussuurused nagu Rk, Rpk, ja Rvk annavad pinnaprofiilist suhteliselt hea
ülevaate.
Nende suuruset eeltingimuseks on S-kujuline abbott-kõver, mis just hoonitud ja lihvitud pindade
puhul hästi kehtib. Suuruste Rk ja Rz omavaheline suhe annab profiili kohta suhteliselt head
informatsiooni. Rk/Rz väikene väärtus tähendab, et tegemist on ühtlase pinnaga, mis saavutatakse
näiteks peale hoonimist (Sele 2.33).
Ehk siis tore oleks (näiteks ma teeks tasuta ära) kui saaks mingi 1000+ hj blower pilli silindri pinnad ära mõõta, saaks ka targemaks lihtsalt. Siis võiks enda 5,5 laaduri ploki andmetega võrrelda näiteks. Lihtsalt oli selline mõte, et kui keegi hakkab midagi tegema siis võiks teada milline "pilt"oli enne silindri sisepinnast.
edit:
 |
| 13.02.2008 at 13:59 |
1 edit. Last edited 13.02.2008 at 14:15 by M.J
|
Erkki
|
käsihoonid
Täitsa huvitav asi, võiks tulevastele põlvedele talletada/jäädvustada. Kas silindri pinna mõõtmiseks on vaja plokk kuskile kohale tarida või teed nö. koduvisiite? Plokk kaalub oma 70 kg.
____________________________
Chevrolet Camaro '71
Pontiac Firebird '71
Chevrolet Chevelle '69, 350 cid
El Camino '68
F150, 2011
Life begins at 1000 Hp... |
| 13.02.2008 at 23:31 |
|
|
1 2 
