Poster |
Message |
viplala |
heitgaaside vastusurve
Kas keegi oskab lihtsalt ära seletada, miks see gaaside vastusurve mootorile vajalik on? |
18.09.2003 at 23:40 |
|
BlueStang
|
heitgaaside vastusurve
seos silindrite täituvusega?
____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars |
19.09.2003 at 00:28 |
Last edited 19.09.2003 at 00:33 by BlueStang
|
jaanus
|
heitgaaside vastusurve
heitgaaside vastusurve on mootorile sama vajalik, kui sisselaske kägistamine.
Teisisõnu - ei ole vajalik ning väited "silindri täituvus" ja "parem pöördemoment" kuuluvad linnalegendide kategooriasse. |
19.09.2003 at 00:32 |
|
BlueStang
|
heitgaaside vastusurve
quote: jaanus: heitgaaside vastusurve on mootorile sama vajalik, kui sisselaske kägistamine
päris hea
____________________________
http://www.mustangandfords.com/news/1305-top-10-svt-cobras/ no more
Dream car for family, who needs to go FAST!
new: Grand-dad of all offroad cars |
19.09.2003 at 00:34 |
|
viplala |
heitgaaside vastusurve
quote: jaanus: heitgaaside vastusurve on mootorile sama vajalik, kui sisselaske kägistamine.
Teisisõnu - ei ole vajalik ning väited "silindri täituvus" ja "parem pöördemoment" kuuluvad linnalegendide kategooriasse.
Seega resonaator on vaid kõrvade jaoks?
Tegelt mul meenub paar pritsungiga liikurit millel on loojakarja läind sukk või mõni pükste osa ning sellest tulenev kiirenduse totaalne miinus.
|
19.09.2003 at 01:00 |
|
Lembit |
heitgaaside vastusurve
Mitte ainult kõrvade jaoks.
Resonaatoris tekkiva peegeldusega saab ka väljalaset tuunida. Mitte küll väga olulisel määral - ehk siis header on tunduvalt olulisem. |
19.09.2003 at 01:19 |
|
tfr
|
heitgaaside vastusurve
quote: viplala: Seega resonaator on vaid kõrvade jaoks?
Tegelt mul meenub paar pritsungiga liikurit millel on loojakarja läind sukk või mõni pükste osa ning sellest tulenev kiirenduse totaalne miinus.
Keegi oskab selle kindlasti palju tehnilisemalt ka lahti seletada, aga resonaatori idee on selles, et kati olemasolu korral on mootor seda paratamatut vastusurvet arvestades timmitud, ja kui see nüüd ära kaob, siis on kogu krempel omavahel "häälest ära". Siis pannaksegi sinna resonaator vahele, et kati poolt tekitatud vastusurvet emuleerida. Kui mootor sirge toru järgi uuesti paika timmida, poleks resonaatorit vaja. |
19.09.2003 at 01:35 |
|
altraditional |
heitgaaside vastusurve
Aga see tähendaks vastavaltvarustatud masinatel uut aju või vähemalt aju ümberprogrammeerimist? |
19.09.2003 at 01:38 |
|
viplala |
heitgaaside vastusurve
Keegi oskab selle kindlasti palju tehnilisemalt ka lahti seletada, aga resonaatori idee on selles, et kati olemasolu korral on mootor seda paratamatut vastusurvet arvestades timmitud, ja kui see nüüd ära kaob, siis on kogu krempel omavahel "häälest ära". Siis pannaksegi sinna resonaator vahele, et kati poolt tekitatud vastusurvet emuleerida. Kui mootor sirge toru järgi uuesti paika timmida, poleks resonaatorit vaja.
Kas mitte resonaator ei sündinud varem kui kat- kas siis varem oli reso ainult kõrva jaoks?
|
19.09.2003 at 01:41 |
|
jaanus
|
heitgaaside vastusurve
quote: viplala:Seega resonaator on vaid kõrvade jaoks?
ei ole ainult kõrvade jaoks. Ka resonaatori peab olema õigesti tehtud, kui seda üldse kasutada, kuid üldiselt siiski vähendab mootori võimsust. Hariliku väljalaskekollektori puhul teoreetiliselt peaks saama pisut hingamist parendada, kuid saadav kasutegur on nii pisike, et peab luubiga taga otsima.quote: Tegelt mul meenub paar pritsungiga liikurit millel on loojakarja läind sukk või mõni pükste osa ning sellest tulenev kiirenduse totaalne miinus.
Millega mõõtsid? Kaldun arvama, et kasutasid ainult sisetunnet. Väike juhtnöör - taustsüsteem: juht harjub ära kiirendusel tekkiva müraga ja seob selle konkreetse kiiruse (kiirenduse) tunetusega (Inimese kõrv on tundlikuim vahemikus 2000-5000hz ja vaikse sumpsi puhul seondub vastav pööretevahemik automaatselt parima kiirendusega, kuna kõrv eristab mootori tööd selles alas kõige paremini). Kui lärm mingil põhjusel tõuseb (katkine sumps), tundub alul kohe, et auto on aeglasem, kuna harjumuspärane lärm on madalamal pööretevahemikus (katkise sumpsi puhul kuuleb kõrv valjemaid pauke, eristab sellest 2khz-5khz ning kogu pöörete vahemik tundub nagu pöörded kasvaksid aeglasemalt). Mõistlikum on harjutada ennast kuulama pöörete tõusmise kiirust ajas e. paukude arvu mitte väljalaske lärmi - annab parema ülevaate auto kiirenduse muudatusest.
edit: katkise kollektorga (sukaga) võib tekkida ka performance langus hapnikuanduriga autodel, kuna sel juhul "näeb" andur, tänu lekkest sisenevale õhule, segu lahjemana, kui see tegelikult on. |
19.09.2003 at 01:46 |
Last edited 19.09.2003 at 01:56 by jaanus
|
jaanus
|
heitgaaside vastusurve
quote: tfr: siis on kogu krempel omavahel "häälest ära". Siis pannaksegi sinna resonaator vahele, et kati poolt tekitatud vastusurvet emuleerida.
Ei. Seletus on oluliselt lihtsam - mida madalam väljalaske temperatuur, seda vaiksem. Vastusurvega ja "häälestusega" ei ole siin mingit pistmist. |
19.09.2003 at 01:51 |
|
viplala |
heitgaaside vastusurve
Mõistlikum on harjutada ennast kuulama pöörete tõusmise kiirust ajas e. paukude arvu mitte väljalaske lärmi - annab parema ülevaate auto kiirenduse muudatusest.
Selles suhtes on sul õigus aga olen proovinud ka oma lõbuks stopperiga aega võtta (Lancia Thema 2.0 turbo, Ford Escort xr3, BMW 2.4 turbo ) aegu kahjuks enam ei mäleta aga katkise sumpsiga olid ajad halvemad.
|
19.09.2003 at 01:56 |
|
jaanus
|
heitgaaside vastusurve
quote: viplala: .... aegu kahjuks enam ei mäleta aga katkise sumpsiga olid ajad halvemad.
Sama siin. Stopper on lahe asi küll aga stripil saab targemaks
ehk siis, võrrelda tuleks 60' ja 60' -> ET aegu. Annab palju parema ülevaate, kui stopper. Oma kunagisi stopperi aegu mäletan küll: kat+reso+sumps = 15.5, ainult reso = 16.2
Samas stripil kasvas 60' jala aeg ja vähenes 60'->ET aeg. Go figure ...
|
19.09.2003 at 02:03 |
|
viplala |
heitgaaside vastusurve
Sama siin. Stopper on lahe asi küll aga stripil saab targemaks 
Tegelt tahtsin ma jõuda hoopis mujale oma küsimustega- nagu ma aru sain ei ole vastusurve tähtis, kindlasti aga silindrite tühjenemine, kui kui täitumisele aitab kaasa kompressor või turbo, siis miks ei võiks tühjenemisel analookset süsteemi kasutada?
|
19.09.2003 at 02:19 |
|
jaanus
|
heitgaaside vastusurve
quote: viplala:siis miks ei võiks tühjenemisel analookset süsteemi kasutada?
Sucker 
ok, tegelikult asi nii, et silindri peab saama võimalikult väikse energiakuluga tühjaks ning sellisel juhul on kasulikum kasutada gaasi enda iseloomust tulenevat voolavust ja hõrendust.
|
19.09.2003 at 02:57 |
|
Raceboy
|
heitgaaside vastusurve
...vastusurve kui selline on vajalik vaid kahetaktilistes mootorites, siinolijatest vaevalt keegi nendele rõhku paneb..Ning seda eriti turbomootorites, kuna mis ajab turbot ringi? Ikka kiiresti väljuv heitgaas...
____________________________
www.vems.ee |
19.09.2003 at 07:58 |
|
vvt
|
heitgaaside vastusurve
quote: jaanus: heitgaaside vastusurve on mootorile sama vajalik, kui sisselaske kägistamine. Teisisõnu - ei ole vajalik ning väited "silindri täituvus" ja "parem pöördemoment" kuuluvad linnalegendide kategooriasse.
khhhmmm, sa pole vist mõne katkise summutiga autoga kunagi sõitnud
|
19.09.2003 at 08:42 |
|
anryo |
heitgaaside vastusurve
quote: viplala: Kas keegi oskab lihtsalt ära seletada, miks see gaaside vastusurve mootorile vajalik on?
Oluline ei ole mitte vastusurve, vaid summutitorus tekkivate gaaside liikumise ja inertsi mõjul tekkiv "imemise" effekt silindris. Tänu sellele saab silindrid töötanud segust palju kiiremini puhastada. Resonaatori tööks jääb erinevatest silindritest erinevatel aegadel väljuvad pahvakud õigel ajal nö. "kokku liita" nii, et ei tekiks vastusurve vaid hoopis hõrendus.
Kui turbo (või mis tahes muu ülelaademasin) tõukab segu eestpoolt, siis summuti imeb asja tagantpoolt.
Selline on minu arusaamine asjast ja nii ka koolis õpetati.
On autosid, millel summuti (või resonaatori) eemaldamine teeb asja paremaks, on autosid millel halvemaks. Kõik on suhteline ja võib sõltuda väga suurel määral nii konkreetsest autost kui ka väljalasketorustiku seisukorrast.
Ega tehasest tulles ei pruugu ju ka asi olla ideaalseks häälestatud (loe max. võimsust silmas pidades) - neil seal ka muud kriteeriumid nagu ökonoomsus, dB jne.
____________________________
We live in a poor neighbourhood - we can only afford to drive old cars. |
19.09.2003 at 09:51 |
|
vvt
|
heitgaaside vastusurve
Jah, paljudel markidel on just see häälestuse vahe - kui sirvida nt walkeri kataloogi, siis torkab just silma, et paljudel kallimatel ja sportlikumatel markidel kaasneb isegi 300 cc mootorimahu muutusega teine summuti, odavamatel (nt Opel Kadett) on vist kõik 1.2 kuni 2.0 sama....
Mis puudutab seda eelnevat teksti, siis kui seeriaautol jätad külge ainult tuletorud ja minek paraneb, siis on tegu väga puusse projekteeritud summutiga. Ei ole dünol käinud ja ei hakka kindlasti tõestama vastupidist n+1 open-headersi austavatele veebisaitidele, mida siia kohe n+2 tk lingitakse, aga ühe poti elus sain valmis küll ja isegi viimane pott loeb, resonaatoritest rääkimata. Esialgu mõtlesin, et asendan lihtsalt viimase trammirööbastel katki läinud poti jupi
4'tollise summutitoruga ja kogu moos. Nii lihtne see kahjuks pole. Peale suure lärmi ei tulnud sellest midagi paremat. Mootori vedu alla 3000 pöörde muutus täitsa marginaalseks ning möödasõiduks 80 pealt vajas üle 200 hp mootor 3. käiku . Asi paranes siis, kui sai võetud
jupp 3" toru ja ehitatud sisse sõel (so auklikuks puuritud toru), niiet 4 tollisest moodustus tegelikult pott ja gaas väljus läbi auklikuks puuritud 3'' toru. Kogemus räägib täiesti vastu jaanuse jutule "kägistamisest", kõik lowendi kiirenduse probleemid kadusid hoobilt ning kui see summuti sai kokku pandud kevadel valminud selline street-mootoriga, siis ütles keskmine koht, et setup sai päris hea. Tahhomeetri pääsemisel üle 4000 rpm on füüsiliselt tunda, kuidas tehnika ellu ärkab ning akustika (mis ei ole enam tühi pooliku summuti lörin) küll vali, aga meeldiv toon paneb jalakäijad enamasti pead pöörama
Siinkireldatuga ei pretendeeri küll mingile summutikonstruktori nimele, aga oma käega kogetu järel ma neid potivabade väljalasete, open-headersite ja tühjade sidepipede tohutu hp kasvu juttu hästi ei usu. Vähemalt mitte nende mootorite puhul, kus erivõimsus jääb alla 100 hj/l ning mis töötavad ka low ja mid range's. Bloweriga topfuel, kus toru eesmärk on autot mitte põlema panna ja mis töötab alla 10 sek ainult täispööretel, pole sellel teemal argument. Show ja dB on teine asi. Enamiku sisse- ja väljalaske konstrueerimise eesmärk on toetada alumise otsa momenti, andmata oluliselt järgi tippvõimsuses. |
19.09.2003 at 10:29 |
|
peep
Moderator |
heitgaaside vastusurve
Olen ka üpris veendunud, et mujal kui max. võimsuse pööretel on mootori karakteristikutele vastav väljalase igati abiks asi. Kuidas seda saavutada...selle kohta on palju tarku artikleid ja raamatuid kirjutatud. |
19.09.2003 at 10:37 |
|
vvt
|
heitgaaside vastusurve
Täiesti nõus. Minuteada pole ka siin vabalthingavana selliseid mootoreid veel keegi valmis ehitanud, mille kohta saab öelda, et väljalase on mõttetu. Tõsi, kui väljalase on nt odava hinna vms kaalutlusel ehitatud saamatu, siis on teine asi; kõige suurema efekti annab nähtavasti ikkagi sobiva komplektväljalaske paigaldamine. Millise "astme" summuti on ja kas seda üldse on, sõltub ikkagi rpm vahemikust ja erivõimsusest. As well on linnalegend see, et suurel mootoril väljalase segab, kuna gaase on rohkem. Hmm, selleks on jämedamad torud ja suurema mahuga potid. Ei ole seal mingit vahet põhimõttes, olgu mootor R3 või V16.
btw - täiesti asjalik raamat selliste asjade kohta, kes saksa keelt loeb on näiteks müügil krisostomuse raamatupoes mingi 476 eek "Autos schneller machen - Automobiltuning im Theorie und Praxis. |
19.09.2003 at 10:46 |
|
faust |
heitgaaside vastusurve
Tuleb läbi udu meelde, et Arseni Palu mootorrattaõpikus oli summuti ümberehitamisest samuti natuke juttu. Päris lõpus, kus räägiti esiratta asendamisest suusaga jms.
Kui summuti üldse minema visata pidi tulemus suht keskpärane olema. Paremaks pidi tõmme minema (pildi järgi vaadates) lehtrit meenutavate plekktorbikutega. Et siis heitgaas mitte ei lähe nagu lahtitehtud uksest välja vaid torbikus liikuv gaasikogum tekitab enda taha tugeva hõrenduse ja silinder imetakse tühjaks. (ja puhutakse osalt uue kütteseguga läbi)
Teooria rohkem kahetaktiliste maailmast, aga neljataktilistelgi peaks olema vahe, et kas kolb peab gaasi välja lükkama või kolvi peale tekkinud hõrendus imeb ise kolbi ülespoole. Väga piltlikult väljendades. |
19.09.2003 at 11:12 |
|
vvt
|
heitgaaside vastusurve
Efekt seisneb nähtavasti gaaside liikumisel väiksemast ruumist suuremasse. Sama efekt on ka raketimootorite juures. Ise üritasin ka seda pointi rakendada, et 54 mm torudest tulevad gaasid satuvad suuremasse ruumi....teoorias ta töötab, tegelikkust ju ei tea... |
19.09.2003 at 11:31 |
|
Raceboy
|
heitgaaside vastusurve
...kõige selle juurde üks õpikutõde ka: võimsus sõltub otseselt täiteastmest, mis on teatavasti teoreetiliselt silindrisse mahtuva ja sinna reaalselt jõudva küttesegu suhe. Kuna silindrisse eelmisest töötaktist jäänud jääkgaasid võtavad samuti ruumi, siis mida vähem neid on, seda rohkem mahub ju küttesegu...Right??
____________________________
www.vems.ee |
19.09.2003 at 11:33 |
|
-fred-
|
heitgaaside vastusurve
quote: faust: Tuleb läbi udu meelde, et Arseni Palu mootorrattaõpikus oli summuti ümberehitamisest samuti natuke juttu. Päris lõpus, kus räägiti esiratta asendamisest suusaga jms.
Teooria rohkem kahetaktiliste maailmast, aga neljataktilistelgi peaks olema vahe, et kas kolb peab gaasi välja lükkama või kolvi peale tekkinud hõrendus imeb ise kolbi ülespoole. Väga piltlikult väljendades.
Kahetaktilistel on vaja tekitada heitgaaside tagasilöök selleks, et silindri läbipuhke ajal värske segu väljalaseketorustikku ei läheks.
See A.Palu raamatus kirjeldatud toru ei tekita vastulööki, vaid peaks tekkiva hõrenduse tõttu suurendama läbivoolava gaasi kiirust.
Mul on põrnika jaoks olemas samalaadne asi

olemas on ka selle koonuse asemele käiv summuti. Kevadel saab proovida ja võrrelda |
19.09.2003 at 11:34 |
|