| Poster |
Message |
 928boy
|
 Hobiauto osade tellimise järjekord
Enamasti võtab tõsine hobiauto projekt mitmeid aastaid. Sellel ka üks hea külg - tehtavad kulutused (mille kogusummat sugugi hiljem kokku ei tahaks rehkendada) jaotuvad pikale ajale ning nii ei hakka endal kahju ja naine ka ei virise.
Kuid, selle teema all võiks selgust tuua, millised jupid millal soetada oleks mõistlik, et nende "parim enne" enne külgekruttimist mööda ei saaks ehk millised osad on mõistlik tellida esimestena, millised viimastena.
Teen otsa lahti kahe küsimusega:
1. "gaasiamordid" või kuis iganes nende kapotti või tagaluuki lahti hoidvate jubinate nimetus on - kas need riknevad aja jooksul lihtsalt seistes? Kui jah, siis kas nad riknevad rohkem lahti olles või kinni surutuna?
2. Kummiosad (puksid, keretihendid, tihendid mootoris ja käimakastis, mansetid, tolmukaitsmed jne.). Puksidele ei meeldi, kui auto seisab, kas neile ei meeldi ka riiulis seismine? Mis üldse kummi hävitab? Aeg? UV? Keemia? |
| 14.10.2003 at 21:04 |
|
peep
 Moderator |
 Hobiauto osade tellimise järjekord
1. Need "riknevad" lahti olles.
2. Riiulis ei juhtu kummidetailidega midagi 2-3 aasta jooksul.
Üldiselt on nii, et kõigepealt pane paika tehtavate tööde järjekord. Need võib ju jaotada etappideks: mootor, jõuülekanne, vedrustus, kere, sisu jne. vastavalt maitsele. Ja jupid telli siis juba nende etappide kaupa. Soovitavalt ikka kõik enne, kui vastava etapiga alustad - nii palju kui see on võimalik. Alati jääb midagi tellimata.
Üks kuldreegel juppide ostmisel ja üldse hobiauto ehitamisel on: ärge pidage arvestust, palju te olete raha kulutanud ! See võib esmapilgul tunduda absurdne ja enamik siinsetest ehitajatest kindlasti on teinud vastupidi, mina k.a. Aga lugesin hiljuti, mida kogenud harrastajad kirjutasid ühes Soome foorumis ja asja üle sügavamat järele mõeldes nõustun nendega 100 %.
Esiteks hobiauto peale raha kulutamine ei ole sama, kui tavalise auto ost/ülalpidamine. See on harrastus või eluviis, umbes nagu keeglimäng, mäesuusatamine, reisimine, õlle joomine jne. Ehk selle raha eest saate te positiivseid emotsioone ja kulutatav raha on nende emotsioonide hankimise hind, mitte auto kui transpordivahendi ülalpidamiseks kulunu. Vahe on oluline... Loomulikult mõni peab arvestust oma kõikide kulude üle, ka vaba aja veetmise, kuid enamik seda siiski ei tee ja miks peaks ühe harrastusega teisiti olema ? Kulutad palju suudad/tahad.
Teiseks kulutatakse see raha pikema aja jooksul ehk pole korraga välja käidud.
Kolmandaks see number on alati suurem, kui algselt planeeritud ja ratsionaalne tundub, ning sellele mõtlemine rikub tuju ja mõjub häirivalt. Mis on täiesti mõttetu, kuna see raha on juba kulutatud ja seda enam tagasi ei saa.
Kui te ei tea palju te olete kulutanud, siis sellest pole katki midagi, kuna järelikult teil oli mida kulutada ja selle teadmisega on palju kergem oma auto ehitamist ja temaga sõitmist nautida.
Ehk ma ei kavatse enam kunagi arvestust pidada, milliseid kulusid ma oma hobiauto peale teen. Pole juba viimased kaks aastat seda teinud. Ja soovitan teilgi sama teha. |
| 14.10.2003 at 21:23 |
Last edited 14.10.2003 at 21:28 by peep (Moderator)
|
Vanaisa
 Moderator |
Hobiauto osade tellimise järjekord
Tõsi ta on - ei loe ju keegi, palju naise/pruudi peale raha läinud on 
____________________________
KÕIK KASTIRATASTELE, SELTSIMEHED!!!
:evil |
| 14.10.2003 at 21:27 |
|
fire83
|
Hobiauto osade tellimise järjekord
Kui lugeda näiteks seda raha, mis ma iga päev 4 käigulisele lõunasöögile kulutan, siis võiks ka ohkida ja ainult pirukaid närida, kuid vaevalt mu elukvaliteet sellest parem oleks 
____________________________
Arvutiporno
'08 Oranzh HHR LT
'93 Must TransAm
'83 Punane Firebird |
| 14.10.2003 at 23:31 |
|
5.0
|
Hobiauto osade tellimise järjekord
tuli selline kena võrdlus pähe, et igapäevaauto on siis nagu armuke ja hobiauto nagu naine- naise pidamine ju lõppkokkuvõttes kallim, aga samas on kulutused hajutatud pikema aja peale. |
| 15.10.2003 at 07:06 |
|
tohoh
|
Hobiauto osade tellimise järjekord
Ja lõppkokkuvõttes käib inimene tööl selleks, et hinge sees hoida.Ja et ei manduks. Mis sellest üle jääb on ju loomulik ära kasutada enda rõõmuks. Olgu see siis plekist pruut, luust-lihast pruut, raamatud või midagi muud.
____________________________
Ford Mustang ´96
Põrnikas `69
Dodge Avenger ´08
GAZ 24 ´84 |
| 15.10.2003 at 08:58 |
|
928boy
|
Hobiauto osade tellimise järjekord
Plekist liisude ja päris Liisude vahekord on küll selle foorumi üks vaieldamatu lemmikofftopic, kuid teema juurde tagasi tulles:
Selle teema alla võiks koondada info, milliseid osi mingil juhul kohe projekti alguses soetada ei maksa ning ka need tarkuseterad, millist juppi lausa mõistlik on varakult soetada.
Siinkohal jagan veidi ka enda tagasihoidlikke teadmisi:
1. kõik, mis uus ja metallist, on ühe teatava seiga tõttu tark osta kohe alguses. Eriti sellised jupid, mida enne installimist veel veidi treima, lihvima vms. peab. Metalldetailidel on pärast tootmist hea seista 1-2 aastat - selle aja jooksul detail "vananeb" ehk sealt lahkuvad tootmisega tekkinud pinged. Kuna pingete lahtumisega kaasnevad teatavad muudatused vormis, siis viimane lihv on mõistlik anda alles pärast seda. Mõned detailid lastakse vananeda ka juba tootjatehases. Üldiselt aga lugu selline, et mida pikem on "riiuliperiood" tootmise ja kasutamise vahel, seda väiksem on tõenäosus, et võimalikud sisepinged aitaksid kaasa koormuse all oleva detaili purunemisele.
2. Rõhu all oleva gaasi ja kummimembraaniga osad tuleks osta vahetult enne kasutusseminekut. Näiteks õlirõhu akumulaatorid (kasutusel hüdraulilise vedrustusega Citroenides, 90-ndate keskpaiga luksuslikumas GM toodangus, 87-95 Jaged, Rollsid) Ka mõned gaasiamordid on sellised (näit 87-95 Jagede tagavedrustuses). Point selles, et rõhu all olev gaas lahkub aja pikku läbi kummimembraani osmoosi teel.
Mõni küsimus ka:
1. Kuidas papptihenditele riiulilseismine mõjub? On kõik papptihendid selles küsimuses sarnased?
2. Oskab ehk keegi selle kummi riknemise jutu täpsemalt lahti seletada?
3. Kuidas on lood polüuretaanpuksidega? |
| 16.10.2003 at 11:33 |
|
peep
Moderator |
Hobiauto osade tellimise järjekord
Kuna keegi midagi arvata ei taha/oska siis ma julgeks väita, et osta juppe ikka siis, kui Sul neid vaja läheb. Ma arvan, et kvaliteetsete juppide tootjad on sisepingeprobleemid hoolikalt läbi mõelnud ja mingit efekti täiendavast "vanandamisest" pole mõtet loota.
Juppide varakult ära ostmisega on lisaks säilitusprobleemidele veel kaks probleemi - rahaline ja see, et vahepeal võivad plaanid muutuda ja/või selguda täiendavad asjaolud, ning neid juppe ei õnnestugi kasutada. |
| 17.10.2003 at 14:06 |
Last edited 17.10.2003 at 14:07 by peep (Moderator)
|
5.0
|
Hobiauto osade tellimise järjekord
üldistusi ei tee, aga varuks ostmine pole minu kogemuse järgi hea mõte, sest peale mõne asja ärategemist võib mõte mingil põhjusel (näiteks osutub teoreetiline efekt ja tegelikult saavutatu erinevaks ja toob enne varjusolnud asjaolu välja ning nõuab hoopis uut lähenemist) muutuda ning siis jääb asi lihtsalt seisma.
Papidetailide vananemisse ma hästi ei usu ja metalliga on asjal mõte vist vaid omatehtud unikaalsete detailide puhul (kui õigesti mäletan, siis saab näiteks alumiiniumdetaile kunstlikult vanandada neid paar päeva vees keetes). Uretaani vananemise probleem pole ka kusagil silma jäänud ja ilmselt ei juhtu mõistliku aja jooksul nendega midagi. |
| 18.10.2003 at 13:23 |
|
928boy
|
Hobiauto osade tellimise järjekord
Täiendav vanandamine ei ole loomulikult eesmärk omaette. Samas ei ole enamasti tootjatel aega "õige" vanadamisega tegeleda ning kasutatakse "kähkukaid" (analoogilisi lähenemisi, nagu too alu keetmine). Parim sisepingete leevendaja ikkagi loomulik Browni liikumine ehk siis aeg. Tavalises mootoris on kõik niigi suure varuga, seal tõesti efekti loota on mõttetu. Viimase piiri peal töötavas mootoris väike tagasihoidlik mõte sellel lähenemisel siiski on.
5.0, ma ei peagi silmas varuks ostmist. Algmolekulideks lammutataval autol on mõistlik ära vahetada kõik see, millel on piiratud eluiga. Vaevalt keegi soovib, et kuu aega pärast hobiauto valmimist selgub, et mõni aja jooksul kõvaks läinud tihend otsustab just nüüd otsad anda ning vaikselt mahla välja niristama hakata, kuigi restaureemise käigus tundus kõik OK olema. Seega võib üsna projekti alguses nimekirja valmis kirjutada vajaminevatest uutest osadest. Modimise puhul küll tundmatuid võrrandis rohkem, kuid siingi on ju mõistlik käia juba kellegi poolt ettetallatud rada ning minna kindlapeale toimivate lahenduste suunas. Pealegi on enne raua kallale minemist vajalik paberil mootor valmis ehitada ehk siingi vajaminevate osade nimekiri üsna algstaadiumis valmib.
Loomulikult on üheks variandiks kõik uued osad soetada korraga, vahetult enne auto kokkulappamise algust. Kuid see kogusumma võib tekitada teatavaid ajutisi muudatusi näiteks vererõhus. Seega minumeelest ikka hea juppe soetada tasapisi. Kuna hobiauto valmimise ajakava on veelgi ettearvamatum, kui eelarve, siis oleks ju mõistlik siin mitte lollusi teha ning välja selgitada, millised on aja suhtes tundlikumad osad. |
| 20.10.2003 at 17:29 |
|
peep
Moderator |
Hobiauto osade tellimise järjekord
Kindlasti on jutus iva sees aga nagu iga (projekti)juhtimisega: kõige olulisemad probleemid kõigepealt. Auto ehitamise juures on nagu palju olulisemaid küsimusi vaja lahendada.
Ehk topin oma nina võõrastesse asjadesse aga:
Kas tõesti plaanid 928 teha algosadeks ja täielikult uuendada/ümber ehitada  Ma ise arvan, et mõne perfektses korras, vähesõitnud isendi põhjalt ehitamine tuleks odavam ja lõppkokkuvõttes rahuldustpakkuvam. Jääks ära see remo osa ja saaks keskenduda modifitseerimisele. Ja arvestades 928 juppide hindu saaks ehk selle raha eest juba mõne Koenigi poolt järeleaidatud eksemplari ? Jah rahavoo küsimus on aga sõitma ju ikka enne ei saa, kui auto koos ja rahad kulutatud.
Võin eksida aga siis paranda mind... |
| 20.10.2003 at 20:10 |
Last edited 20.10.2003 at 20:11 by peep (Moderator)
|
vvt
|
Hobiauto osade tellimise järjekord
Ja veel see pisiasi, et reaalselt töötav +10 hj ja väikeste iluvigadega auto on igatahes märksa suurem saavutus kui paberil või netis +1000 hj hüpersupermasin. Ehk point selles, et ära liiga palju ette võta ning amatöörile on isegi sellise auto stripdown liiga keeruline üritus ise teha. Miks (omadest kogemustest kuuris tolmuva 73' bmw 3.0S-ga)
1. ära ürita pannist midagi saada. Korralikum algmaterjal on 50% kallim, kuid säästab 5000% närve ja raha pärast.
2. oma doonorit või head varuosade source. Lahtivõtmisel läheb tavaliselt 30% pisividinaid katki.
3. esimese autona ära ürita punnida rariteetidega - nende jupid on p......keeramiseks liiga defitsiitsed/kallid
4. lahti võetud pisiasju (eriti interjöör) ära jäta kauemaks riilulile kui paar kuud. Hiljem, kui pole kõrval TÄIESTI detailset käsiraamatut, sa seda mälu järgi kokku ei pane. Nt kui töö eeldab ukse küljest võtmist, siis võta esialgu terve uks, hiljem lappad. Muidu ei korja sa seda kola iialgi kokku.
5. Ilma karjuva vajaduseta ära kisu/viska ära tehase müraisolatsioone. Poes müüdav aseaine on (eriti Porsche kvaliteeti arvestades) pullikaka kuubis nii vastupidavuselt kui ka isoleerimisvõimelt/niiskuskindluselt vms
6. Ilma otsese vajaduseta ära liivapritsi galvaanitud kereosi ning põhjaalust. Usu, sa ei taha kuulda, mis juhtus ilusa pobedaga, mida vend liivapritsis (tinutatud kere) ja pärast du pontiga värvis. Ükski poes müüdav kivikaitsemastiks ei ole võrreldav originaaliga, mis peale kantud tehase tingimustes.
Omad vitsad
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 20.10.2003 at 20:22 |
|
928boy
|
Hobiauto osade tellimise järjekord
Teie küsimustele lühidalt vastata püüdes:
1. Paremas korras ning uuema tooriku soetamine mõlgub peas küll. Kuid sellegi poolest, et asju korralikult teha tuleb ka kõige uuemal võimalikul, ehk siis '95 GTS-il näiteks suurem osa kummidetailidest vahetada. See on paratamatus - autos kindlat eluiga omavatest detailidest (ka "auto-kogu-eluks" perioodil ehitatute puhul) suur osa alustab saba andmist ca. 10 aasta möödudes.
2. Ma ei tea küll täpselt, mis mind ees ootab selle projektiga (praegune toorik veel üsna ühes tükis) kuid pakun, et porge on vähemalt 2x lihtsam auto kui jage xj40. Kuna viimane pärast ostmist väga lähedalt uurides üksjagu pisivigu paljastas, olen selle 100%-sse töökorda viimisega üsna palju tegelenud (ja püüdnud võimalikult palju ise teha - kondiprooviks) ning siiani hakkama saanud. Pealegi olen hakkama saamas isegi sellise sõlme elluäratamisega, millest tavaliselt loobutakse - tagumise hüdraulilise isetasanduva vedrustusega. Remondimanuaalide ning netikirjanduse abi on tuleb siin muidugi eriti toonitada.
3. Stripdowni juures alati abiks vanad tuntud restaureerimiõpikutest tuntud nipid: ära koonerda fotokaga, ära koonerda sildikestega, kui vaja, tee skeeme, kõik jubinased sõlmede kaupa karbikestesse jne. |
| 21.10.2003 at 11:11 |
|
|
