| Poster |
Message |
 neoman
|
 Kodarveljed
Ka skeegbi ülteks kus saab puhastada ja uuesti katta kodarvelgi(katta siis kroomi vm sarnasega-ühesõnaga galvaanikat kasutades, sest teisi võmalusi ei tea, peale liivapritsi ja värvimise, kuid se oleks ju velje rikkumine) ja palju maksab?
Tänan! |
| 15.12.2003 at 12:41 |
|
PlyVal64
|
 Kodarveljed
quote:
neoman: Ka skeegbi ülteks kus saab puhastada ja uuesti katta kodarvelgi(katta siis kroomi vm sarnasega-ühesõnaga galvaanikat kasutades, sest teisi võmalusi ei tea, peale liivapritsi ja värvimise, kuid se oleks ju velje rikkumine) ja palju maksab?
Tänan!
Desifreeri mõiste "kodarvelg" Kui Sa räägid klassikalisest südamiku, pöia ja keermestet kodaratega veljest, siis ainuke võimalus see lahti võtta, roostest ja vanast kroomist puhastada, poleerida, vasetada(n korda ja ikka poleerida) ning lõpuks galvaniseerida. Maksab ... kui on migi tootja aftermarket velg (Jagi, Caddy vms.) ... siis vist on odavam uus osta, kui teha lasta. Ma pakun min. 5000 krooni oleks selline töö / velg. |
| 15.12.2003 at 12:47 |
|
neoman
|
Kodarveljed
Kodarvelg kui kodaratega velg, mitte valuvelg.
Mida arvavad teised, konkreetseid fakte ja kohti, kui võimalik!
Tänan! |
| 15.12.2003 at 12:58 |
|
PlyVal64
|
Kodarveljed
quote:
neoman: konkreetseid fakte ja kohti, kui võimalik! Tänan!
056684440, Märt Karu. Põline vanade tsiklite taastaja, tegeleb just kroomdetailide taastamisega. Poiss samas töökojas taastab velgesid. Helista ja küsi, neil peaks seal üks ehe kodarvelg hetkel kah "vedelema", vist oli Healey velg. |
| 15.12.2003 at 14:51 |
|
Vanaisa
  Moderator |
Kodarveljed
Taasta ära - kunagi luurisin neid uute hindu, aga 5000/velg on soodne, peale tuleb transa ka (velje puhul mõnus kirves).
OT: kas jutt on valge katusega/sisuga sinise Eldo veljest?
____________________________
KÕIK KASTIRATASTELE, SELTSIMEHED!!!
:evil |
| 15.12.2003 at 16:36 |
|
928boy
|
Kodarveljed
Kui soovid teha lasta, siis päris kallis lõbu.
Lisaks eelnimetatud kontaktile leiad sa teema "kus keegi töötab" alt kasutaja Martin460, tema vist endiselt sellise bisnesiga tegeleb.
Veel võid ühendust võtta isand Kr. Sisaga, tel. 05259262, temagi on pädev aitama.
Kuna eelkõige maksab siin töö, mitte materjalid, siis võid seda ka ise teha. Midagi keerulist selles ei ole, küll aga 90% on tuim vesiliivapaberiga nühkimine. Ja nelja kodarvelje puhul mitte tunde vaid nädalaid. Kui soovid, võin siin veidi näpunäiteid jagada. |
| 16.12.2003 at 00:29 |
|
neoman
|
Kodarveljed
To 928 boy
Aga palun jaga nippe ja knihve, kõik on oodatud.
Kust saada seda vesilihvpaberit?
TO vanaisa- ei ole see auto mida mõtled- tegu hoopis Tumesinise katuse ja helesinise sisuga seville 70 lõpust. |
| 16.12.2003 at 11:17 |
|
PlyVal64
|
Kodarveljed
quote:
neoman:
Aga palun jaga nippe ja knihve, kõik on oodatud.
Kust saada seda vesilihvpaberit?
Kõigepealt velg algosadeks. Siis näiteks Normasse "keemilisse puhastusse" vana kroomi eemaldusse. Ise ei ole võimalik täieliku garantiiga vana kroomi eemaldada, võib õnnestuda, kuid risk jääb. Vana kroom kusagil sügaval pooris rikub pärast lõpptulemuse.
Siis trugid, koputad, venitad, pinnid pöia sirgeks ja alustad tsentri, kodarate ja pöia lihvimist. Kui on sile, viid kuhugi keemilisse vaske. Saad tagasi, jälle lõputu lihvimine. Üliheaks lõpptulemuseks on vaja minimaalselt 3 kihti vaske. Kui nüüd soovitud siledus käes, siis algab lõppkatmine. Aga arvesta, et iga keemiline katmine käib ruutdetsi hinnakirjaga ja Sa maksad ka pöia sisepinna eest(sama ka stangedega).
Vajalikud tööriistad kodus: kõrgete pööretega poleerkäiad erinevate liivapaberiketastega, viltkäi, kalts(nöör)käi, vesipaberid, palju aega ja tahtmist. On võimalik teha, kuid ... ja arvesta sellega, et kodara keeret rikkuda ei tohi. Need pole mitte lõigatud vaid pressitud keermed ja ma ei usu, et Eestis nii jämedat keermepressi Sa leiad. Ja siis on vaja jälle uusi "vastuseid" (nipleid). Ehk see kodarvelg taastada on üks suur pita
Töövõtete õppimiseks võta parem mõni sirgem ja väiksem detail, näiteks geneka kronstein. |
| 16.12.2003 at 11:45 |
Last edited 16.12.2003 at 11:47 by PlyVal64
|
Draal
|
Kodarveljed
...ja arvesta sellega, et kodara keeret rikkuda ei tohi. Need pole mitte lõigatud vaid pressitud keermed ja ma ei usu, et Eestis nii jämedat keermepressi Sa leiad ...
Sorry et natuke OT (ja võibolla loll ?) kysimus, aga mille poolest see pressitud keere erineb lõigatud keermest ja miks ta yldse hea on ?
____________________________
Pontiac Fiero 2.8
Chevrolet Express 1500 |
| 16.12.2003 at 11:52 |
|
PlyVal64
|
Kodarveljed
quote:
Draal: Sorry et natuke OT (ja võibolla loll ?) kysimus, aga mille poolest see pressitud keere erineb lõigatud keermest ja miks ta yldse hea on ?
Ei ole loll küsimus. Erinevus seisneb juba nende nimedeski: üks pressitakse, teine lõigatakse. Pressitud keere on pikisuunalisele tõmbele palju vastupidavam, sest metallist pole midagi välja lõigatud. Põhimõtteliselt on ka laste jalgratasete kodarad pressitud keermetega kodaratel, võrridest, tsiklitest ja autodest rääkimata.
Eks mõni metallitöötlemise spets vastab Sulle täpselt, miks on õige kodarale keere pressida ja mis struktuurilised muutused seal siis toimuvad. Igatahes ei soovita mitte keegi keeret kodarale lõigata, see pidi väga ruttu siledaks minema. |
| 16.12.2003 at 12:02 |
|
928boy
|
Kodarveljed
Kõigepealt tuleb taastatav ese täiesti juppideks lammutada. Seejärel tuleb eemaldada vana kroom. Variantideks siin mehhaaniline eemaldamine (liivaprits või haavliprits, kuid seda ainult juhul, kui roostekahjustused on suured). Väikeste roostekahjustuste puhul on mõistlik lahendus viia kõik jupid Norma galvaanikasse, seal eemaldatakse vana kroom galvaaniliselt.
Nüüd tuleks detailide pindu kriitilise pilguga hinnata. Väga pindmised roostekahjustused on võimalik lihtsalt välja lihvida, veidi sügavamate puhul tuleb detailid viia vasetamisele ja paluda seal peake kanda piisava paksusega vasekiht. Kui pind on siiski väga puretud, on mõistlik augud täita olenevalt olukorrast kas keevitusega (TIG on siin parim abimees) või mingi vase baasil joodisega.
Enne keevitamist/jootmist/vasetamist on mõistlik ka kõik mõlgid välja lüüa. Võta seda faasi võimalikult rahulikult - mida korrektsemalt Sa haamrit annad, seda vähem on pärast lihvida. Suhe on umbes selline, et 1 löömata jäänud väike löök = 2h lihvimist.
Järgneb pikk ja tüütu lihvimise faas. Korrektse tulemuse saamiseks tuleb kasutada lihvimisklotse. Tee need puidust ja kinnita nende peale liivapaber, liiivapaberi ja klotsi vahele pane õhuke kiht kummi. Klotse on Sul arvatavasti mitu vaja: üks sirge pinnaga kodarate ennaste jaoks, profiiliga klotsid veljes olevate profiilsete pindade jaoks jne. Siinjuures velje enda tegemiseks oleks väga mõistlik imbuda mõne treipingi manu - treipinki kinnitatud velge on oluliselt vähem tüütu lihvida, kuna pead ju ainult klotsi paigal hoidma. Liivapabereid tuleb Sul osta arvatavasti kõiki võimalikke numbreid, alates 60 või 120 (olenevalt roostekahjustustest) ja lõpetades 1000-ga. Et kogu komplekti kokku saada, tuleb Sul külastada arvatavasti mitut kauplust - rauapoode ja autovärvikauplusi. Lihvides kasta klotsi tihti veeanumasse, lihvitav pind ei tohi kuivaks muutuda. Siis liivapaber ei kulu nii kiiresti ja lihvimise jõudlus on ka veidi suurem.
Kui kõige jämedama paberiga lihvimisel ilmnevad ebatasasused, mida pole mõtet välja lihvida, tuleb detaili uuesti vasetada või lausa joota. Muide, treipingis lihvides on eriti mugav kiire moodus lihvida rellakaga (liivapaberikettaga).
Iga järgneva liivapaberinumbriga lihvides tuleb veenduda, et eelmise poolt tekitatud kriimudest on täielikult vabanetud. Siin on heaks abiliseks permanentmarkeriga tõmmatud suvalised triibud lihvimisjoontele risti. Kui lihvitaval pinnal enam kriimude põhjas markeri tinti näha pole, on suurema teraga paberi jäljed järelikult välja nühitud.
Enne kõige peenemate liivapaberite peale minekut tuleb detailid katta õhukese vasekihiga, kuna kroomimisele viimisel ei tohi olla detaili pinnal vaheldumisi vasetatud ja paljast terase pinda (vastasel juhul tekivad pinnale kerged söövitusjäljed). Pärast 1000-ga lihvimist tuleb detail poleerida (soovitavalt rohelise kroomoksiidi pastaga) peegelsiledaks. Seejärel tuleb detailid viia näiteks Normasse kroomima. Lõpuks veel väike poleer ja siis veljed kokku.
Jõudu (kui Sa ikka viitsid seda ette võtta) |
| 16.12.2003 at 12:07 |
|
neoman
|
Kodarveljed
Asi selles, et kõik veljed on erineva kahjustusastmega, kui rooste polegi kõige suurem probleem, vaid see, et kroom on osaliselt velje sisemusest(kodarate tagant) maha koorunud, mis sellisel juhul oleks mõttekas töövõte?
P.S üks teemaväline küsimus- kuidas saada oma sõiduki pilti signature alla(lingiks teha nagu PlyVal 64-l) |
| 16.12.2003 at 12:21 |
|
Vanaisa
Moderator |
Kodarveljed
Kui sa seda ülaltoodud suurt keppi ei taha läbi teha, ja kahjustused on ka suht nähtamatul kohal, siis aitab ka:
- teha korralik roostesurm ja nt. hõbevärviga kahjustatud kohad üle võõbata.
- müüa veljed maha ja saadud raha eest saad kindlasti korraliku Caddy valuvelje (ja jääb ka paari õlle raha üle).
____________________________
KÕIK KASTIRATASTELE, SELTSIMEHED!!!
:evil |
| 16.12.2003 at 12:26 |
Last edited 16.12.2003 at 12:27 by Vanaisa (Moderator)
|
neoman
|
Kodarveljed
Millega roostesurma teha, mingi Läti toode on küll punases pudelis ja väga odav(räägitakse, et kvaliteet pidi olema suht hea) või siis mingi muu variant?
Maha küll ei müüks, sest need kuuluvad sinna auto juurde nagu aamen kirikus. Ja ei usu, et Eestis selliseid veel oleks... |
| 16.12.2003 at 12:44 |
|
Vanaisa
Moderator |
Kodarveljed
Buvanoli nimelist jooki on siin kiidetud....
On küll - üks komplekt(4+1) on just selle sinise Eldo all (vähemalt oli, kui remonti läks)
____________________________
KÕIK KASTIRATASTELE, SELTSIMEHED!!!
:evil |
| 16.12.2003 at 12:50 |
|
neoman
|
Kodarveljed
To Vanaisa: Miks ma kyll nii arvasin...
Tänud koigile! |
| 16.12.2003 at 19:59 |
|
928boy
|
Kodarveljed
Hmm... Tuleb välja, et imesin oma megapikka postitust klaverist välja vähemalt pool tundi. Vahepeal jõudis Ply pea sama jutu juba ära saata ja veel tihedat diskussioonigi arendada.
Kuid. Kui Sul kroom vaid veidi lahti on, siis retsept järgmine:
Hõbevärviga pintseldamine on küll üks lahendus, kuid "päris" tulemus tuleb ikkagi vana kroom Normas maha -> Vasaras keskmise paksusage vasekiht -> liivapaberiga siledaks + poleer -> Normas uus nikkel+kroom.
Mis puutub presskeermeid ja lõigatuid, siis võiksin selle struktuurijutu siinsele rahvale selgeks teha küll, kui soovi avaldate. Seda aga juba eraldi topicus. |
| 17.12.2003 at 12:52 |
|
Yello
|
Kodarveljed
Kroomimise töökäigu kohta ka piltidega näide (muidu sama sisu, mis eespool juba kirjas):
http://www.advancedplating.com/process/process.htm |
| 28.12.2003 at 16:53 |
|
|
