| Poster |
Message |
 vvt
  |
 Jagaja tüüp
Sellise küsimus teadjamatele: on tarvis jagajat, mis toimiks normaalselt kuni 8500p/min (mootoripöörded). Kumb oleks targem, kas mehhaaniline kontaktidega katkestiga jagaja või Hally anduri ja süütekommutaatoriga süsteem. Tegemist mõlemal juhul bmw jagajatega (pööretekartus välistatud), huvitab aga see, kumb süsteem on suurtel pööretel täpsem/töökindlam?
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 06.02.2004 at 19:04 |
|
partel
|
 Jagaja tüüp
Noh, 8500 pööret (või rohkem) arendavates Chevy mootorites on crank-trigger valitsev, kuna jagaja käib nukkvõlli pealt, mille vibra muudab süütenurka.
Lisaks on kasutusel ka kuiv karter:
1. Ohutum - kui mootor õhku lendab, ei lähe õli rataste alla kuna karter on kuiv, vaid jääb mahutisse;
2. Stabiilne õlirõhk. G-jõudude mõjul ei jää õlipump kuivale ning vänt ei peksa õli vahule.
3. Annab u. 20 hj;
4. Õlimahuti toimib õliradiaatorina
5. Õlipump ei mõjuta jagajat.
Mõistagi pole klapiajami pealt kokku hoitud, muuhulgas on kasutusel titaanklapid.
____________________________
_ |
| 06.02.2004 at 20:43 |
Last edited 06.02.2004 at 20:45 by partel
|
vvt
|
Jagaja tüüp
ok ok, aga kui on valida kahest ülalnimetatust, kumb siis?
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 07.02.2004 at 10:08 |
|
Lembit
|
Jagaja tüüp
Siis Halli anduriga.
Teoorias võid anduri jagaja seest välja, vända peale viia, saab parema täpsuse.
Süütepool võib ka piirama jääda nii suure pöörde juures.
Elektroonilise süsteemi ja 3 pooliga saaksid üleval otsas paremini toimiva süsteemi minuarust. |
| 07.02.2004 at 10:27 |
|
Mart ja auto
|
Jagaja tüüp
Kontaktidega katkesti -jaoturil jääb suurtel pööretel liiga vähe aega süütepooli magnetvälja tekkimisel ,tekib väiksem induktsioon ja seega ka süütesädeme võimsus on väiksem. Seda kompenseerib suurem primaalvool kuid siin tuleb vastu kontaktide juhtivus, nad põlevad lihtsalt kiiresti läbi. Kui vaja head ja kindlad segu süütamist ,siis ilma jagajata otsesüüde. Aga ega TCI ka midagi häda pole |
| 07.02.2004 at 11:56 |
|
vvt
|
Jagaja tüüp
Seda kõrgete pöörete aja lühenemist süütepinge kasvatamisel peaks saama elimineerida kontaktidega katkesti puhul analoogilise asjaga nagu vene veoautodel - transistorkommutaatori ja teise süütepooliga. Kui hästi see töötab, iseasi. Mul oli mossel kooliajal selline "sisteem" - vähemalt 6800 rpm ta veel täiesti toimis. Kuna sellel juhivad kontaktid mitte primaarvoolu, vaid transistori baasvoolu, siis võib primaarvool olla niisuur kui transistor kannatab. Iseküsimus on selle mehh jagaja täpsus.
Küsimus just selline, et kas parem lahendus oleks selline kontaktidega süsteem, mis panna koos transistorkommutaatoriga ning sinna siis lisada Holley raamatust mõni 60 000V sekundaarpingega pool või panna see Hally süsteem. Viimasel pakun seda häda, et see kommutaator, mis tehases peal on on üsna hädine ning kardetavasti ei saa ka seal primaarvoolu eriti kasvatada.
Kui sekundaarpinge on kole madal (stripi poolidel kohtab isegi 100 000V), siis nähtavasti langeb ikka sädeme tugevus sellest, et iga süütejuhtme kontakti läheduses on rootor väga lühikest aega 
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 07.02.2004 at 14:38 |
|
partel
|
Jagaja tüüp
Midagi pole teha, kõrged pöörded lihtsalt on $$$. Klapiajam, väntmehhanism, õlitus ja süüde peavad olema tasemel.
Sagedasemast hooldusest rääkimata.
____________________________
_ |
| 07.02.2004 at 15:10 |
|
Mart ja auto
|
Jagaja tüüp
Mis hea pärast mehhaaniline katkesti- jaotur, isegi transistoriga varustatud? Suurtel pööretel on lisaks veel inertsmomendi poolt põhjustatud ebatäpne töö nagu ka klapiajamil esineb. Halli või optilise anduriga jagaja on küllalt hea. Maksimum võimsuse ja pöörete juures ei oma pisut nõrgem säde nii suurt tähtsust. Otsesüüde on parim. |
| 07.02.2004 at 18:42 |
|
partel
|
Jagaja tüüp
Kaasaegse süsteemi eeliseks on ka see, et süütekõverat võib vabalt programmeerida kuni üksiku silindrini välja.
Näiteks kiirendusel stardis saab süüdet hilisemaks keerata, et kumm suitsema ei läheks ja siis järkjärgult tagasi tuua. Veel on võimalik nurka muuta vastavalt boosti, nitro, aja jne jne järgi. Lisaks dataloggeri võimalused jms.
Jagaja funktsioon on üsna minimaalne.
http://www.msdignition.com/ignition_23.htm
____________________________
_ |
| 07.02.2004 at 20:09 |
Last edited 07.02.2004 at 20:09 by partel
|
vvt
|
Jagaja tüüp
Eesmärgiks on siiski low tech ja cid-ide kasutamine
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 07.02.2004 at 21:34 |
|
Mart ja auto
|
Jagaja tüüp
Väga õige. Aga milleks üldse jagaja? |
| 07.02.2004 at 21:35 |
|
vvt
|
Jagaja tüüp
ilma on high tech 
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 07.02.2004 at 21:38 |
|
Mart ja auto
|
Jagaja tüüp
Mis autoga tegu on? |
| 07.02.2004 at 22:11 |
|
partel
|
Jagaja tüüp
quote:
vvt: Eesmärgiks on siiski low tech ja cid-ide kasutamine
Bingo! Et neid ära kasutada, peabki süüde paindlik olema, muidu on kas  või ei kasutata kogu potsentsiaali ära.
MSD-7 on vähemalt stripil standardvarustus. MSD-6 on niisama originaalsüüte asendus tänavaautodele. Ma oleks väga rõõmus kui Erkkil oleks järgmine suvi MSD-7 peal.
____________________________
_ |
| 07.02.2004 at 22:29 |
|
Mart ja auto
|
 Jagaja tüüp
Mis on MSD -7? Konversatsioon tavajagajale? |
| 07.02.2004 at 22:45 |
|
partel
|
Jagaja tüüp
MSD 7 on drag racing süütesüsteem.
Levinuim on see:
http://www.msdignition.com/ignition_16.htm
Põhimõtteliselt võtab jagaja pealt signaali ja siis hilistab seda kuni 20 kraadi, vastavalt etteantud parameetritele (max 4 erinevat astet). Lisaks on 3 piirajat (burnout, start ja maksimum)
Rääkimata, et annab võimsama sädeme.
Uusim versioon on see (7530T):
http://www.msdignition.com/ignition_21_a.htm
T tähendab, et peaks tuvastama traction controli kasutamist, mis on võistlusklassides keelatud.
____________________________
_ |
| 07.02.2004 at 23:28 |
|
Lembit
|
Jagaja tüüp
Kirjutasin pika jutu ja kustutasin ära.
Aru ma ei saa, miks sa seda "low tech" tahad hoida?
See läheb sul kokkuvõttes ilmselt kallimaks, kui "high tech" lahendus.
Ehk siis sinu väljatoodud tingimuste ja valikute juures vahet pole. Kui jagaja on korras ja süütepool hea, siis süsteem töötab. Tüübil erilist vahet pole. Hall'i andur on siiski täpsem kõrgetel pööretel. |
| 07.02.2004 at 23:36 |
|
partel
|
Jagaja tüüp
Low tech'il pole häda midagi kui jutuks on karpad ja 2V OHV, aga 8500 pööret ja low tech süüde eriti samasse lausesse ei satu...
Võib-olla radikaalne näide, aga kui Pro Stockil on süüde pool kraadi (0.5*) vale, siis võib 16 hulka kvalifitseerumise ära unustada.
____________________________
_ |
| 08.02.2004 at 00:24 |
Last edited 08.02.2004 at 00:26 by partel
|
Mart ja auto
|
 Jagaja tüüp
Low -tech unusta sellise ploki korral ära. High -tech kõrgepingejuhtmed, jagaja kaas ,rootor küünlad. Õige süütemomendi jaoks veel mootor dünamomeetrisse. . . |
| 08.02.2004 at 11:10 |
|
vvt
|
Jagaja tüüp
Ma kaevasin just kodust garaazist kultuurkihi alt  ühe mehh. jagaja välja, panen esialgu selle ja siis vaatab edasi.
Sellel mootoril on vahetus nii 15 min töö. Kõigepealt mootor ja siis abiseadmed 
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 08.02.2004 at 18:08 |
|
partel
|
Jagaja tüüp
Asi pole niivõrd jagajas, kui selles, mis välku teeb.
Induktiivsüsteemid kustuvad pööretega ära. CD (Capacitive Discharge) on way to go.. Alla 3300 pöörde on ka mitu sädet järjestikku - Multi-Spark Discharge ehk MSD... kuidagi tuttav lühend 
Ja süütenurga kontolli võimalus on tänapäeval suht soodne.
____________________________
_ |
| 08.02.2004 at 18:49 |
|
vvt
|
Jagaja tüüp
Üldiselt pole sellel Boschi süütepoolil häda midagi, ainuke küsimus on see, kas ta nii suurtel pööretel "ära ei vaju". Süütesädeme energia on selline, et täiesti kuiva ilmaga tühikäigul saab ühte süütejuhet näpitsate vahel hoides kummist jahutuslõdvikusse 2 cm pealt sädeme lasta. Kui kaugemale paned, tekib säde su hammaste vahele
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 08.02.2004 at 20:05 |
|
vvt
|
 Jagaja tüüp
Tudeerisin eile õhtul kirjandust ja Granham'i "Four stroke performance tuning" ütles asja kohta nii
-kontaktidega katkestiga süütesüsteem on suuteline andma minutis kuni 18 000 impulssi. Kuuesel mootoril seega töötab ilusti kuni 6000 rpm.
-transistorsüüstesüsteem hally anduriga annab kuni 30 000 impulssi. Seega kuuesel mootoril kuni 10 000 rpm
Mis aga loost järeldub? Kuna mõlemal juhul on tegemist
tavasüütepooliga (impulss), siis tundub kitsaskoht olevat
ikkagu tavasüsteem süütepool, millel kontaktide ärapõlemise vältimiseks primaarvool väiksem kui transistorsüüte puhul.
Kas sellisele hally anduriga jagajale mõni jupitootja asjakohaseid poole ja kommutaatoreid teeb Miks seda väldin, on kogemus nende bmw originaalosadega, kuhu valmistajal on kalduvus igasugu kavalaid piirajaid sisse ehitada ja sellise mootori puhul pole nendest kommutaatoritest kasu. Ühel autol on mul selline süsteem
ja kui stroboga vaadata, siis 6500 rpm kaob säde ära. Jagaja rootorist on see tsentrifugaalpiiraja ammu välja võetud. Sellest järeldub, et kommutaatoris on kas piirang elektroonika parameetrite osas või on see meelega nii tehtud.
Et kas keegi targem soovitaks vahest sellise normaalse süüteploki hally jagaja külge ning sinna normaalse süütepooli.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 09.02.2004 at 09:19 |
Last edited 09.02.2004 at 09:20 by vvt
|
Mart ja auto
|
Jagaja tüüp
Tavapool töötab magneetilise induktsiooniga Aga proovi VW oma, mõtlen kommutaatorit. Tavalise ,kontaktidega jagaja puuduseks suurel pöörlemissagedusel on ka inetsmoment ,st. kontaktid ei taha sulguda. Võib ju vedru pinget lisada aga siis kulub haamri tald liiga kiiresti. |
| 09.02.2004 at 09:39 |
|
partel
|
Jagaja tüüp
Jagaja ülesanne on välku õigesse silindrisse suunata.
Aga selleks peab välk olemas olema, stock asjad jäävad jänni kõrgetel pööretel, vaja Välek Vibulast!
____________________________
_ |
| 09.02.2004 at 09:53 |
|
1 2 
