| Poster |
Message |
 wiil1
|
 K:Nosi abi
Tervist,äkki keegi oskab soovitada kohta usas,kust saaks hea raha eest seda osta.Kohti on palju ja hinnad on ka erinevad.Soovitavalt võiks olla neti aadress.
Oleks vaja saada märga nosi 100-125 hp , koos burgega kiti-ga ja baloon võiks olla 15.
Suured tänud abi eest! |
| 22.11.2005 at 18:02 |
|
hents99
  |
K:Nosi abi
Summit`ist oled vaadanud?
SummitRacing
____________________________
Hobitehnika mehaanika, elektroonika ning nende seadistamine - kõik ühes kohas. |
| 22.11.2005 at 18:05 |
|
nos
|
K:Nosi abi
____________________________
Rust In Peace |
| 25.11.2005 at 12:12 |
|
Olds
|
K:Nosi abi
quote:
nos:
Ja põhirõhk lausele "Oleks vaja saada märga nosi, koos burgega kiti-ga"
____________________________
Premium Performance - Ameerika autode varuosad,remont,race osad & custom mootorite ehitus
Tim McAmis ametlik partner
COMP Performance Group brändide ametlik ainumaaletooja baltikumis |
| 25.11.2005 at 13:23 |
Last edited 25.11.2005 at 13:23 by Olds
|
Jesper
|
K:Nosi abi
Ma uurisin mõnda aega tagasi sama asja, aga jõudsin järeldusele, et drastilisi erinevusi ühe ja sama toote lõpphinnas erinevate netikaubamajade vahel ei ole. Ühes kohas oli küll kit odavam, aga jälle postitus kallim, teises kohas vastupidi...
Minu sümpaatia kaldus NOS toodete (siis NOS nagu firma) poole, eeliseks teiste ees tunduvad olevat legosüsteemis tehtud asjad - igasugu lisavidinaid hilisemaks süsteemi täiustamiseks on saada lõputult. Mingid "kataloogikitid" on odavamad, aga süsteemi laiendamine on jälle palju keerulisem. Ja hinnad pole neil ka nii kurjad, kui arvata võiks. |
| 25.11.2005 at 13:56 |
Last edited 25.11.2005 at 17:01 by Jesper
|
vvt
|
K:Nosi abi
NOS on jah kõige paremini varustatud, ta kuulub praegu Holley korporatsiooni või mingisse analoogsesse asja.
Tema miinus on aga see, (nagu ma ise kogesin), et asjad on enamikus suunatud karpamootoritele ja non-US autole on seal sobivat vähe võtta). Seejuures on wet komplektid seadistatud 0,5 bar bensiinisurvele ja selle aretamiseks nt sissepritsemootorile on vaja osa lisajuppe teise kiti maksumuse eest.
EFI kitid on kas ülikallid (direct port) või väga piiratud seadistusvõimalustega (need mis kasutavad lisabensiini saamiseks regulaatori vaakumiga mängimist).
Odav on põhimõtteliselt üheastmeline wet karpa kit, kuid selle "agaga", et selle pealepanemine muule mootorile on jälle suht kallis, kuigi idee poolest juppe saada on piisavalt.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 25.11.2005 at 16:14 |
|
Jesper
|
K:Nosi abi
No segmentation on paratamatu, EFI mootoreid ehitavad üldreeglina nõks rikkamad tüübid, seega neid kooritakse ka rohkem kui SBCga keskkoolipoisse  |
| 25.11.2005 at 16:59 |
|
gets
|
K:Nosi abi
Ma ei ole siiamaani aru saanud, miks see nitrotamine on igal pool nii hirmsalt keeruliseks raagitud? Seal ei ole ju mitte midagi muud vaja jalgida, kui dyyside labim66tu . Mis pealegi on tootja poolt ette kirjutatud erinevate lisav6imsuste jaoks. Oma rahustuseks v6ib installida bensiinir6hu naidiku ja nitror6hu n2idiku v6i nende asemel v6i neile lisaks AF/R naidiku.
Dyyside m66dud on antud minu meelest konservatiivse settinguga, mis m6istuse piiresse jaavate kytuse/gaasi r6hu k6ikumistega mootorit veel kotti ei keera. Tehas annab optimaalseks nitro r6huks 62at, kuid ka pudelis 80at'ise survega vajutades ei suutnud AF/R naidik rikkast segust allapoole kukkuda. Ja seda stock bensusysteemiga ilma benar6hku muutmata.
Kui ise praegu wet systeemi kokku lappama peaks, siis vaja laheks:
Pihusti - ~1000.- Saab ka metallitykist teha lasta, kui originaal on naidiseks v6tta.
Klapid - 2x~1800.- See on ainuke reaalne kulu, millele ei oska alternatiivi m6elda.
Pudel -~6000.-? Siin saab vabalt kasutada ka m6nda muud ballooni, mis katte satub (akvalang, kustuti vms).
M6ni treial teeb m66du jargi dyysid paarikymne/-saja krooni eest.
Muu kraam nagu juhtmed, lylitid, releed, voolikud, otsikud jms on tavaline meetrikaup. Mingi alla 1k krooni julgelt.
Eelnev jutt siis tavaliste mootorite kohta. V6istlusmootorite kohta ei tea, seal see seadistamine poole hobuj6u kaupa kaib. Kuid ega sealgi ei ole muu oluline, kui 6ige kogus gaasi 6ige koguse kytusega segada. |
| 25.11.2005 at 17:01 |
Last edited 25.11.2005 at 17:05 by gets
|
pisike99
|
K:Nosi abi
quote:
nos:
____________________________
Süüdi vähemalt sajas episoodis, mis puudutavad Ameerika rauda Eestis...
ilmar.pukk@hotmail.com tel. +372 56 155 999 |
| 25.11.2005 at 23:19 |
|
vvt
|
 K:Nosi abi
quote:
gets: Seal ei ole ju mitte midagi muud vaja jalgida, kui dyyside labim66tu . Mis pealegi on tootja poolt ette kirjutatud erinevate lisav6imsuste jaoks. Oma rahustuseks v6ib installida bensiinir6hu naidiku ja nitror6hu n2idiku v6i nende asemel v6i neile lisaks AF/R naidiku.
Kättesaadavad tootja andmed düüsidepaari kohta (wet) on antud 0,5 bar korral. Et osade autode EFI töörõhugul 2,5, 3.0 vms see tööle saada.....suurema shoti korral tulevad pilpad enne vist...
quote:
Pudel -~6000.-? Siin saab vabalt kasutada ka m6nda muud ballooni, mis katte satub (akvalang, kustuti vms).
M6ni treial teeb m66du jargi dyysid paarikymne/-saja krooni eest. Muu kraam nagu juhtmed, lylitid, releed, voolikud, otsikud jms on tavaline meetrikaup. Mingi alla 1k krooni julgelt.
Eestis üks teadaolev juhtum on. Ka seal ignoreeris ehitaja selliseid märkusi. Mootori pildid peale katse lõppu on ka siit läbi käinud, otsi natuke...
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 26.11.2005 at 11:06 |
|
karikas
|
K:Nosi abi
quote:
gets: Ma ei ole siiamaani aru saanud, miks see nitrotamine on igal pool nii hirmsalt keeruliseks raagitud?
Sest ta on keeruline!
1. N2O on vaja ühtlaselt kõigi silindrite vahel ära jagada. See on asi, mida ei suuda paljud tootjadki tagada.
2. Kütusesüsteem on vaja ringi ehitada, kuna N2O ei ole kütus! Selle kohta ei leia ma su listist midagi. Ilma selleta ei tule aga ühtegi hobust juurde.
3. Suurimaks probleemiks ballooni juures on see, et tugeval kasutamisel rõhk langeb ja ballooni on vaja kütta. Suvel päikese käes kuumenedes võib aga rõhk ülemäära suureks minna ja ...
4. Ballooni on vaja kuidagi ka täita.
...
Omal käel NOS ehitamine ei lõppe hästi. Sellisesse tuunimisvõttesse tuleb austusega suhtuda, kuna vähemalt 80% maksab ohutus ja mootori säästmine, ülejäänu on ehk materjal ja know-how!
Henry
|
| 26.11.2005 at 18:35 |
|
LaSa
 Moderator |
K:Nosi abi
karikas: kas oli jälle igav nii, et siia kirjutama tulid ?
Ma lihtsalt huvipärast küsiks, et mitmele autole Sina oled nitrokiti paigaldanud? Vähemalt kaks siin lõimes kirjutajat on seda ka REAALSELT teinud... |
| 26.11.2005 at 20:33 |
|
gets
|
K:Nosi abi
Ise arvasin et tootja poolt ette nähtud benarõhk on umbes keskmise pritsesüsteemi rõhk. Või erinevad need rõhud siis väga palju erinevatel mootoritel? Mehhaaniline pritse on loomulikult suurema rõhuga, kuid elektroonilised lähevad ju minu meelest enamus sinna paari bar'i kanti. 0.5bar on minu meelest selgelt vähe? Kas tõesti karpa puhul kasutatakse nii madalat rõhku? Pritsemootoritele mõeldud kitid ei ole kindlasti sellise benarõhu tarvis komplekteeritud.
Kui sa mõtled ohtliku näite all Melli Roveri auguga kolbi, siis temal, mäletamist mööda oli kuiv shot. Ausalt öeldes oma tarbeks kuiva ei julgeks installida. Pisike törts ilma kütuseta proovitud ja segukell kukkus ehmatavalt kiiresti punase poole. Kuivaga kitiga ka siin üks kodanik oma Wrangleril küünlad ära sulatas .
Ja vastukaaluks toon näitena Viljar Mäesepa Nissanid. Varem S14 ja nüüd 300zx. Täpselt niiviisi põlve otsas ongi süsteem kokku pandud ja töötab. Mõõdu järgi düüsid, meetrikaubana juhtmeid ja voolikuid, akvalangi balloon jne.
Siin väike düüside/rõhkude tabelike. Siit paistab jah, et karpale on rõhk ja düüsisuurused teised.
1. 4 silindri pikkusel mootoril loetakse ühe nitropihustiga segu jaotumist veel talutavaks. 6 silindri korral soovitatakse kahte pihustit, üks kollektori ette, teine taha otsa. Ideaalne on muidugi multiport kit aga see on üsna kallis.
2. Originaal küttesüsteemile vahele T connector ja sealt saabki kütuse nitroshoti tarvis.
3. Ei ole vaja kütta ballooni. Lihtsalt väiksema rõhu korral saad vähem jõudu juurde mootorisse. Ülerõhu jaoks on klapp.
4. Top Parts täitsa täidab balloone .
Kui asja ajada ettevaatlikult ja tasapisi, ei juhtu midagi halba. Näidik(ud) on muidugi kohustuslik(ud), kui ei taha mootorile halba. Ja mootori säilimise seisukohalt sõnastaksin sinu lõppsõna teisiti: Väga suur protsent (miks mitte seesama 80%) on know-how ja ülejäänu on materjal. Ja know-how koha pealt on Google ikkagi parim sõber. |
| 26.11.2005 at 02:16 |
Last edited 26.11.2005 at 02:29 by gets
|
vvt
|
K:Nosi abi
Rõhkude vahe on selline, et karpamootoril on bensurõhk 0,4-0,5 bar, kesksissepritse oma paneb keegi targem?, mehhaanilisel pritsel on sinna 5 bar alla, MPFI-del sõltuvalt tootjast ja tootmisaastast 2,5-3,5 bar.....piisavalt suured vahed
Kui on muidugi olemas mingi hea tabel, kus düüsi mõõdud eri survete jaoks, siis võtan oma sõnad tagasi. Eeldusel, et see tabel tõesti pädeb.
Olen ise katsetanud dry MPFI süsteemiga ja too töötab hästi ainult selle setupiga, mis talle soovitatud on. Lisakütuse kogus on seal lihtsalt tuletatud pihustite jõudluse kasvust, kui vaakum ära kaotada (toob kaasa surve kasvu ca 0,3 bar). Tehasel peab ka mõnikord õigus olema. Olen eksperimenteerinud igasuguste muude variantidega ja saanud ka suuremad võimsusi ja momente, kuid seda segu "aukude" hinnaga.
Neid lubatud hj-de ei ole oma silmaga näinud, 100 hj-e vastav seting andis Lakis umbes +40 hj ja +100 Nm, 70 hj-le vastav (tehase poolt lubatud!) andis ca +25 hj ja +40 Nm.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 27.11.2005 at 13:32 |
|
max
|
K:Nosi abi
Monopritsul rõhuks 1 bar. |
| 27.11.2005 at 15:46 |
|
Raceboy
|
K:Nosi abi
Tean Eestis vähemalt ühte ise kokkupandud nitrokitiga autot, ning süsteem ka toimib. Liiatigi on tegu turboautoga.
____________________________
www.vems.ee |
| 27.11.2005 at 00:04 |
|
Mell
|
K:Nosi abi
quote:
Kui sa mõtled ohtliku näite all Melli Roveri auguga kolbi, siis temal, mäletamist mööda oli kuiv shot...
Ei olnud kuiv shot,lisabens oli ka!Lihtsalt takkajärgi olen igaltpoolt kinnitust saanud,et Roveri mootoris ongi "sokolaadist" kolvid (inglaste enda ütlemine T16 kolbide kohta !).Selleks pole nitrot vajagi,piisab turborõhk üle 1bar (segu võib ideaalne olla ja kõik muu...),kõigepealt murdub 1. ja 2. rõnga vaheline alumiinuim,sealt edasi kõik muu...
Ma ei mäleta täpselt,aga oli vist nii,et mul oligi 1bar+arvestuslik 70hp nitro.Kuskil dünos ei mõõtnud,aga võrdlus oli Kristo Posti tühjaksloobitud GSIga:kui enne sõitsime 400m ühte aega,siis nitroga sain vist 1,0-1,2 sek parema (kusjuures sain seda ainult 3 ja 4 käik kasutada)
Pärast ostis selle ära Kert,kes oma turbo Porschega seda paar aastat igatahes muretult tarbinud,ta vist sai Tapa OMCl mingi paarkümmend km lõppkiirust juurde!
Kogu süsteem läks kokku vist u.3,5k + 1,5k korralik AF näidik.Mina julgen igatahes väita,et see kompott töötas!
____________________________
Kaubalift 3,0 ja/või 4,0 |
| 27.11.2005 at 01:45 |
|
Raceboy
|
K:Nosi abi
quote:
Mell: Pärast ostis selle ära Kert,kes oma turbo Porschega seda paar aastat igatahes muretult tarbinud,ta vist sai Tapa OMCl mingi paarkümmend km lõppkiirust juurde!
Kogu süsteem läks kokku vist u.3,5k + 1,5k korralik AF näidik.Mina julgen igatahes väita,et see kompott töötas!
Kerdi auto peal olevat süsteemi ma silmas pidasingi. Et kõik toimib, näitab ka asjaolu, et tänavusel Plasmetil sõitis Eveli esimese sõidu ilma nitrota, teise nitroga, ning vahe oli märkimisväärne.
____________________________
www.vems.ee |
| 28.11.2005 at 08:27 |
|
vvt
|
K:Nosi abi
Toimimiste ja mittetoimiste järgi ei saa mootori korraliku alumise otsa säilimise järgi või tagumise otsa tunde järgi otsustada. Tean omast käest, kus tunde järgi "lõpphea tõmme" oli dynosheetil täiesti mööda graafik ja lahja-rikka vahel hüppav segu. Korralikule mootorile ei tee ka vale segu kohe mitte midagi - olen ise kärsatanud miili maha jupsiva süsteemiga, kus detonatsioon vaheldus täis minemisega ja mootoril ei olnud sellest sooja ega külma (sees ca sajane shot) ja surveaste oli 12,5. Hiljem kui mootor sai igaks juhuks lahti võetud, ei olnud sellist väärkasutust mitte kuskilt näha (uurisin tükid luubiga üle).
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 28.11.2005 at 10:07 |
|
Raceboy
|
K:Nosi abi
quote:
Raceboy: ning vahe oli märkimisväärne.
Vahe all pidasin silmas numbrilist vahet lõppkiiruses, väljendatuna kilomeetrites, mitte mingit "tagumikudünot" jm.
Ja sry, ratta- eriti Laki düno pole koht, kuhu oma auto absoluutnumbreid otima minna. Pigem on see hea "enne ja pärast" mõõtmise koht.
____________________________
www.vems.ee |
| 28.11.2005 at 11:00 |
|
karikas
|
K:Nosi abi
quote:
LaSa: karikas: kas oli jälle igav nii, et siia kirjutama tulid ? ...
No kas nüüd tuleb teema lukku panna?
quote:
gets: 1. ... Ideaalne on muidugi multiport kit aga see on üsna kallis.
Hea point!
quote:
gets:2. Originaal küttesüsteemile vahele T connector ja sealt saabki kütuse nitroshoti tarvis.
Plus lisapihustid (kui ise peab treima), solenoidid ja muu vajalik. Kui karpa, siis ka pump. Lihtsalt need detailid tundusid loetelus puudu olevat või siis tõesti mahtusid selle 1 lisakilo sisse.
quote:
gets:3. Ei ole vaja kütta ballooni. Lihtsalt väiksema rõhu korral saad vähem jõudu juurde mootorisse. Ülerõhu jaoks on klapp.
Jälle üks lisadetail. Ja väiksem rõhk ei tähenda mitte niivõrd vähem jõudu, kuivõrd rikkamat segu, kui leppida lihtsama süsteemiga.
quote:
gets:Väga suur protsent (miks mitte seesama 80%) on know-how ja ülejäänu on materjal.
Pakun et 100% ohuprobleemidest tekivad puuduvast know-how'st, niiet kuhu piir tõmmata?
quote:
vvt: Lisakütuse kogus on seal lihtsalt tuletatud pihustite jõudluse kasvust, kui vaakum ära kaotada (toob kaasa surve kasvu ca 0,3 bar).
Tegelikult väikese laksu ja kiire (lambda) reaktsiooniga EFI puhul võib 0,3bar täitsa piisav olla. Kui soovid suuremat, kuid tahad samas kuivalt ja odavalt läbi ajada, siis tuleks regulaatorisse lisarõhku anda. Rõhku selleks saaks nitro voolikutest, kuid selle reguleerimine vajab nutti.
Loodan, et üldsus ei pane pahaks huvilise sõnavõttu. Juhin tähelepanu lihtsalt sellele, et paljudel lugejatel ei pruugi olla niipalju nutti, kui siinsetel praktikutel ja teema vajab põhjalikumat käsitlust, kui "see on ju nii lihtne".
Henry
|
| 28.11.2005 at 12:29 |
Last edited 28.11.2005 at 12:29 by karikas
|
gets
|
K:Nosi abi
Vvt, loomulikult, kui dünoga asja seadistama hakata on täpsemad segud ja suuremad jõud kindlustatud. Aga endale sobib ka ettekirjutuste järgi antud jõunumber. Vahet pole, kas reaalne jõulisa on suurem või väiksem lubatust, auto hüppab edasi küll.
Karikas, aluseks võtsin ikka wet kiti pritsemootorile. Mul seal listis kah klapp kirjas. Ja karpamootorile arvesta kuskil 800.- otsa kasutatud pumba jaoks. (või 3x800.-, kui kaks esimest pumpa oled oma idiootsuses õhku lasknud )
Rikkam segu = ei detoneeri = vähem lisajõudu = safe. Pigem las olla nii, kui lahja stock bensurõhu pärast detonatsiooni karta.
Ja know-how võiks olla pöördvõrdelises seoses riskiga. Kui ei viitsi asja omale põhjalikult selgeks teha ja netis kaevata, riskid rohkem. Pikem eeltöö ja uurimine annab suurema kindluse ja väiksema riski, et midagi teadmatusest peeti keerad. Pluss siia veel enda kogemus - kui pole 100% kindel, mis tulemus võib olla, siis kellad, kellad ja veelkord kellad. Ilma enam ei julge  . |
| 28.11.2005 at 13:28 |
|
karikas
|
K:Nosi abi
quote:
gets:Ja know-how võiks olla pöördvõrdelises seoses riskiga. Kui ei viitsi asja omale põhjalikult selgeks teha ja netis kaevata, riskid rohkem.
Kuldne lause minuarust. Aga millele me rahvast õhutame, kui väidame, et asjad on lihtsad?
Henry
|
| 28.11.2005 at 16:27 |
|
gets
|
K:Nosi abi
Kui teed asja omale selgeks, ongi edasi lihtne .
Aga olles ise selle tee juba läbinud, ütlen, et on liiga keeruliseks aetud küll see värk. Alates ulmetäpsetest seadistusjuttudest ja lõpetades poole sekundiga kolbide kõrvetamise ja tühikäigul vajutades silmapilkselt 10000rpm pööreteni jõudmisega.
Seadistus tegelikult piirdubki nendesamade düüside ja rõhkudega, millest ühed on firma poolt kindlaks määratud ja millest teine on küllaltki standard. Muu on lihtsalt elekter ja vedelike pealevool.
Ja teised asjad olen ise järgi proovinud. Kuiva shotiga täisgaasil nitrotades kukkus segu paari 3 sekundiga lahjapoolseks, mis jättis maailmatuma aja reageerimiseks. Tühikäigul gaasi tallates jõuavad ka ilma nitrota pöörded taevasse enne, kui jõuad piuksugi teha. Ei tea, kes seda küll koos nitroga proovinud on . Ilma gaasivajutuseta nitrot torkides sureb mootor reeglina välja või puterdab lihtsalt. |
| 28.11.2005 at 17:17 |
|
Indrek
|
K:Nosi abi
Minu jaoks nitroga mängides oli suurimaks probleemiks õigete küünalde valik nii et normaalselt sõites ei tahmaks küünlaid ära ja nitrot kasutades jälle elektoodid ei hakkaks sulama. Nii et mängimist ja seadmist on küll, et asi probleemivabalt igapäeva autol toimima saada. Meie kliimas ei pääse muidugi ka pudeli soojendajast, sest see on ainus viis gaasi rõhku reguleerida ja sellega küttesegu koostist, sest bensu surve on reeglina konstantne. |
| 29.11.2005 at 10:55 |
|
|
1 2 
