| Poster |
Message |
 Astro SS
|
 Happekrunt ja pahtel?
Olen lugenud läbi kõik teemad ja selgust ei ole siiani.
Mul on liivapritsiga haljaks lastud kapott, millel on mõned mõlgid 
Kuidas peaksin tegema, kas:
1.kogu kapott happekrundiga üle ja pahtel peale
2. happekrunt, siis epokrunt ja kõige peale pahtel.
3. happekrunt, pahtel ja siis epokrunt
Kui pahtli lihvimise tulemusel tuleb metall välja ,kas siis tuleb uuesti kruntida enne järgmise pahtli kihti
Andke vihjeid
____________________________
Probleemid algavad kui on liiga palju toredaid mõtteid... |
| 24.08.2009 at 11:26 |
|
rnx69
 |
Happekrunt ja pahtel?
Happekrunt tuleb märg-märjale kohe katta mingi teise krundiga, ise olen selleks kasutanud tõesti epot. Pahtlit mitte mingil juhul ei tohi otse happekrundile kanda ning ka ei nakku sellega hiljem peale lastud krunt.
____________________________
'75 Chevrolet Camaro Type LT 350 V8
'92 Blazer S-10 262 V6
Full Throttle Club
_______________________________________________________________
Though I travel through the Valley of Rice, I fear no evil, for Torque is with me.
|
| 24.08.2009 at 11:50 |
|
Astro SS
|
Happekrunt ja pahtel?
Paisab,et lihtsam on kogu happekrunid teema ära unustada , lihtsalt haljale pinnale pahtel peale ja siis krunt selga
____________________________
Probleemid algavad kui on liiga palju toredaid mõtteid... |
| 24.08.2009 at 12:37 |
|
Stealth
 |
Happekrunt ja pahtel?
Oleneb, kui sügavad need mõlgid su auto kapotil on ja kui palju neid on.
Tegelikult kapotti, uksi ja muid suuri plekkdetaile pole soovitav liivapritsiga puhastada, sest et pritsist survega väljuv liiv kütab pinna kuumaks ja selle tagajärjel venib plekk välja. Suurtel plekipindadel tuleks vana värv jms. käsitsi kas mingi abrasiivkettaga või taldlihvijale kinnitatud jämeda liivapaberiga puhtaks lihvida.
Võibolla ehk aitab mõnevõrra see, kui mõni tuttav plekksepp saab su kapotil olemasolevaid mõlke veidi tasasemaks lüüa ning pärast "söepulgaga" need mõlgid(kui nad on suuremad kui näit. 10 cm.) ja plekipinna enam-vähem trimmi ajada.
Osad autovärve müüvad firmad ei soovita epokrunti happekrundile peale kanda, osadel jällegi on selline võimalus. Seda tuleb igast kauplusest üle küsida ja krundipurkidelt järgi uurida, missugune nende materjalide tehnoloogia on.
Nagu rnx69 mainis ka, et happekrundile pahteldada ei tohi. Kui epokrunt puudub, siis võib happekrundile u. 15 minuti möödudes peale susistada 2 paksu kihti täitevkrunti. Järgmiseks päevaks on ta kuiv ja saab ära matistada ning hakata tema peale pahtlit vedama.
Haljale pinnale pahtli vedamisel pole suurt tolku. Paar aastat (ehk) asi kestab, kuid siis hakkab plekk pahtli alt uuesti roostetama. Pahtel on sisuliselt täiteaine, või ebatasasuste silumiseks mõeldud. Mingeid roostevastaseid kaitseomadusi tal eriti pole.
Rooste ja niiskuse eest kaitsevad plekipinda ikkagi pealekantud krundid. Mida rohkem kihte neid on, seda suurem on lootus, et konkreetne detail peab roostetamisele kauem vastu.
____________________________
http://autoblogi.blogspot.com
|
| 24.08.2009 at 12:44 |
1 edit. Last edited 24.08.2009 at 12:48 by Stealth
|
Astro SS
|
Happekrunt ja pahtel?
Väheke kapoti ajaloost.
Tegemist on aftermarket kapotiga,millele tehases vist lasti peale olematu krunt, mis suure seismise tulemusel väitingimustes vahetas värvitud pinna tõsisie pinnarooste vastu.
Kui mina selle sain,siis oli ka sellest paar korda üle kõnnitud, nii et mõned mõlgid oli juba sees.
Kuna see oli nii peetis, siis võitsin liivapritsiga rooste maha ja pleku keevitas scoobi augu kinni ja peksis suured mõlgi välja.
Nüüd on lihtsalt vaja väheke pahteldada ja värvida.
____________________________
Probleemid algavad kui on liiga palju toredaid mõtteid... |
| 24.08.2009 at 12:55 |
|
kenu
|
Happekrunt ja pahtel?
Happekrunt --> epokrunt -- > pahtel -- >täitekrunt
Juhul kui liivaprits on rauapinnast roosteussi täielikult välja tagunud, siis pole happekrunti vaja.
Väikseid mõlke pole vaja enne järgmist pahtlikihti vaja kruntida, väikestel pindadel pahtel peab ka halja metalli peal hästi.
Enne põhivärvi pealekandmist paned (täite)krundi peale ja lihvid peene paberiga P800-1000 siledaks, nii et haljast metalli näha poleks.
Kui ikkagi tegemist valu saanud plekiga (liivaprits, keevitus, mõlgid), siis tuleks kindlasti kasutada täitekrunti ja soovitavalt pritpahtlit, olenevalt, millist kvaliteeti soovitakse. |
| 24.08.2009 at 15:59 |
|
Madlobster
|
Happekrunt ja pahtel?
quote:
Stealth:Tegelikult kapotti, uksi ja muid suuri plekkdetaile pole soovitav liivapritsiga puhastada, sest et pritsist survega väljuv liiv kütab pinna kuumaks ja selle tagajärjel venib plekk välja. Suurtel plekipindadel tuleks vana värv jms. käsitsi kas mingi abrasiivkettaga või taldlihvijale kinnitatud jämeda liivapaberiga puhtaks lihvida.
Lihtsalt uudisimust küsin, et kas liivaprits kuumutab tõesti rohkem kui abrasiivkettad ja taldlihvijad? Tundub lihtsalt uskumatuna kuna liivpritsiga on ka järel üsna tugev õhuvool, mis peaks suuresti ka jahutama, mida jälle ketastel ja lihvijatel ei ole. |
| 24.08.2009 at 17:23 |
|
supp
|
Happekrunt ja pahtel?
mul juhtus selline asi, et teadmatusest tõmbasin masina happekrundiga üle ja nii ta jäi ca 2 aastaks, seejärel asusin pahteldama (nüüd olen vahelduva eduga aasta aega palhteldanud), kuna see happekrunt tõmbab suht palju paberit täis siis igaksjuhuks sai selle maaletoojalt küsitud, et mis jama on, see vastas ,et ei ole soovitatav jah sellele pahteldada, kuna võib (aga ei pruugi) tekkida reaktsioon krundi ja pahtli komponenetide vahel, aga kuna olin juba tugevalt pahteldanud ja krunt oli seisnud ning mingit jama pole näha, väitis ka krundi tarnija et krundi aktiivsus on kahanenud ja lase edasi. samas sai vahepeal kasutatud ka mingit spets nn "uuniku" happekrunti, millekorral teadjamad rääkisid, et saab kohe pahtlit peale kanda aga enne on soovitatav natukuke matistada, ka sellega pole jamasid olnud veel. Muidugi ei väida ma, et minu poolt nimetatud töövõtete puhul oleks üldse pidanud happekrunti kasutama. mis puudutab liivapritsi, siis niikuninii tuelb pärast lihvijaga üle käiata, vana värvi maha saamiseks kasutasin keemiat ja ketast ning tulemus jäi hea, kuigi vaeva on palju, lihtsam oleks olnud pritsida, aga pärast jama nende laineliseks lastud pindadega kui pritsumehel midagi käest ära läheb |
| 24.08.2009 at 19:32 |
|
SPITFIRE
|
Happekrunt ja pahtel?
Pritsil peaks ikka terade poolt avaldatav mehhaaniline surve ja löögid need deformatsioonid esile tooma. Kui lauge nurga alt ja ettevaatlikult lastakse ei tohiks midagi juhtuda.
____________________________
Hell Camino |
| 24.08.2009 at 21:07 |
|
kaedoo
|
Happekrunt ja pahtel?
Ise pole just antud töid teinud aga need protsessid alles hiljuti käsil olnud.
Rikkusin autol palju pinda ära rellaka otsa pandud liivapaberi kettaga.Liivapritsiga ei tohiks ka lasta,eriti kui suuremat sorti surve on.Värvisurm ja hiljem vibraketas.
Pahteldamisega tegelev inimene on minu peale päris tige,plekk mängib.
Mis puutub kruntimisse peale kere liivatamist kohe,siis soovitan,sest need detailid mida ise kuivas laos puhastasin ja ca kuu pärast kruntima hakkasin,olid kõik rebasega kaetud.Ei tahaks uskuda,et auto seisab konditsioneeritud laos.Keevitajadki lasevad õmblused vastava ainega üle,et õhk ligi ei pääseks.
Muidugi ei tasu nüüd arvata,et mu auto on tehtud ideaalsetes tingimustes vaid panin kirja omad tähelepanekud. peace  |
| 24.08.2009 at 21:29 |
|
Stealth
|
Happekrunt ja pahtel?
quote:
SPITFIRE: Pritsil peaks ikka terade poolt avaldatav mehhaaniline surve ja löögid need deformatsioonid esile tooma. Kui lauge nurga alt ja ettevaatlikult lastakse ei tohiks midagi juhtuda.
Selles see asi ongi, et kuidas keegi oma töösse suhtub.
Mõni liivapritsitööline teab, et suuri kereplekke ei tohi risti detailipinnaga puhastada ja ta viitsib selle konkreetse detaili peale rohkem aega ja ettevaatlikkust raisata(väiksema survega ning nurga alt puhastamine). Teine paneb täissurvega jällegi tuima näoga kogu auto üle, nii et silm ka ei pilgu.
____________________________
http://autoblogi.blogspot.com
|
| 24.08.2009 at 21:39 |
1 edit. Last edited 24.08.2009 at 21:41 by Stealth
|
Stealth
|
Happekrunt ja pahtel?
quote:
Madlobster: quote:
Stealth:Tegelikult kapotti, uksi ja muid suuri plekkdetaile pole soovitav liivapritsiga puhastada, sest et pritsist survega väljuv liiv kütab pinna kuumaks ja selle tagajärjel venib plekk välja. Suurtel plekipindadel tuleks vana värv jms. käsitsi kas mingi abrasiivkettaga või taldlihvijale kinnitatud jämeda liivapaberiga puhtaks lihvida.
Lihtsalt uudisimust küsin, et kas liivaprits kuumutab tõesti rohkem kui abrasiivkettad ja taldlihvijad? Tundub lihtsalt uskumatuna kuna liivpritsiga on ka järel üsna tugev õhuvool, mis peaks suuresti ka jahutama, mida jälle ketastel ja lihvijatel ei ole.
Taldlihvijaga lihvides saab korraga puhtaks u. 10- 20 cm. laiune plekipind- sõltuvalt pealekantud vanade värvi- ja krundikihtide paksusest ja nende lihvitavusest. Teiseks ei avaldata selle tööriistaga konkreetses kohas suurele plekipinnale niipalju survet, kui näiteks liivapritsiga.
Niipalju, kui mina seda viimatimainitud tööd ohutust kaugusest näinud olen, väljub liivapritsil u. tuletõrjevooliku suurusest pihustist kusagil ligikaudu 8 atm. survega liivajuga. Kui kunagi õigel ajal sinna satun, ehk õnnestub konkreetsest tööprotsessist mingi videoklipp teha.
Olen kuulnud, et näiteks töökojas, mis Tartu lähedal, Tõrvandis liivapritsitöid teostab, kulub ühe suure, USA päritoluga sõiduauto kere täielikuks(nii seest, kui väljast) liivapritsiga puhastamiseks kusagil tonni jagu spetsiaalset liiva ühekordseks kasutamiseks, mida suurtes kottides kohale tuuakse. Nii et materjali kadu sellisel tööl on päris suur.
On see jutt igasuguste survenumbrite jms. kohta nüüd tõene või väär, võin homme kindluse mõttes üle küsida, kui vaja peaks olema.
____________________________
http://autoblogi.blogspot.com
|
| 24.08.2009 at 22:10 |
|
Madlobster
|
Happekrunt ja pahtel?
quote:
Stealth: quote:
Madlobster: quote:
Stealth:Tegelikult kapotti, uksi ja muid suuri plekkdetaile pole soovitav liivapritsiga puhastada, sest et pritsist survega väljuv liiv kütab pinna kuumaks ja selle tagajärjel venib plekk välja. Suurtel plekipindadel tuleks vana värv jms. käsitsi kas mingi abrasiivkettaga või taldlihvijale kinnitatud jämeda liivapaberiga puhtaks lihvida.
Lihtsalt uudisimust küsin, et kas liivaprits kuumutab tõesti rohkem kui abrasiivkettad ja taldlihvijad? Tundub lihtsalt uskumatuna kuna liivpritsiga on ka järel üsna tugev õhuvool, mis peaks suuresti ka jahutama, mida jälle ketastel ja lihvijatel ei ole.
Taldlihvijaga lihvides saab korraga puhtaks u. 10- 20 cm. laiune plekipind- sõltuvalt pealekantud vanade värvi- ja krundikihtide paksusest ja nende lihvitavusest. Teiseks ei avaldata selle tööriistaga konkreetses kohas suurele plekipinnale niipalju survet, kui näiteks liivapritsiga.
Niipalju, kui mina seda viimatimainitud tööd ohutust kaugusest näinud olen, väljub liivapritsil u. tuletõrjevooliku suurusest pihustist kusagil ligikaudu 8 atm. survega liivajuga. Kui kunagi õigel ajal sinna satun, ehk õnnestub konkreetsest tööprotsessist mingi videoklipp teha.
Olen kuulnud, et näiteks töökojas, mis Tartu lähedal, Tõrvandis liivapritsitöid teostab, kulub ühe suure, USA päritoluga sõiduauto kere täielikuks(nii seest, kui väljast) liivapritsiga puhastamiseks kusagil tonni jagu spetsiaalset liiva ühekordseks kasutamiseks, mida suurtes kottides kohale tuuakse. Nii et materjali kadu sellisel tööl on päris suur.
On see jutt igasuguste survenumbrite jms. kohta nüüd tõene või väär, võin homme kindluse mõttes üle küsida, kui vaja peaks olema.
Pihustiga oled natukse üle pingutanud. Päris nii jäme ei ole. Võibolla kuskil laeva kere puhstamisel. Olen liivapritsi töös näinud küll ja ka ise puhastanud. Muidugi on neid erinevate suurutega ja võimsustega. Kuigi jah detailid mida mina puhastasin olid natuke jämedamast rauast kui kapoti plekk. Läbi liiva pritsi pritsitakse erinevaid materjale on klaas kraanulid jms, mis siis jätavad pinna erinevaks.
Algul oli jutt et kütab pinna kuumaks ja plekk venib välja. Ausalt öeldes pleki väsimist venimist seose termo probleemiga liivapritsi all ei usu. Teine jutt võib olla, et liiva sees on ka mõni natuke suurem kivi tükk sattunud, mis siis surve all läbi düüsi pressitakse. Kui nüüd prits on liiga lähedal ja 90 kraadise nurga all võib pleki sisse kerge mölgi küll jätta.
Kui kasutada õiget düüsi ja õige fraktsiooniga liiva ning õige mees on pritsi küljes võiks tulemus suhteliselt hea jääda. |
| 24.08.2009 at 23:38 |
|
Stealth
|
Happekrunt ja pahtel?
quote:
Madlobster:
Pihustiga oled natukse üle pingutanud. Päris nii jäme ei ole. Võibolla kuskil laeva kere puhstamisel. Olen liivapritsi töös näinud küll ja ka ise puhastanud. Muidugi on neid erinevate suurutega ja võimsustega. Kuigi jah detailid mida mina puhastasin olid natuke jämedamast rauast kui kapoti plekk. Läbi liiva pritsi pritsitakse erinevaid materjale on klaas kraanulid jms, mis siis jätavad pinna erinevaks.
Algul oli jutt et kütab pinna kuumaks ja plekk venib välja. Ausalt öeldes pleki väsimist venimist seose termo probleemiga liivapritsi all ei usu. Teine jutt võib olla, et liiva sees on ka mõni natuke suurem kivi tükk sattunud, mis siis surve all läbi düüsi pressitakse. Kui nüüd prits on liiga lähedal ja 90 kraadise nurga all võib pleki sisse kerge mölgi küll jätta.
Kui kasutada õiget düüsi ja õige fraktsiooniga liiva ning õige mees on pritsi küljes võiks tulemus suhteliselt hea jääda.
Kui ma neid liivapritsiga lainesse lastud keredetaile (uksed, kapott,vms.) oma silmaga ei oleks näinud, siis poleks ma eelnevalt ka sellist juttu rääkinud.
____________________________
http://autoblogi.blogspot.com
|
| 25.08.2009 at 01:37 |
2 edits. Last edited 25.08.2009 at 02:53 by Stealth
|
Stang-R
|
Happekrunt ja pahtel?
tarkust kui palju:
http://www.hotrod.com/howto/hdrp_0606_paint_stripping_basics_tips/media_blasting.html
http://www.associatedcontent.com/article/329909/media_blasting_your_classic_car.html?cat=27
http://www.automedia.com/Paint_Stripping_Refined/res20020901ps/1
____________________________
Mustang 68 HT |
| 25.08.2009 at 09:56 |
|
|
