| Poster |
Message |
 Fastbear1
|
 Võiksite aidata, väike mootor & suur turbo.
Tere kõigile.
Oleks vaja teada mis asi see wastegate on. Olen näinud seda turbo mootoritega autodel väljalaske kollektori küljes ning ka kohe peale turbot summuti küljes. Mis ta juurde annab ning palju ta võiks maksta, kust võiks osta(kui on asjal mõtet). Asja + ja-. Tänan teid. |
| 25.01.2004 at 13:22 |
Last edited 01.02.2004 at 11:57 by peep (Moderator)
|
devilc
Moderator |
Võiksite aidata, väike mootor & suur turbo.
http://auto.howstuffworks.com/turbo.htm |
| 25.01.2004 at 13:51 |
|
MossOpel
|
Võiksite aidata, väike mootor & suur turbo.
Mina küsiks ka kohe siinkohal ära: kas on mingi oluline erinevus diiselmootoritele ja bensiinimootorile mõeldud turbotel?
Lihtsalt...niisama seisavad teised praegu  |
| 28.01.2004 at 20:23 |
|
gets
|
Võiksite aidata, väike mootor & suur turbo.
Täitsa lambist pakun, et jube suuruse vahe on  |
| 29.01.2004 at 10:56 |
|
ervin
|
Võiksite aidata, väike mootor & suur turbo.
thirdgen.org power adderi board on abiks, seal on teemat korduvalt lahatud ja kui vähegi otsida viitsid, leiad pea kõikidele ülelaadimise-nitro küsimustele vastused sealt. |
| 29.01.2004 at 13:20 |
|
Fastbear1
|
Võiksite aidata, väike mootor & suur turbo.
Jah adressid olemas ja puha, aga kui ei oska nii hästi inglise keelt. Koolis nagu sellist tehnilist eriti ültse ei õpetata ja need neti sõnastikud on ka väga puudulikud. |
| 29.01.2004 at 21:33 |
|
tfr
 |
Võiksite aidata, väike mootor & suur turbo.
Ülerõhuklapp on vist kõige lihtsam eestikeelne termin wastegate kohta? Kui turbiin hakkab kriitilist pöörlemiskiirust ületama, lastakse osa gaase turbost mööda otse väljalaskesse.
Hea selle jaoks, et saab väiksemat turbiini kasutada (= väiksem lag), ilma et laialilendamist kartma peaks. |
| 29.01.2004 at 21:40 |
|
Fastbear1
|
Võiksite aidata, väike mootor & suur turbo.
aga enamus turbode küljes on see juba olemas, miks krt nad panevad selle eraldi peale turbot. Ning miks mõnikord välja laske kollektori külge enne turbot |
| 29.01.2004 at 21:46 |
|
Joel
|
Võiksite aidata, väike mootor & suur turbo.
Turbote küljes olevad wastegate'id on suhteliselt piiratud läbilaskevõimega, st. et võimalda alati piisavalt palju gaase turbost mööda juhtida. Sellega seoses ongi mõnikord mõistlik kasutada ühte või rohkemat nn. external wastegate'i. Samuti võimaldavad external wastegate'id IMO ennast lihtsamini ja suuremas ulatuses reguleerida... |
| 29.01.2004 at 22:12 |
|
Raceboy
 |
Võiksite aidata, väike mootor & suur turbo.
....no wastegate on pm väljalaskeklapp, mis laseb avanedes väljalaskegaasid turbost mööda otse summutisse. Kinni hoiab teda vedru pingus. Wastegate on sisselaskega ühendatud toru või vooliku kaudu ning kui sisselaskes tekib teatud(! rõhk, surub see vedru ning klapp (wastegate) avanebki.
____________________________
www.vems.ee |
| 30.01.2004 at 07:47 |
|
PlyVal64
|
Võiksite aidata, väike mootor & suur turbo.
Wastegate ainus ülesanne pole mitte turbiini pöörlemise kiiruse regull vaid kõva oerfoomansiga autodel ka selgelt üleliigse gaasi väljalaskesse juhtimine. Suurem boost = rohkem bensiini= rohkem põlemisjääke = jämedama väljalaske vajadust. Turbiini enda gaaside läbilaskevõime on aga piiratud. Maksim seletas, et näiteks temal tambiks ilma kahe jämeda wastegate'ta kiiresti turbo gaasidest umbe. Ehk põhimõte sama, mis headerite puhul: torude läbimõõt peab olema õige, et gaas põlemiskambrist ikka minema ka läheks. |
| 30.01.2004 at 11:20 |
|
Fastbear1
|
Võiksite aidata, väike mootor & suur turbo.
aga kas selline asi võib olla et kui autol puudub wastegate, ning on tavalisest T3 suuem turbo(enne oli sisse võtu ava 5cm nüüd 8 cm) ja asi ei liigu üle ültse norm. Annab ketsi küll aga mitte kuidagi kohe arvestatud 170 kw. Kas lööb asija gaasidest umbe? |
| 30.01.2004 at 12:18 |
|
diesel
|
Võiksite aidata, väike mootor & suur turbo.
pigem ei jõua su kone toota piisavalt gaase, et seda suuremat üldse ringi ajada. |
| 30.01.2004 at 13:03 |
|
Fastbear1
|
Võiksite aidata, väike mootor & suur turbo.
jõuab, jõuab mootor läheb üli hästi pöördesse vabal käigul, turbo kukkub vilisema hullusti. Just sõidul on see probleem. |
| 30.01.2004 at 13:13 |
|
ollo
|
Võiksite aidata, väike mootor & suur turbo.
Vabakäigul läheb zapikas ka pöördesse ja vilistab, see ei ole mingi näitaja. Ma pakuks sama, et tegemist on liiga suure turboga ja gaase lihtsalt ei jätku. WG puudumine avaldaks mõju alles kõrgematel pööretel, kui turbiin enam "ei voola" piisavalt. Siis on tagajärjeks turbiini labade õhkulendamine, mootori "hinge kinni jäämine" või mõlemad, aga mitte see, et käru liigub nagu äsja ärganud lehm kogu pööretevahemikus.
See, et su "Sisse Võtu Ava" nii palju suurem on, viitab ka sellele, et oled asjaga üle pingutanud. "Sisse Võtu Ava" iseenesest ei ole küll mingi määrav parameeter, aga ikkagi... wastegate puudumine on ka üks vihje, enamasti on ilma integreeritud wastegate'te ainult Suured, Väga Suured ja F*cking Suured turbod.
Et midagi targemat öelda, oleks abiks teada, mis turboga tegu on, milline on voolavuskaart (flow map), A/R, mis mootori küljes kogu see kompott elab. |
| 30.01.2004 at 14:10 |
|
Fastbear1
|
Võiksite aidata, väike mootor & suur turbo.
asi elab 2.3 ford turbo ploki küljes ning tegemist on 8 L mersu turboga. Ning selliseid asju on nendega varemgi ameerikas tehtud.vahejahuti on pandud Saabi oma |
| 30.01.2004 at 14:13 |
Last edited 30.01.2004 at 14:14 by Fastbear1
|
karikas
|
Võiksite aidata, väike mootor & suur turbo.
quote:
Fastbear1: jõuab, jõuab mootor läheb üli hästi pöördesse vabal käigul, turbo kukkub vilisema hullusti. Just sõidul on see probleem.
Kas vahejahuti on? Pakun, et see suurem turbo tegeleb rohkem õhu kütmise, kui pumpamisega.
Kusagilt lugesin, et uus moevool on suunata sisselaskest üleliigne õhk uuesti turbo ette (rõhu vähenemisel see jahtub), kui on olemas vahejahuti. Tavaliselt lastakse see vuss otse välja.
Aga küsimus targematele - kas olen õieti aru saanud, et on 3 tüüpi wastegate-t (ehk jäägiväravat):
1. Sisselaskekollektorist pääseb üleliigne rõhk minema (käiguvahetusel kuulda vilinat, kui mootor ei söö enam niipalju õhku, kui turbo toodab). Seetõttu turbo hoog ka pudurdub ja uuesti vajutamisel tekib lag (viivitus), kuna turbo toodab vähem, kui mootor sööb. Kasutatakse suurte turbote puhul, mida ei õnnestu niikuinii üle kriitilise piiri pöörlema panna.
2. Väljalaskekollektorist pääseb heitegaas turbost mööda, kui sisselaskes rõhk liiga kõrge. Turbo pidurdub ise sisselaske rõhu tõttu. Kasutatakse väiksema turbo puhul, kui on oht asja laiali lendamiseks.
3. See eelpool kirjeldatud variant, et sisselaske rõhujääk ei lasta mitte lihtsalt õue või väljalaskesse, vaid uuesti turbo ette. Selline lüke vähendab turbo koormust käiguvahetusel ja selle pöörded püsivad kauem üleval.
(4.) Väikese mööndusega võib lugeda siia hulka ka turboid, mille rootori labade nurk on muudetav. Selle asemel, et lasta pöörded tühja, muudetakse nurka ja pumbatakse vähem õhku. Eraldi jäägiväravat pole siis vaja.
Omaette teema on veel anti-lag süsteem. See võimaldab koguaeg turbol pöörded maksimumis hoida. Kui ma olen õieti aru saanud, siis lihtsamal juhul süüdatakse segu hiljem, selle asemel, et gaasi maha võtta. Selle tulemusena annab segu vähem energiat vändale ja rohkem turbiinile. Ekstreemsel juhul võib süüdata lausa väljalaskeklapi avanemise ajal (kui segu süttimiseks liiga hõre pole) ja "väntamist" praktiliselt üldse ei toimu.
|
| 30.01.2004 at 14:13 |
|
-fred-
|
Võiksite aidata, väike mootor & suur turbo.
quote:
1. Sisselaskekollektorist pääseb üleliigne rõhk minema (käiguvahetusel kuulda vilinat, kui mootor ei söö enam niipalju õhku, kui turbo toodab). Seetõttu turbo hoog ka pudurdub ja uuesti vajutamisel tekib lag (viivitus), kuna turbo toodab vähem, kui mootor sööb. Kasutatakse suurte turbote puhul, mida ei õnnestu niikuinii üle kriitilise piiri pöörlema panna.
Selle klapi nimi peaks BlowOffValve olema. Laseb üleliigse rõhu näiteks, siis välja kui turbo pöördes on ja gaas maha lastakse .
|
| 30.01.2004 at 15:17 |
|
ollo
|
Võiksite aidata, väike mootor & suur turbo.
Ameerikas on ka MotorUpi ja McDonaldsit kõvasti müüdud
Tõsisemalt, 8-liitrise mootori turbo on maainimese mõistuse kohaselt 2.3 mootorile räme overkill. Seda isegi juhul, kui 8-liitrisel neid 2 tükki juhtub olema (1 kummagi mootoripoole jaoks).
Karikas - turbosüsteemis on 2 täiesti erineva otstarbega klappi.
Wastegate on kuumal poolel ja kasutatakse põhiliselt max rõhu reguleerimiseks. Toimib sinu versioonis 2. kirjeldatud viisil, WG avanemist juhitakse pneumaatiliselt või elektriliselt. Mõnel extra-perfoomants juhul on WG vajalik ka voolavuse suurendamiseks, kui gaasid ei taha läbi turbo mahtuda (enamasti siis ikka väline wastegate). Wastegate asub alati väljalaskekollektori ja turbiini vahel. WG on minuteada kõigil turboautodel olemas, ühtegi vastupidist näidet (peale käesoleva samkompunni) ei oska mina küll tuua. Diislitest ja Päris Suurtest Mootoritest ei tea.
Külmal (sisselaske) poolel elab blow-off valve (ka bypass valve vms., heal lapsel mitu nime). Mõnel odavamalt tehtud turboautol on see ära jäetud. BOV asub kompressori ja õhusiibri(segusiibri) vahel, eesmärgiga eemaldada üleliigne õhk nimetatud vahest sellel ajal, kui õhusiiber kinni lüüakse (gaas maha lastakse), et tekkiv surve ei pidurdaks turbo pöördeid maha. BOV on 2 tüüpi - retsirkuleerivad (liigne õhk lastakse tagasi sisselaskesse turbo ette) ja atmosfääri ventileeruvad (õhk tänavale). Tehasekonfis autodel on suuremas osas retsirkuleerivad BOVd, kuna need ei aja õhulugemist sassi. AtmoBOVi plussiks on see, et sooja õhku ei lasta sisselaskesse tagasi (jahtub küll rõhu vähenedes uuesti, aga mitte välistemperatuurini) ja muidugi lahe "whoosh" hääl käiguvahetusel. Ultraperfoomants juhtudel on plussiks veel see, et retsirkuleerivate läbilaskevõime ei ole nii suur, samuti võib liiga suur sisselaskess lastav õhuvool tekitada sisselaskes asjatuid keeriseid ja panna raskemal juhul ka õhu tagurpidi liikuma, mille tulemusena MAF andur ulmelisi näite jagama hakkab. Atmo-BOVi suurim puudus standardautol on juba üleloetud õhu väljapäästmine, mille tulemusena saab mootor mingil hetkel peale käiguvahetust liiga rikast segu. Sellest saab üle, kui kasutada MAF-anduri asemel MAP-andurit, mis mõõdab rõhku sisselaskekollektoris (ja enamasti ka temperatuuri, mõlemad on olulised õhukoguse teadasaamiseks).
Muudetavate labadega rootorist ma pole eriti kuulnud, küll aga on olemas turbod, millel on muudetavad labad turbiini korpuses, sellega muudetakse sisuliselt efektiivset A/R suhet.
Antilag lihtsamal juhul toimib enamvähem nii, nagu kirjeldasid. Lisaks süüte hilistamisele mõnekümne kraadi jagu jäetakse ka juhuslikus järjekorras mõni säde andmata, nii et osa segu jõuab põlemata kujul väljalaskesse ja süttib seal kuumuse tagajärjel. Võib ette kujutada, mida see teeb väljalaskeklappide, kollektorite ja turbiiniga... tänavale ei soovitata Alternatiivne lähenemine on lisakütusepihusti väljalaskekollektoris. |
| 30.01.2004 at 15:25 |
|
partel
|
Võiksite aidata, väike mootor & suur turbo.
Mulle meeldivad elektrooniliselt juhitavad wastegate'id (võis siis jäägiväravad ), vastavalt auto kiirusele saab rõhukõvera sättida nii, et kumm stardis suitsema ei läheks.
Ehk siis põhimõtteliselt traction control (kaapeväldik  )
____________________________
_ |
| 30.01.2004 at 15:40 |
|
PlyVal64
|
Võiksite aidata, väike mootor & suur turbo.
quote:
Fastbear1: asi elab 2.3 ford turbo ploki küljes ning tegemist on 8 L mersu turboga. Ning selliseid asju on nendega varemgi ameerikas tehtud.vahejahuti on pandud Saabi oma
Tegemist siis Tartu hõbedase Mercury XR4Ti'ga Nii väikesele mootorile on too "kapsapea" selge overkill. Aga kui see juba vahel on, oleks äkki abi just ollo poolt viimasena kirjeldatud viisist ehk lisabensiinist otse turbo ette. Muidugi saab selline kombo ainult stripil töötada. Seda vist nimetatakse ka "paugutajaks" WRC'del, aga kumba versiooni nemad kasutavad(süütega mängides või lisakütust pritsides), aga vist siiski seda pritsimise teemat. Teine variant oleks Sul originaal vahele panna ja püüda järjestikturbod käima saada. Pisike pumpaks suurele ette ... aga see ei olevat eriti lihtne häälestus. Aga kindlasti tasub paari Eesti kõvema katse-eksituse meetodi esindajaga vestelda, Hannes, Maksim ja Kaimo tulevad kohe ette, kindlasti mõni on veel. Kuid Maksimil vist kõige kõvem tulemus ja häda overkilliga olnud ... algselt pani ta ju 2 Garrettit peale ja auto ei olevat üldse sõitnud |
| 30.01.2004 at 15:43 |
|
partel
|
Võiksite aidata, väike mootor & suur turbo.
Turboga kiirendusautodel antakse stages olles väga hilise süütega megalt kütust peale, aga 101 millised turbod ei lähe ikkagi kuigi kiiresti pöördesse..
____________________________
_ |
| 30.01.2004 at 15:47 |
|
Joel
|
Võiksite aidata, väike mootor & suur turbo.
Imprezadele pakutavad aftermarket "paugutajad" toimivad kah süütehilistuse põhimõttel, see lisapihusti asi paistab päris radikaalne lahendus olevat...
Edit: Tekkis küsimus, et kas internal wastegate töötab ikka rõhu või äkki hoopis kuidagi vaakumi põhimõttel? Küsimus ajendatud võimalusest hankida stockis eletrooniliselt kontrollitava external wastegate'iga varustet autole uus väljalaskekollektor, mis aga olemasoleval kujul tahaks saada internal wastegate'iga turbot. |
| 30.01.2004 at 16:15 |
Last edited 30.01.2004 at 16:18 by Joel
|
karikas
|
Võiksite aidata, väike mootor & suur turbo.
quote:
-fred-: Selle klapi nimi peaks BlowOffValve olema.
Ups. BlowOff muidugi. Aga ühed klapid kõik. Täpsem olnuks öelda, et on 3 tüüpi klappe (wastegate nende hulgas) ja üks ei välista teist 
Suht roheline turbo alal
Karikas |
| 30.01.2004 at 16:42 |
|
ollo
|
Võiksite aidata, väike mootor & suur turbo.
Integraalne WG avatakse ikka (sisselaskest võetud) rõhuga. Elektrooniline WG juhtimine tähendab ainult seda, et sisselaskeõhu jõudmist WG aktivaatorini reguleeritakse elektroonilise klapiga ECU poolt. Mitteelektroonilisel juhul reguleeritakse rõhku ülerõhuklappide, mehaanilise rõhuregulaatori, bleed valve'de ja krt teab mille muuga.
External WG vahetamisel integraalse vastu (või vastupidi, või üldse turbo vahetamisel) tuleb tõenäoliselt WG juhtimist ümber teha, mis tähendab ECU ümberprogemist või mehaanilise rõhukontrolleri installi, sõltuvalt ECUst ja eelarvest. |
| 30.01.2004 at 16:46 |
|
|
1 2 3 4 5 
