| Poster |
Message |
 orikas3
|
 vee jõuga
On kellegil kogemust 1000 - 2500 b. kõrgsurve pesust. Nimelt see oleks vanema auto renoveerimisel kõige tervislikum autole. Eeliseid on palju. Kas äkki eestis leidub mõni kellel oleks pesur olemas. |
| 09.01.2004 at 20:14 |
|
V8voge
 |
 vee jõuga
juuu siis ei ole |
| 10.01.2004 at 03:12 |
|
jaanus
 |
 vee jõuga
Pigem see 1000-2500 b paneb mõtlema. Mis see b seal tähendab? Kui see juhtumisi on bar, siis tonn koma natuke ei ole vist üsna hea ühe ruutsentimetri pihta... Aru ma taipan, et paarsada kilo ruutsentimeetrile on pesemine aga paar tonni ....  |
| 10.01.2004 at 03:22 |
Last edited 10.01.2004 at 03:25 by jaanus
|
orikas3
|
vee jõuga
quote:
jaanus: Pigem see 1000-2500 b paneb mõtlema. Mis see b seal tähendab? Kui see juhtumisi on bar, siis tonn koma natuke ei ole vist üsna hea ühe ruutsentimetri pihta... Aru ma taipan, et paarsada kilo ruutsentimeetrile on pesemine aga paar tonni ....
tänan tähele panu eest bar. jah aga mis surve astetesse puutub. On oma poolne väike kogemus olemas.
Et, põhja pigi lahti tuleks on vaja ainult 500 - 1000 bar
aga et enamat saada, värv maha ja metall kiildavaks kasutatakse 1100-2000 bari survet saab ka roostest vaevata lahti.
4000 bariga saab juba auto ära viilutatud. seda kasutatakse laeva dokkides täpsust nõudva töö juures metalli lõikamisel. Näiteks valmis viilutatud leivad või puzzle.
Ja ehk üks hea eelis on et peale survepesu käsitlemist ei
hakka pind nii kergelt roostetama kui liiva pritsiga käsitletud pind. Tehke omad järeldused või parandage mind kui väga puusse panin. |
| 10.01.2004 at 10:28 |
|
Martin460
|
vee jõuga
Kas Sa mõtlesid seda V8 artiklit7/98??Vaatasin ise ka ja tõsi ta on-500-1000 baari pühib minema mastiksi ja rooste.Metalli poleerib ja värvi eemaldab 2000 baari.Põhieelis liivapritsi ees on et ta ei deformeeri metalli.Miinuseks on see,et kummi ja plastmassosad hävinevad.Näiteks liivapritsiga on võimalik vanast värvist puhastada peeneribilist plastmassist iluvõret.
Soovitatav tööjärg oleks selline:
kere demontaash
survepesu
keevitustööd
õrn liivaprits
krunt.
Lisaks eelmainitule eraldab survepesu heliisolatsioonimatid,õhukese krundi,rooste,mastiksid,liimijäljed ja kõikvõimaliku sadat sorti sodi.
Nende pump on ehitatud veoauto peale ja vett kulub u 30L/min.Ühe kere peale, ilma usteta,kulub u.2h.tööd.
Muidugi peaks autokere Soome vedama või kui soovijaid rohkem siis näit. nad siia kohale kutsuma.
Kui ma nüüd ette kujutan enda ees u.30a. vanuse auto põhja mis tuleb puhtaks kraapida siis 100x ennem see survepesu variant kui käsitöö.
Nende kontakt on:
A.Kiira OY
Konetie 6
04300 Tuusula
ari.kiira@inet.fi
____________________________
Plymouth Roadrunner 440 SixPack FB-s grupp: Kroomimine
Chrysler 300C 2007 |
| 10.01.2004 at 10:32 |
|
orikas3
|
vee jõuga
teine on lääne soomes Raumal aga liiga kaugel. Mõte liigub, Osta või Eestisse sarnane asi.  |
| 10.01.2004 at 11:02 |
|
diesel
|
vee jõuga
tasuks näiteks küsida survepesu oü-st või pesutehnika oü-st, äkki viitsivad jännata asjaga. |
| 10.01.2004 at 17:33 |
|
LaSa
 Moderator |
vee jõuga
survepesu.ee väidab oma lehel, et nemad suudavad kuni 2600 baari välja lajatada. |
| 11.01.2004 at 13:40 |
|
spark
|
vee jõuga
TM-is oli kah ühe auto kordategemisest juttu - kus kasutati vett
seal oli seade sama, mida kasutatakse metalli lõikamiseks, ehk on sellest firmast http://www.fineststeel.ee abi
____________________________
Seitsekümmend Viis |
| 12.01.2004 at 12:25 |
|
japanspeed
|
vee jõuga
Vana teema küll aga kui aga juhuslikult sattusin siia ja paneks infoks. On selline koht olemas nagu www.multiprits.ee. Neil on märgliivaprits mida saab reguleerida nii, et näiteks käe pealt peseb värvi maha ja nahk jääb terveks  või siis nii et luudeni puhtaks.
Ja metalli puhastamisel läheb mingi spetsjomm aine sisse veel vette nii et vist nädala jooksul rooste ei tule peale.
Mul sõber restuaraator lasi omal mingeid puunikerdisi värvist puhtaks sellepärast ja siis nad seletasid seal mida kõike sellega teha saab. |
| 17.05.2005 at 18:36 |
|
margus61
|
vee jõuga
Tollest Multipritsi vesiliivapritsistst lisaks. Sügisel suhtlesin inimesega. Massin, millega tööd tehakse, on üldiselt ratastel, statsionaarset töökoda mu meelest neil polnud. Kuna tegemist on veega, pakitakse vepstaak talveks sisse ja miinuskraadide ohuga tööd eriti ei tehta.
Siit järeldasin, et paari pisikese tükiga, mis vaja puhtaks lasta, pole õige koht, kuhu minna. Kui kogu kere vaja puhtaks teha, peaks koha leidma ja taadid külla kutsuma. Talvisel ehitusperioodi kõrgajal on teenuse saamine raskendatud. Tundusid normaalsed tegelased, ei mingit virinat, et ei saa, pole võimalik jne. Igal asjal on lihtsalt oma hind.
Veele lisavad jah mingit keemiat ja rooste kohe kallale ei tule. Kuidas see keemia krundi nakkumist mõjutab, ei tea.
Tore oleks, kui keegi ära prooviks. |
| 18.05.2005 at 08:17 |
|
