| Poster |
Message |
 vvt
  |
 Poleerimine ja karestamine
Selline küsimus peale igasugu raamatute tudeerimist sisselaske ja portide teemal: kohtab nagu kahte arvamust, üks koolkond väidab, et sisselase, eriti pordiosa peab olema võimalikult sile, sest siis on õhu takistus väiksem (ükskõik, mis mootoril). Teine koolkond vastupidi - pind peab olema tasane, aga kergelt karestatud. MPFI mootoril aitavat see sisselaskes pindmisi turbulentse tekitada ning seeläbi näitajad justkui paranevad. Kolmas koolkond väidab, et kui sisselaskes voolab õhk, siis on siledam parem (so poleeritud ideaalvariant), TBI ja karpa korral on kare parem, kuna väldib bensiini väljalangemist küttesegust. Kellel siis õigus nüüd on Tehase mootori siledust argumendiks võtta ei saa, sest seal on odavus olulisem ja nii karpa-kui pritsemootorite sisselaskeosa viimistluse tase on umbes sama (so sõltub valu headusest).
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 10.01.2004 at 15:48 |
|
Erkki
|
 Poleerimine ja karestamine
Need koolkonnad on arenenud koos tehnika arenguga ja see kolmas arusaam on kõige uuem ning IMO ka kõige õigem.
Et siis: kus voolab õhk - seal on eelistatud võimalikult siledad runnerid ja
kus voolab küttesegu - seal olgu runnerid karedad.
____________________________
Chevrolet Camaro '71
Pontiac Firebird '71
Chevrolet Chevelle '69, 350 cid
El Camino '68
F150, 2011
Life begins at 1000 Hp... |
| 10.01.2004 at 16:46 |
|
928boy
|
Poleerimine ja karestamine
Jutt õige. Karedamate pindade poolt tekitatav turbulents ehk maakeeli keeriseline õhuvoog on vajalik ühelt poolt küttesegu paremaks segunemiseks ja teiselt poolt poiab see pinnad puhtad.
Teiselt poolt võtavad kare pind ja keerised hoogu maha ehk seal, kus kokteili ei segata, olgu poleer.
Keeruliseks läheb asi alles põlemiskambri seintele pinnaviimistkuse andmisel. Mõned freesivad kolvi põhjale väikeseid lohukesi või kanaleid, teised muhukesi jne. Ka klapi põhjasid ja kaane pinda kaunistatakse mustritega - ühelt poolt on mõte sama ehk kuidas parandada küttesegu segunemist, teiselt poolt on selle ülesandeks ka parandada põlemiskambri täituvust.
On kellelgi ehk mingit infot või linki pakkuda, kuidas sisselaske karestamisel vajalikku karedusastet arvutada? Kas erinevates kohtades (sirged lõigud, põlvede välimine pind, sisemine pind jne.) peaks see olema erinev? Tekib ju põlvedes iseeneset keeriseid. |
| 10.01.2004 at 20:38 |
|
Martin460
|
Poleerimine ja karestamine
Mida arvata sellisest variandist kui oleks siledaks lihvitud ja siis näit.liivapritsiga matistatud pind.
Aga selline mõte:
Poleerida kõik kanalid ja keerata sisselase ja kaaned kokku ja siis lasta õrna liivapritsiga karpaaugust sisse.
Need kohad kust liiv vastu seinu lendab peaks jääma matid aga need kust õhk sirgelt jookseb-poleeritud??
Muidugi abrasiivi peab õhus olema imevähe.
Ja mis variandid üldse on kontrollimaks õhutakistuse muutumist kanalite eri osades
____________________________
Plymouth Roadrunner 440 SixPack FB-s grupp: Kroomimine
Chrysler 300C 2007 |
| 10.01.2004 at 22:11 |
|
928boy
|
Poleerimine ja karestamine
Kui liivapritsiga karpaaugust sisse, siis karestub pind, mis on liikumisele takistuseks ehk mis niigi turbulentsi tekitab. Vaja oleks ju vastupidist. Äkki hoopis nii: eelnevalt kõik sisepinnad karestada vajaliku kareduseni. Seejärel katta pinnad mingi imeõhukese värvikihiga (midagi sarnast, mida permanent marker väljastab), siis kogu süsteem kinni kruvida ning karpaaugust liivapritsi. Liivaprits hõõrub sealt värvikihi maha, kus see vastu seinu kimab. Nüüd uuesti sisselase juppideks ning kohad, kus värv on kulunud, kerge poleeri alla. See on küll väga huupi jutt tegelikult. Liiv peaks käituma teisiti kui kütusepiisad, kuna erikaal on teine. |
| 10.01.2004 at 22:27 |
|
karikas
|
Poleerimine ja karestamine
Avaldan oma arvamust. Millegi rullikutel vedamine on alati lihtsam, kui mööda poleeritud pinda. Pinnakonarus aitab, kui ta on spetsiaalse kujuga. St. ta peab tektiama õhukeerised, mis on nagu rullikud. Pöörlevas keerises on alati rõhk väiksem, kui väljas ja seega pinnatakistus väiksem.
Tean seda rohkem aeronautikast, kuna lennukite puhul on katsetatud nn. hainaha mustrit. Et kogu lennuki pind kaetakse õhukese kilega, millel vastav muster sisse pressitud. Eriti suur efekt on tiibadel. Seal on pinnatakistus suureks probleemiks, kuna õhk kipub pinna lähedal aeglasemalt liikuma, kui pisut kaugemal ja see tekitab turbulentsi. Teine võte laminaarse õhuvoolu säilitamiseks on pinna lähedale lisaõhu juhtimine (läbi aukude), mis aitab sealsel õhul kiiremini liikuda.
Neid teooriaid pisut kohandades võiks pakkuda, et koonduvates osades, kus õhk kiirendub, võib olla poleeritud pind. Seal, kuis kanal laieneb (õhuvoolu liikumise suhtes), seal võiks olla kare pind. Täkitult või risti/diagonaalis sooneliselt. Pikkisoon suurendab lihtsalt seina pindala ja ei tekita kasulikke mikro keeriseid. See kõik rohkem selleks, et õhuvool liiguks sirgelt ilma turbulentsita, mitte otseselt takistuse vähendamiseks. |
| 12.01.2004 at 13:36 |
Last edited 12.01.2004 at 15:10 by karikas
|
jyrki
|
Poleerimine ja karestamine
Those are pretty much theories only. In intake ports there is a theory, that if the runners walls are polished, the fuel will "separate" easier out of the air. However, no one seems to know the perfect grit of the surfaces? When is the wall polished too much, and when is it too coarse? Flow wise, the polished runner isn't worth practically anything compared to a coarse surface runner if their contour is the same. Exhaust ports are usually polished more, because that way they are easier to clean. |
| 12.01.2004 at 15:02 |
|
max
|
Poleerimine ja karestamine
AFR kaantel on siselaske portide pinnad lainelised nagu merepind või kõrbeliiv. Sooned on risti õhu voolamise suunaga. |
| 19.01.2004 at 19:27 |
|
|
