| Poster |
Message |
 madis
|
 Alternatiivsed kütused
Näide Taanist:
Tuul puhub. Võimsus 1GW.
Puhub kõvemini. Võimsus 1.2GW.
Veel kõvemini. Võimsus 1.5GW. Mmmm... öko..
Veel kõvemini. Tormikaitse. Võimsus 30MW.
Ole meheks ja stabiliseeri  |
| 20.07.2009 at 10:36 |
|
vvt
  |
Alternatiivsed kütused
Kui natuke jälgida viimase aja arenguid (tuumaenergia seadustamine, mingid uuringud Pakri saartel, vastava tiitliga asjameeste teke EE-sse jm), siis tundub, et Eesti astub sellest Ignalina vol2 haugi, luige ja vähi kooslusest peagi välja ja hakkab ise tuumajaama ehitama.
Mis puudutab neid Tsenobõli foobiaid, siis Eesti on kaardil igast ilmakaarest ümbritsetud tuumajaamadest ja kui mingi laks käib, siis pole palju vahet, kas Pakril või 100 km eemal.
quote:
Näide Taanist:
Tuul puhub. Võimsus 1GW.
Puhub kõvemini. Võimsus 1.2GW.
Veel kõvemini. Võimsus 1.5GW. Mmmm... öko..
Veel kõvemini. Tormikaitse. Võimsus 30MW.
Ole meheks ja stabiliseeri
Taaniga on lihtne, sealt kiviviske kaugusel on hüdroenergiast toituvad Norra võrgud. Meid Daugava HEJ ei päästa ja edasi on 2 varianti - 1000 km kaugusel olev Norra (millest min 300 km on veealune kaabel) või Venemaa osaliselt hüdroenergiast toituv võrk (mis pole sellise eluliselt tähtsa asja puhul targem gaasitoru otsas istumisest).
Tegelt võiks ilma naljata tuumajaam nt Maardus olla, 1/3 Eesti elanikest saaks suht odavalt toasooja, mis muidu läheb ilma kütmiseks.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 20.07.2009 at 10:39 |
2 edits. Last edited 20.07.2009 at 10:43 by vvt
|
mrtn
|
Alternatiivsed kütused
quote:
vvt:Tegelt võiks ilma naljata tuumajaam nt Maardus olla, 1/3 Eesti elanikest saaks suht odavalt toasooja, mis muidu läheb ilma kütmiseks.
mine sa ka perse 
(modedele, see oli naljaga öeldud)
mrtn
maardu elanik
PS: ei ole asi selles, et "muidugituumajaamagamitteminuõuele", vaid tallinna lähiümbrus on nii tihedalt asustatud, et tuumajaama ehitamine siia on juba tehniliselt palju keerulisem kui nt ida-virumaale. |
| 20.07.2009 at 11:28 |
1 edit. Last edited 20.07.2009 at 11:29 by mrtn
|
madis
|
Alternatiivsed kütused
Taanil ei olegi nii lihtne, arvake mis maksab kWh kiirtellimusena tunniajase ettehoiatamisega |
| 20.07.2009 at 12:12 |
|
viplala
|
Alternatiivsed kütused
Lugesin kusagilt kunagi, mingi targema venna arvutusi ajalehes ( allikat ega nime ei mäleta kahjuks enam) tuumajaama ehituse kohapealt Eestisse. Asi pidi nii kalliks minema, et kw hind tuumajaamast peaks odavnemise asemel pea kaks korda tõusma. Arvatavalt oleks Eestil ühe suure jaama asemel mõtekam paigaldada mitu väiksemat jaama. Sellisel juhul võiks üks maardu all küll vedeleda  |
| 20.07.2009 at 12:17 |
|
vvt
|
Alternatiivsed kütused
Maailmapraktika seda ei kinnita. Osades riikides on küll mitu jaama, aga tegu ka suurte riikidega. Egas mujal kah idioodid tööta. Hinnatõusust pole pääsu nagunii, liiguvad spekulatsioonid, et peale elektrituru avanemist ootab meid nagunii kahekordne hinnatõus. Niipalju siis liberaalsest turumajandusest ja konkurentsi viljastavast mõjust.
Praegu olemasolev tuuleelektri tootmine on tegelikult EL nõutud pakasuhha, mille ainus reaalne lisandväärtus on kogemuste saamine. Elektri tootmise mõttes ei anna need tuulepargid olemasolevale süsteemile juurde mitte midagi, pigem suurendavad suurte elektrijaamade kulusid. Ehk tilu-lilu. Brüssel käitub antud juhul NSVL Plaanikomitee'1985 stiilis "taastuvenergia osakaal olgu x %", süvenemata nende jaoks vähetähtsasse detaili nagu asja elluviimise reaalsus. Kogu asi on käivitunud puhtalt seepärast, et seaduses on sees (EE) sundkohustus osta ja vinge hind, millega osta tuleb. Seejuures pole tootjal erilisi kohustusi, toodad kui asi sobib ja siis kui tuult on. Mis viga niimoodi äri ajada. Miks pole pargiomanikele pandud kohustust tagada teatud stabiilsus (nt tuleb rajada täiendavad gaasiturbiinjaamad, ja kui tuult pole, siis toota kalli gaasiga? Siis pole business pooltki nii lõbus. Selles probleem ongi, et tuuleenergia ajavad kalliks mastaapsed stabiliseerimismeetmed, need tuulikud ise on suht köki-möki sellega võrreldes ja tekitavad petliku odavuse illusiooni.
Ehk kokkuvõtteks: võime oma põlevkivi tossamise peale arvata mida tahes, kuid justnimelt igasugused turu avamised ja taastuvenergeetiga propageerimised on ja need hinnatõusu mootorid. Kui võrrelda nt tehnoloogiliste seadmete hinda, siis näiteks alla 1MW hakkepuidukatla+abiseadmete raha eest võib osta 5 MW gaasikatla. Odav pole see asi teps mitte. Siia lisaks veel see, et fossiilkütuse tehnoloogia on tänapäeval pea täiuslikkuseni arendatud, kuid näiteks taastuvkütuste tehnoloogia töötab enavähem rahuldavalt üksnes suurtes jaamades. Enamvähem rahuldavalt töötavat 1 MW võimsusega katelt saab kütta ainult pelletiga, igasugu hakke, heina vms katlad on viletsa töökindlusega - näiteks pole tänaseni suudetud lahendada probleemi, et rohttaimede tuhk on madala sulamistemperatuuriga ja katelt tuleb perioodiliselt käsitööna (!) puhastada. Või kuidas tagada see, et talumees Ülo toodetud hakke sees pole mõnda puunotti, mis poole öö ajal transportööri ummistab ja katla seiskab.
Pealegi võib arvata, et kui põlevkivi põletamine ära kaob, siis tekib hoobilt surve õlitootjate/keemiatööstuse poolt ressursi kasutusse võtmiseks (või tekib see kiusatus Eestil endal mõne järjekordse masu ajal) ja lõpptulemusena õõnestatakse Ida- Virumaa samamoodi ära ning maha jäetakse aheraine ja surnud maa. Poleks sugugi kindel, et põlevkivijaamade sulgemise järel sinna õnnis loodusparadiis tekib. Praegu lihtsalt on lõviosa ressursist kinni elektritootmise all ja aastane maht on ära piiratud.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 20.07.2009 at 13:01 |
3 edits. Last edited 20.07.2009 at 13:30 by vvt
|
Sören
|
Alternatiivsed kütused
quote:
vvt:
...
Siia lisaks veel see, et fossiilkütuse tehnoloogia on tänapäeval pea täiuslikkuseni arendatud, kuid näiteks taastuvkütuste tehnoloogia töötab enavähem rahuldavalt üksnes suurtes jaamades.
....
justnimelt! kas nii, et kuna tehnoloogiat ei ole, siis ei ole mõtet seda ka arendada?
minu arvates on looduse säästmine antud küsimuses teisejärguline (padurohelistele mitte, aga see selleks). põletamine energia saamise eesmärgil on üks ebaefektiivemaid meetodeid materjalide kasutamiseks. sellest kraamist, mida me põletame saaks teha asju, mida me kasutada saame. küsimus on seega eelkõige ressursside optimaalses kasutamises. see, mis me praegu teeme, on sisuliselt mööbli põletamine, selleks et talvel sooja saada. mööblipõletajate argumendid on muidugi veenvad - mööbel on meil kohe käepärast, ei ole vaja vaeva näha, et kuskil metsast puid koguda. õue pole ka vaja minna, õue minek on iseeneses juba energiakulu, puude tassimine on ka energiakulu jne.
küsimus on hetkel tehnoloogia rakendamises ja see on alati suhteliselt vaevaliselt läinud.
eelmise sajandi alguses võisid sisepõlemismootoriga sehkendajad ka veidrikud tunduda - hoburakendid töötasid suurepäraselt, rong oli ka olemas, miks on vaja veel mingi haisvat mootorit, mis kulutab kütust, mida eriti saada pole, kuhugi kärusse panna?
hea paralleel on IT maailmast, kus veidi peale eelmise sajandi keskpaika tundus inimestele samuti, et kõik on juba lahendatud - suurarvutid arvutasid välja kõik, mida vaja ja personaalarvuti tundus olema täielik mõttetus. vajadusel sai ju modemite abil ka erinevaid arvuteid ühendada ja ülemaailmne võrk, kust kõik infot tarbivad ja kuhu kõik võivad soovi korral infot lisada tundus mõttetu. tänapäeval on asjad veidi teistmoodi.
selge on see, et energia valdkonnas on personaalne tehnoloogia veel veidi toores ja kallis, aga see veel ei tähenda, et see täiesti mõttetu ja võimatu on. loomulikult ei arva keegi, et me hakkame uus-meremaalt elektrit ostma, aga tasuks mõelda veidi laiemalt kui olemasolev infrastrukuur. kui smart grid reaalselt toimib ja iga võrguga ühenduses olev tarbija saab sinna elektrit müüa ja sealt elektrit osta ning hind sõltub pakkumise ja nõudluse vahekorrast, siis on situatsioon teistsugune. muutuvad inimeste tarbimisharjumused (pesumasinat ei lülitata sisse mitte öösel öise elektri tarbimiseks vaid pesumasin lülitab ennast sisse, kui elektri hind teatud tasemest madalam on), samuti teenivad tuulepargi omanikud vähem, kui tuul tugevam ja naaberpargi mehed samuti tuult müüvad.
____________________________
gts1000 & gl500 & w140 |
| 20.07.2009 at 14:17 |
|
vvt
|
Alternatiivsed kütused
Mitte veidi, vaid ikka väga toores. Lisaks on toored paduroheliste arusaamad, mida siis demagoogia kastmes pööblile ette söödetakse. Kui mõni juhtiv roheline oleks kasvõi natukenegi energeetika asjadega kursis, siis oleks ta praktik, mitte roheline. Selleks, et aru saada smartgridide ja tuulikutega kaasas käivatest probleemidest, peab omama vähemalt elementaarseid teadmisi antud valdkonnas. On üsna tavaline, et tuulikufännidele tuleb suure üllatusena tõsiasi, et tegelikult on nendest rohkem tüli kui kasu. Ja nende probleemide lahendamist ei juhti meie eluajal, enne tuleb mingid programmeeritavad elektronid vist leiutada.
Praegu on vist igaühele selge, et Eesti majandus on piisavalt habras nähtus, et siin saab suuremahuline energeetika-alane möödapanek hulga aastateks fataalseks. Seepärast pole meie nahk õige koht igasuguste "hidden agendaga" moevoolude järgi katsetamiseks. Alternatiivenergeetika on praegusel hetkel oma võimaluste poolest nagu Toyota Prius, mis maksab Seati õlipõletajast poole rohkem, võtab tegelikult rohkem kütet ja mille "ökoloogilise jalajälje" peale on praegu parem mitte mõeldagi. Aga on ju ka plusskülg - Tallinna tasuta parkimine. Umbes sama käib praegu ka tuulikute kohta. Tuulikute probleem laheneb lõplikult siis, kui maakera kliima muutub niipalju, et tekivad püsiva suunaga tuuled (nagu nt passaadid ja musoonid).
Ei üritagi öelda, et neid arendada ei tuleks. Muide põlevkivienergeetika juhtiv arendaja maailmas on mis riik? Lihtsalt meie naha peal ei ole vaja kõiki Brüsseli lolle ukaase katsetama hakata, tagajärjed saavad olema kurvad.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 20.07.2009 at 14:44 |
1 edit. Last edited 20.07.2009 at 14:50 by vvt
|
partel
|
Alternatiivsed kütused
Nojah, majale võid jah panna propelleri, päikesepaneeli, soojuspumba vms aga mis oleks alternatiiv rekkamootorile?
Mina arvan, et midagi ei muutu. Nafta, gaas ja kivisüsi on peamine lähema 30 aasta jooksul. Igasugune "rohelus" on lihtsalt hea äri, mille peavad kinni maksma maksumaksjad/tarbijad ja kokkuvõttes saastab rohkem kui "mitteroheline" asi.  Elektriauto on ju saastevaba, kuna neid saab müügiesindusest ja voolu seinakontaktist...
Võiks parem mõelda, et nii USA kui Hiina impordivad üle poole oma naftast, ehk nafta sissevool on elu ja surma küsimus. Ehk riikliku julgeoleku võtmeküsimusena on sõjaväe ülesanne hankida uusi varusid ja turvata transporti.
USA ja Hiina juba sõdivad Aafrikas nafta pärast, Iraanis käib ühte-teist, Gruusia jne. Kui lääne esindajad lähevad ebastabiilse arengumaa nafta järele, ja hakkavad rääkima inimõigustest, demokraatiast, korruptsioonist, läbipaistvusest, keskkonnasäästlikkusest, töökaitsest jms aga Hiina ütleb, et teda huvitab ainult nafta, lisaks ehitab veel sadama, raudtee ja annab embargost hoolimata sõjalist abi, siis kes naftadiili saab?
Samuti on Kaspia ümbruses kõik "sõbrad" koos, USA, Hiina ja Venemaa. Meile on vast oluline see, et EL sõltub Vene gaasist ja nii mõnigi liikmesriik on kirunud stiilis, et "kuradi Eesti, rikub meie häid suhteid Venemaaga!"
Ei tule mingit suurt muutust, nagu pole lendavaid autosid, gaasiturbiinautosid, õhkpadjal autosid jms. Ja lennunduses plaanitakse ju B-52 käigus hoida nii kaua, et lõpuks on nad 90+ aasta vanused. Samas, mis sai selle asendajatest nagu B-58, XB-70, B1, B2?
Laborites on tore asju aretada, reaalsus vähe teistsugune.
____________________________
_ |
| 20.07.2009 at 15:37 |
|
viplala
|
Alternatiivsed kütused
Rekkamootor on see kõige väiksem probleem nafta lõppemise juures. Kui nüüd keegi arvab, et naftast läheb suurem osa autokütuseks, siis eksib vääääga suuresti. Absoluutselt kõik mis meid täna ümbritseb, sisaldab naftat. Isegi söök mida me sööme. Enamvähem kõikide arvutuste järgi, peaks maailm olema oma naftatootmise tipul, see tähendab ainult ühte, edaspidi hakkab naftatootmine langema. Mida ei ole seda ei ole. Barreli hind võib hetkega tõusta 200,300,800 jne $$$$. mis siis saab? Siis ei arenda keegi enam ei elektriautot, ei tuulegenekaid, ei tuumajaamu ega mingeid muid jaamu ei uusi materjale (naftast sõltumatuid). Siis on tõesti perses ja me oleme paugust 100 aastat arengust maas, täpselt seal kus meie esiisad kunagi olid. Ja see nii kauge aeg on ilmselt meie endi olevik, mitte isegi meie lastelaste.
Kui nüüd ka ei leita uusi tehnoloogiaid ja materjale siis pärast on juba hilja. Inimesi ei saa sundida ise leidma mingeid alternatiiv kütuseid või muud sellist, küll aga saab alternatiiv energiat sisse osta, isegi kui tegemist on lolli ideega ärilises plaanis, kiirendab see tegevus alternatiivsete võimaluste otsimist, leidmist ja arendamist suures plaanis. Turg on siin reguleeria. Isegi see smart grid süsteem saab ainult siis võimalik olla, kui väga paljudel inimestel on juba kodus mingigi roheline või punane energiaallikas. |
| 20.07.2009 at 17:00 |
|
vvt
|
Alternatiivsed kütused
Ülaltoodu on õige, lihtsalt juhin tähelepanu mõnele nüansile
1. naftavarude lõppemist kuulutavad viimsepäevateoreetikud lähtuvad enamasti valest eeldusest oma maailmalõpu prognoosides (teadaolevad naftavarud jagatud tarbimise määraga). Inimene suudab ekspluateerida naftavarudest murdosa (kui võtta arvesse keskmine nafta kogus maakera pindalaühiku kohta), ülejäänu kättesaamine on praeguse aja tehnikale kättesaamatu (asub nt 5 km sügavuse ookeani all maakoores) või on selle kättesaamine hetke hindadega mõttetu (nt Läänemeres leiduvad naftavarud). Geoloogiliselt on läbi luuratud maakerast tühine osa, eriti merepõhjad. Samas 50ndatel tundus ulme saada naftat avamerelt.
2. nafta on eluliselt vajalik praegu kaheks asjaks - transpordiks ja kütteks (energia kokkuvõtvalt). Et me ühel päeval ei saa naftast saadavatest süsivesinikest tehtud värvilistes pakendites kaupa osta - so what? Vanasti keerati poest vorstijupp paberisse ja piima müüdi klaaspudelis, kas ma olime seepärast vaesemad? Selle koha peal, kus praegu asub 2.5 m3 prügikast, piisas siis 0,8 m3-sest. Minema visatava prahi hulk on kasvanud.
3. nafta ei ole kütusena ja toorainena asendamatu. Ka Eestis on toodetud bensiini, põlevkivist ja bensiini sünteesimine leiutati Saksamaal II maailmasõja ajal.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 20.07.2009 at 17:17 |
1 edit. Last edited 20.07.2009 at 17:26 by vvt
|
Sören
|
Alternatiivsed kütused
quote:
partel:
...
Mina arvan, et midagi ei muutu. Nafta, gaas ja kivisüsi on peamine lähema 30 aasta jooksul. Igasugune "rohelus" on lihtsalt hea äri, mille peavad kinni maksma maksumaksjad/tarbijad ja kokkuvõttes saastab rohkem kui "mitteroheline" asi. Elektriauto on ju saastevaba, kuna neid saab müügiesindusest ja voolu seinakontaktist...
....
mul on plaanis kauem elada kui veel 30 aastat.
vaadake korra ajas tagasi - muutused on toimunud - aurumasin, sisepõlemismootor, reaktiivmootoriga lennukid. kui keegi oleks teinud 150 aastat tagasi küsitluse, kui paljud oleks arvanud, et 100 aasta pärast ei ole hobused peamine liikumisvahend? nafta-ajastu on ikka suhteliselt lühike ja nagu ma enne ka ütlesin on põletamine kõige lollim viis naftat kasutada. alternatiivid tulevad, küsimus on ainult millal.
inglismaa põletati ka rumalusest puudest tühjaks, kuna ei teatud alternatiivi puusöele terase tegemisel. suht drastili meetmeid rakendati lõpus, enne kui alternatiivne protsess välja töötati. kohe, kui alternatiivne protsess olemas oli, lõpetati ka puude kasutamine terase tootmisel.
____________________________
gts1000 & gl500 & w140 |
| 20.07.2009 at 17:23 |
|
vvt
|
Alternatiivsed kütused
See drastiline meede oli kivisöe leidmine Wales'ist.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 20.07.2009 at 17:28 |
|
viplala
|
Alternatiivsed kütused
Mis sa arvad vvt, kui barreli hind hüppaks 200$ piirimaile, mis näiteks Eesti (või ükskõik milline) majandus selle peale teeks või siis see vorstijupike poes? Raskendatud kättesaamine tõstabki hinda. Ma ennist väitsin, et nafta tootmine on saavutanud lae, see tähendab, et edaspidi toodetakse ennem vähem kui rohkem.
Kui nüüd rääkida kütusest, siis ilma alternatiivita on maailma majanduste hea käekäik ikka küsitav. Igasugune biokütus ei tule kohe kindlasti kõne alla. Ega seda niisama pole inimsuse vastaseks kuritööks nimetatud. |
| 20.07.2009 at 17:44 |
|
rai
|
Alternatiivsed kütused
Minu isikliku arusaamise järgi ei ole inmkond oma arengus kuskile jõudnud, enamus energiast tekitatkse kõige arhailisema masinaga, aurumasinaga. Kõlava nimega tuumaenergia on ju kõige labasem vee keetmine.
Kuid kui ma pean eelistama mingit energialiiki on see tuumaenergia. Tema eelis võrreldes nn alternatiivenergia liikidega on minu arusaamist mööda tema kõige väiksem mõju meie keskkonnale.
Minu meelest kehtib maailmas energia jäävuse seadus, mis ütles mu meelest, et miski ei teki mitte millestki. Lihtsamalt öeldes kas keegi on uurinud mis juhtub, siis kui kogu maailm hakkab tuuleenergiast ja hoovustest ja merelainetest energiat ammutama kas maakera jääb, siis seisma. Millist mõju omab maapinna katmine päikespaneelidega, jne.
Tõenäoliselt parim mida me teha saame on säästlikumalt tarbida, et meie enda mõju keskkonnale oleks võimalikult väike ja meil poleks niipalju energiat tarvis, sest hetkel tegeleb inimene peamiselt maailma vägistamisega, ala ehitame kõrbesse oaasi ja põhja troopilist palmisaart, mis ei tundu ressursi kõige efektiivsema tarbimisena.
See on ka põhjus miks energia peaks olema võimalikult hinnaline, siis on tõenäosus, et teda efektiivsemalt kasutatakse suurem. |
| 20.07.2009 at 17:54 |
|
viplala
|
Alternatiivsed kütused
quote:
rai: Minu isikliku arusaamise järgi ei ole inmkond oma arengus kuskile jõudnud, enamus energiast tekitatkse kõige arhailisema masinaga, aurumasinaga. Kõlava nimega tuumaenergia on ju kõige labasem vee keetmine.
Kuid kui ma pean eelistama mingit energialiiki on see tuumaenergia. Tema eelis võrreldes nn alternatiivenergia liikidega on minu arusaamist mööda tema kõige väiksem mõju meie keskkonnale.
Minu meelest kehtib maailmas energia jäävuse seadus, mis ütles mu meelest, et miski ei teki mitte millestki. Lihtsamalt öeldes kas keegi on uurinud mis juhtub, siis kui kogu maailm hakkab tuuleenergiast ja hoovustest ja merelainetest energiat ammutama kas maakera jääb, siis seisma. Millist mõju omab maapinna katmine päikespaneelidega, jne.
Tõenäoliselt parim mida me teha saame on säästlikumalt tarbida, et meie enda mõju keskkonnale oleks võimalikult väike ja meil poleks niipalju energiat tarvis, sest hetkel tegeleb inimene peamiselt maailma vägistamisega, ala ehitame kõrbesse oaasi ja põhja troopilist palmisaart, mis ei tundu ressursi kõige efektiivsema tarbimisena.
See on ka põhjus miks energia peaks olema võimalikult hinnaline, siis on tõenäosus, et teda efektiivsemalt kasutatakse suurem.
Pane aga rahus tuulikuid püsti ja päikesepaneele, mitte midagi ei juhtu.
Energia kallidus aga seevastu... Oletame, et sul on hea töökoht ja korter õismäel. Homme aga on 1kw hind 60eeku ja liiter bensiini maksab 200.- Mis sa arvad mis sinuga juhtub? Kui efektiivselt sa siis energiat kasutaksid töötuna ja külmas korteris. |
| 20.07.2009 at 17:59 |
|
Jesper
|
Alternatiivsed kütused
quote:
viplala:Kui nüüd keegi arvab, et naftast läheb suurem osa autokütuseks, siis eksib vääääga suuresti.
- kolme peamise keemiatööstuse tooraine aastatoodang on 245 miljonit tonni (http://en.wikipedia.org/wiki/Petrochemical)
- bensiini kulutatakse aastas 800 miljonit tonni (http://earthtrends.wri.org/text/energy-resources/variable-291.html)
- lisaks diisel, lennukikütus, LPG jms, ma ei viitsinud väga kaevata ja pole vast ka vaja, kuna bensiiniga midagi muud mõistlikku teha pole kui paaki valada, siis ma pakuks et "autokütuseks läheb vähemat kolm korda rohkem kui keemiatööstuse tooraineks" lükkab ümbes selle "eksib väääääääga jne".
Muidugi ma ei viitsinud eriti põhjalikult statistikat otsida, teadsin vastust juba ette , kui kuskil on teistsuguseid andmeid siis uuriks huviga.
Ehk siis minu isiklik positsioon on see, et kui paaki midagi asjalikku leida, siis selle kilepakendi ja piimapudeli probleemiga saab laias laastus hakkama, arenev ümbertöötlus jne.
____________________________
Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO |
| 20.07.2009 at 18:43 |
2 edits. Last edited 20.07.2009 at 18:47 by Jesper
|
BlueStang
|
Alternatiivsed kütused
tore, et keegi põlevkivi teema sisse tõi, maailmas on põlevkivivarusid (loe: sellest saadavat põlevkiviõli mitmeid kordi rohkem, kui kui naftavarusid kunagi olnud on)
juba täna tuleb Eesti Energia suurim kasumiosa põlevkiviõli tootmisest
niiet peale naftaaega tuleb esialgu veel põlevkivi(õli)aeg
no ja selle ajaga jõuab juba areng sinnamaale, et otse päikesest "wireless"-energiat kasutama hakata
|
| 20.07.2009 at 20:21 |
|
madis
|
Alternatiivsed kütused
Fakte "talupojatarkuse" asemele:
* to Rai: Esimesed aurumasinad (vedurid) - kasutegur 1-2%, praegused kivisöejaamad - 45% või isegi rohkem. Suured diiselmootorid (VÄGA SUURED) on umbes sama efektiivsusega. Ülejäänud (55%) saab suurelt jaolt kasutada kütteks. Elektrolüüs->vesinik->fuelcell on sama efektiivsusega (ca 40-50%).
* Tuumajaamast laseb 6% energiast otsejoones jalga antineutriinodena, ülejäänud läheb valdavalt soojuseks ja seda kasutatakse sama efektiivsusega kui nt. kivisöejaamas
* Kui me põlevkivist teeme kütteõli või diislit, siis läheb vähemalt kolmandik põlevkivist tehnoloogias raisku ja tulemusena saadud diisel omakorda kaob 70% ulatuses (veoautomootori puhul), katlamaja kasutamisel on olukord veidi parem. Kuid tsükkel kivi-õli-lokaalne katlamaja ei ole väga palju efektiivsem otse suures jaamas põletamisest.
* Sören, mulle tundub et sa oled programmeerijataustaga inimene. Esmapilgul tundub väga lihtne süsteem - üks toodab teine tarbib, keegi müüb ja keegi ostab. Probleem on aga selline - kui sul on 5 tootjat ja 5 tarbijat, 5 tootjat toodab igaüks 10 ühikut ja 5 tarbijat tarbib igaüks 5 ühikut. Mille alusel valida millised tootjad müüvad ja millised käivad tühja ? Lisame iga tootja ajakonstandid. Käivitamise ja pidurdamise kulud. Tarbijate cosfi-d. Ülekandeliinide karakteristikud. Harmoonilised. Erinevates kombinatsioonides tekkivad resonantsid. Tulemus - meil on süsteem sadade vabade muutujatega, sisendandmed on suures piiris kaootilised ning stabiilseid olekuid on tohutult, erinevaid dünaamilisi olekuid veel rohkem ja ebastabiilseid olekuid pea lõpmatult. Matemaatilist mudelit koostada on võimalik, selle mudeli baasil midagi otsustada on võimatu ja seda dünaamiliselt juhtida ilmvõimatu. Programmeerijaloogika ütleb - keerame seda muutujat juurde ja seda maha, if-then-else... aga tegelik süsteem on 100000x100000 diferentsiaalvõrrandisüsteem mida ei ole võimalik lahendada. |
| 20.07.2009 at 22:21 |
|
BlueStang
|
Alternatiivsed kütused
yeah, right... madis pakub jälle ainest "pöördemoment vs võimsus" laadsele teemaarendusele |
| 20.07.2009 at 22:29 |
|
madis
|
Alternatiivsed kütused
vastupidi, ma üritan selliseid "vaidlusi" ära hoida pakkudes konkreetseid tehnilisi ja füüsikalisi fakte. |
| 21.07.2009 at 00:19 |
|
viplala
|
Alternatiivsed kütused
quote:
madis:
* Sören, mulle tundub et sa oled programmeerijataustaga inimene. Esmapilgul tundub väga lihtne süsteem - üks toodab teine tarbib, keegi müüb ja keegi ostab. Probleem on aga selline - kui sul on 5 tootjat ja 5 tarbijat, 5 tootjat toodab igaüks 10 ühikut ja 5 tarbijat tarbib igaüks 5 ühikut. Mille alusel valida millised tootjad müüvad ja millised käivad tühja ? Lisame iga tootja ajakonstandid. Käivitamise ja pidurdamise kulud. Tarbijate cosfi-d. Ülekandeliinide karakteristikud. Harmoonilised. Erinevates kombinatsioonides tekkivad resonantsid. Tulemus - meil on süsteem sadade vabade muutujatega, sisendandmed on suures piiris kaootilised ning stabiilseid olekuid on tohutult, erinevaid dünaamilisi olekuid veel rohkem ja ebastabiilseid olekuid pea lõpmatult. Matemaatilist mudelit koostada on võimalik, selle mudeli baasil midagi otsustada on võimatu ja seda dünaamiliselt juhtida ilmvõimatu. Programmeerijaloogika ütleb - keerame seda muutujat juurde ja seda maha, if-then-else... aga tegelik süsteem on 100000x100000 diferentsiaalvõrrandisüsteem mida ei ole võimalik lahendada.
Kas selle süsteemi lõpp peakski olema lahendatav? Kuidas on reguleeritud tuumajaamade erinevad tarbimis tsüklid? Kui see võrk oleks ülemaailmne, muutub asi stabiilsemaks. Oletame, et stabiilselt antakse võrgu kaudu sulle 100 õuna , kõige halvemal ajal 50, parimal ajal 300, siis arvestadki 50 õunaga. Kui on palju midagi head ja tasuta, saab seda alati ära kasutada. Kui vähe, peab kompenseerima. Aga kui tänasest süsteemist näiteks 40% võrgu osalus oleks...
|
| 21.07.2009 at 01:34 |
|
foke
|
Alternatiivsed kütused
quote:
viplala: Kuidas on reguleeritud tuumajaamade erinevad tarbimis tsüklid?
Tuumajaamad töötavad baasenergiajaamadena, st. optimaalsel (=sisuliselt maksimaalsel) koormusel 24 x 7 x 365 x 50
Baasenergia polegi niiväga kallis. Keerukam on tippude katmine. Kahjuks on tipud energiasüsteemi ülekandevõimsusi arvestades samas geograafilises piirkonnas enam-vähem samal ajal. |
| 21.07.2009 at 07:51 |
|
BlueStang
|
Alternatiivsed kütused
quote:
madis: vastupidi, ma üritan selliseid "vaidlusi" ära hoida pakkudes konkreetseid tehnilisi ja füüsikalisi fakte.
madis on äkki targem kui energeetikainimesed - siin üks klipp põlevkiviõli globaalsest naftajärgsest kasutuselevõtust
ääremärkusena, et Shelli tehnoloogia maa kuumutamise osas on küll idiootsuse tipp ja kivist õlisaamise lapsehäll - Eestis on juba pea 50 aastat (kaasa arvatud Wabariigi ajal), kivist oluliselt efektiivsema ja keskkonnasõbralikuma tehnoloogiaga õli saadud |
| 21.07.2009 at 10:18 |
|
partel
|
Alternatiivsed kütused
Nojah, maailma päästmise kõrval võiks mõelda ka, kes on idanaaber.
Kui näiteks USA peaks Hiinaga kaklema hakkama vms ja EL'i tööstusel saab siiber eluvõõraste puukallistajate peedistamisest ning tõmbab uttu, jättes maha töötute armee kõigi tagajärgedega, tuleb karule äkki meelde, et EV on nende põline ala.
Eestile oleks suht oluline näiteks selle valmimine:
http://en.wikipedia.org/wiki/Nabucco_pipeline
Point selles, et läheb Vene kraanikeeramisest mööda, nagu ka see:
http://en.wikipedia.org/wiki/Baku%E2%80%93Tbilisi%E2%80%93Ceyhan_pipeline
Peaks vast aru saama, miks Gruusias on pukis pool-jänki, kes saab sealt korralikult sõjalist abi. Siis julgeb Brüssel ka pisut häält tõsta kui vaja.
Aga Eestile vähemalt hea, et Obama välispoliitika ajuks on üks kõige mainekamaid geostrateege "Zbig", kes poolakana teab, mida karust arvata. Muuhulgas toetas aktiivselt NATO laienemist, asutas Tchetseenia komitee jne.
____________________________
_ |
| 21.07.2009 at 10:37 |
|
|
1 2 3 4 
