| Poster |
Message |
 peep
 Moderator |
 Camaro kaal
Sai oma masin ära kaalutud, ca. 80 kg. ülevaataja ja 15 l. bensiiniga paagis. Tulemus oli:
EV 465 EP 425
TV 385 TP 345
Kokku 1620 kg. Tehas annab manuaalkastiga ja t-topiga auto tühimassiks ca. 1535 kg.
Woofer, mis asub täpselt tagasilla peal kaalub 30 kg ja samas asuvad võimendid veel ca. 5 kg ehk võrreldav mass oleks 1505 kg (+- 10 kg, bens ? ülevaataja kaal ?)
Kaalujaotuseks on 55/45, tehas annab 58/42. Arvan, et põhiline osa esimese otsa kaalukergendusest tuleneb originaalväljalaske (malmist kollektorid, kaks katalüsaatorit) vahetamisest headeritega. Alumiiniumkardaan säästis kah mõned kilod aga 17 " rattad ja SFC on seda kindlasti jälle lisanud. Igatahes see on lõpptulemus ja not that bad I think ! |
| 10.04.2002 at 13:43 |
Last edited 10.04.2002 at 13:44 by peep (Moderator)
|
LaSa
  Moderator |
 Camaro kaal
kus saab autot kaaluda |
| 10.04.2002 at 14:37 |
|
peep
Moderator |
Camaro kaal
igas ülevaatuse punktis peaks nurgakaal olema... |
| 10.04.2002 at 15:15 |
|
peep
Moderator |
Camaro kaal
Ikka ja jälle räägitakse usakate kehvast kaalujaotusest, vaatasin siis huvi pärast mis teistel autodel see on:
VW Corrado 62/38
ur Quattro 60/40
Honda NSX 42/58
Toyota mr2 44/56
Diablo 41/59
Ferrari F355 43/57
Mazda rx8 50/50
Porsche 944 50/50
BMW Z3 52/48
E-46 BMW 51/49
Audi TT 64/36
ur S6 51/49
Porsche 928 50/50
Porsche 924 52/48
Porsche 996 (911) 41/59
S2000 50/50
Civic 61/39
Integra type-r 62/38
MB SLK 53/47
MB E55 AMG 52/48
VW golf IV 1,8 gti 61/39
E-36 M3 50/50
BMW Z8 50/50
Tundub, et 50/50 loetakse ideaalseks, kuigi paljudel väga headel rajaautodel on suuri erinevusi nii ühele, kui teisele poole. Kas on nii, et kaalujaotus on vaid eeldus aga mitte tingimus heaks handlinguks ?
|
| 10.04.2002 at 16:12 |
|
Indrek
|
Camaro kaal
quote:
peep: Tundub, et 50/50 loetakse ideaalseks, kuigi paljudel väga headel rajaautodel on suuri erinevusi nii ühele, kui teisele poole. Kas on nii, et kaalujaotus on vaid eeldus aga mitte tingimus heaks handlinguks ?
Pundub küll, et see on vaid eeldus, kindlasti mõjutavad seda veel keskmise raskuspunkti kõrgus, sildade vahe, ratta kalded jne. |
| 10.04.2002 at 16:21 |
|
rustang
Moderator |
Camaro kaal
Eee... mis vahe on eeldusel ja tingimusel? |
| 10.04.2002 at 16:24 |
|
peep
Moderator |
Camaro kaal
quote:
rustang: Eee... mis vahe on eeldusel ja tingimusel?
Pidasin silmas eeldus=soodustav tegur, tingimus=vajalik tegur. |
| 10.04.2002 at 16:27 |
|
rustang
Moderator |
Camaro kaal
See vist minu viga, kuna õppisin noorpõlves TRÜ-s matti. Seal oli nii, et kui eeldused on täidetud, siis kehtib väide (teoreem). Samuti võiks öelda, et kui tingimused on täidetud siis...
Enivei, et mitte subjektireast liiga kaugele minna arvan, et Indreku post on lähedane minu isiklikule arvamusele.
Hea raaseri ehitamisel on kasulik, kui doonor omab madalat raskuskeset ja normaalset kaaalujaotust, kuna nende muutmine suures piires on suht töömahukas. Abiks on ka sobilik telgede vahe ja rööbe. Vedrustuse geomeetria seatakse rinka jaoks niikuinii ringi. Point on vist selles, et vedrustusgeomeetriat ja rehvilaiust muutes võib teatud piirideni kompenseerida ebaoptimaalset kaalujaotust kuid võttes muud tegurid võrdseks on optimalse kaalujaotusega auto kiirem.
Esiveolisel on siin ntx tüüpilise 60/40 ees/taga jaotuse puhul eelis. Kurvis kipub raskema esiotsaga auto tagumist sisemist ratast maast lahti tõstma. Esiveolist see eriti ei sega aga tagaveolise kiirendamine kurvist väljudes kui üks tagaratastest natuke maast lahti on.... |
| 10.04.2002 at 18:41 |
|
ats
|
Camaro kaal
quote:
peep:Tundub, et 50/50 loetakse ideaalseks, kuigi paljudel väga headel rajaautodel on suuri erinevusi nii ühele, kui teisele poole. Kas on nii, et kaalujaotus on vaid eeldus aga mitte tingimus heaks handlinguks ?
Võin ikka rääkida oma vana juttu, et heaks rajaautoks peetakse keskmootoriga autot - st ca 40/60 - pidurdab kiiresti (raskus pidurdamisel neutraliseerub-mõlemad sillad pidurdavad), reageerib roolile väga kiiresti (vähe raskust ees), kiirendab kiiresti (raskus taga). Juhitavus tehakse neutraalseks muude asjadega rehvid, vedrustus,camber jne. Juhtida on küll väga raske ja auto käitub rahutult.
50/50 ideaalne FR auto (mootor ees, tagavedu), kuna paremaks enam eriti ei saa, kurvis käitub suht hästi - aga nii kitsast ja kiirest kurvist läbi ei "mahu", kui MR.
Palju raskust ees - auto reageerib roolile halvasti ning tahab kurvis otse minna - veelgi ebasoodustav tegur on see, kui esimesed rattad veavad - pidamine halveneb kohe. Jutt kehtib siis kui on kuiv asfalt - libe jää ja esivedu ruulib ja nelivedu eriti muidugi.
Ja kui asi läheb sinnamaani, et kaalu hakkab ees väheks jääma (mitte massi), siis pannakse ette näiteks spoilerid, mis esiotsa maha suruvad. F1 auto võib 180km/h kiirusega kasvõi laes sõita, sest aerodünaamika surub autot mitme G-ga. |
| 10.04.2002 at 19:15 |
|
partel
|
Camaro kaal
Siis, kui automängusid mängisin.. mäletan jah, et 40/60 oli kõigil teate-ise-küll autodel.
Nitroautod - Top Fuel ja Funny Car, neil ca 1000 kg massi juures mingi 3 tonni dowforce'i 500 km/h juures. John Force tõi uue kergema Mustangi kere välja see aasta, esimesel sõidul litsus surve tagatiiva laiaks.
|
| 10.04.2002 at 19:40 |
|
peep
Moderator |
Camaro kaal
Ok, ringraja autod ringraja autodeks aga räägime stock masinatest. Millise valemiga on Integra type-r (tänavaauto) ehitatud täiesti neutraalse handlinguga masinaks mida on võimalik kurvis ideaalselt kontrollida ja vajadusel ka kergesti ülejuhitavaks muuta. Esiveolisele tüüpilisest alajuhitavusest pole märkigi.
Samas on väidetavalt S2000 problemaatilisel määral ülejuhitav ja üldiselt natuke raskelt etteaimatava käitumisega, kuigi justkui kaalujaotuse järgi peaks Integra see otsesõitmise auto olema.
Disclaimer: ei ole ise type-r'i ega S2000 proovida saanud, küll aga lugenud mitmeid vaimustusest vahutavaid (Integra) ja kritiseerivaid (S2000) artikleid põhiliselt UK päritolu autondusväljaannetest, ju seal ikka mingi tõetera sees on.
On arvamusi ? |
| 10.04.2002 at 21:23 |
|
ats
|
Camaro kaal
Ok, ütleme siis, et mitte ringraja autod, vaid nö kurviautod.
Händlingut saab muuta nii.
Esiveoline võib olla kui neutraalne kui tahes - vedavaks sillaks jääb ikka esimene. Ehk pseudo ülejuhitavuse esile kutsumine käib gaasi lahti laskmisega - läheb saba ette. Sündroom on ajutine ja mitte eriti juhitav.
Tagaveolist saab pikas lauges kurvis jällegi küllalti kaua hoida nö powersteeringus - et teada, kus maal autol pidamine lõppeb.
Mis S2000sse puutub, siis kui kunagi soome rajale lähme saad proovida, siis minumeelest on see liigagi neutraalne - võibolla tuleb gaasiga julgemalt ringi käia. Alguses natuke ala ning kui kurvist järsult gaasi vajutada, siis ülejuhitav. Olen ise ka neid jutte lugenud ja ei ole neist eriti aru saanud. S2Ki foorumi inimesed, kes rahvavõistlustel käivad ei saa ka aru. Ja ega ta ei olegi ülejuhitav - kui gaasi ei anna on suht neutraalne ning kui kiirendada, siis muutub rahutuks. Rahutu auto, nagu rinkavennad ütlevad, tähendab kiireid ringiaegu  Oskaja inimese käes.
Väga ära on ratsitud ülejuhitavus uuematel 911-del. Vanasti ei tohtinud autos aevastadagi, kui avastasid, et oled seljaga seal, kuhu sõita tahtsid. Nüüd on vedrustust ja kõike muudetud nii (rehvid ees 225, taga 285), et auto, hoolimata oma kaalujaotusest, suht neutraalne on. |
| 11.04.2002 at 00:02 |
|
rustang
Moderator |
Camaro kaal
quote:
ats: Rahutu auto, nagu rinkavennad ütlevad, tähendab kiireid ringiaegu
See lause mulle meeldib. Olen niisugust ütlust viimasel ajal mitmeid kordi lugenud, et parim juhitavus (handling) ei ole sama mis kiireim ringiaeg. On olemas palju autosid, mis on väga "ill-handling" aga samas ka väga kiired. Tänapäeva üleüldise poliitilise korrektsuse ja turvalisuse õhkkonnas on poest ostetavad sportlikud autod püütud reeglina teha võimalikult hästi juhitavateks, mitte ilmtingimata kiireteks.
|
| 11.04.2002 at 00:17 |
|
ats
|
Camaro kaal
Autozine Technical School on asukohta vahetanud:
Neutral / Understeer / Over
...seems that neutral steer must be more desirable than understeer and oversteer, but in fact it is not.
In fact, when running in straight line, we want a little bit understeer to make the car stab... etc
Eelmine peatükk Cornering Speed on ka suht abiks.
Disclaimer: Enda teadmised on suht teoreetilised ning praktikas olen neid katsetanud "Real Drive Simulatroiga" |
| 11.04.2002 at 00:18 |
|
peep
Moderator |
Camaro kaal
Nojah, ega ma ka asjast midagi ei tea, tahstin lihtsalt kuulda mida arvate. Muuseas Integra on rajal sigakiire auto, hoolimate esiveost ja heast handlingust. Pikkadel sirgetel ta loomulikult võimsamatele järgi ei jõua.
Rahutu auto ja ettearvamatu käitumisega auto pole päris samad asjad, viimane võib tunduda ülikindla juhitavusega ja siis ette hoiatamata alt ära minna. Rahutu auto võib pidevalt tõmmelda aga püsib ikka teel. |
| 11.04.2002 at 10:54 |
|
ats
|
Camaro kaal
Seda Integrat mõtlesid? Kas sellest kuskil paremini ka arvatakse?
Aga, mis puutub arvamusse, siis IMO jah - kaalujaotus on eeldus, aga mitte tingimus.
|
| 11.04.2002 at 13:28 |
|
peep
Moderator |
Camaro kaal
Ei, seda millest seal artikli alguses juttu on:
quote:
Thanks to its rock-hard ride, racecar-like responses and an astronomically zingy engine, the previous Type R Integra built up a giant-sized reputation for raw-edged phwoar.
Eestis on ka vähemalt üks selline. |
| 11.04.2002 at 16:36 |
|
PlyVal64
|
Camaro kaal
Kuna siin läks nüüd tõsisemaks handlingu aruteluks, siis luban laupäeval kaasa võtta ühe vägagi huvitava raamatu, mis sel teemal "pajatab". Kuigi asi aastatst 1976, on seal sees minu arust kõik vajalikud valemid, seletused, õpetused etc., mis kogu seda teemat puudutab. Loomulikult ta USAs trükitud(seega english), puudutab piisavalt ka dragingu erinevaid vedrustusi, ja on üldse üks sheff raamat! Mõni pädevam tehn. inglise keele oskaja võiks sealt lausa mõned peatükid siiagi saidile tõlkida, lisaks kõik need valemid. No ja samas polegi see 1976 nii halb, sest kes siin eestis hobiautonduses ikka miskit "kosmosematerjali" kasutab? Oleme ikka sealmaal, kus USA 25 a. tagasi, i quess....
|
| 11.04.2002 at 19:16 |
|
ats
|
Camaro kaal
Laupäeval tulla kahjuks ei saa, kuid raamatut tahaks näha lugeda küll ja kui jutt tõesti huvitav on, võib tõlkida ka.
Raamat selles mõttes pädeb, et füüsikaseadused pole eriti muutunud sellest ajast
Autod, vedrustus, materjalid jne on paremaks läinud, aga mitte väga palju sõiduautodes ma arvan.
Olen lugenud ringraja autode nö piiblit - mis jõud ja mismoodi teel valitsevad - Going Faster |
| 11.04.2002 at 21:26 |
|
peep
Moderator |
Camaro kaal
Lauril on ka Herb Adamsi handlingu käsiraamat, asi on puust ja punasega ette tehtud. Ise lugesin ja soovitan teistele ka. Kahjuks ma olen füüsikas ülinõrk. |
| 11.04.2002 at 21:44 |
|
Andres69Stang
|
Camaro kaal
Mustangi kaal:
esitelg 831 kg =53%
tagatelg 726 kg =47%
kokku 1557 kg
Polgi nii paha arvestades FE blokki (loe:BB), muidugi toruraam teeb esiotsa kergemaks.
____________________________
Mustang´69,390,C6 |
| 10.10.2002 at 18:05 |
|
devilc
Moderator |
Camaro kaal
Unustate väga olulise fakti, mis määrab väga paljus auto käitumise rajal. Nagu rustang allpool märgib, saab muuta auto vedrustust. Paraku saab reeglina lihtsalt muuta ainult selle jäikust, mitte tüüpi. Enamik hea handlinguga sportautosid (S2000, Integra Type R [eelmine mudel, link kuhu Ats viitas on uue mudeli kohta, millel ees viletsam vedrustuse tüüp], MX-5, jne.) ja pea kõik võidusõiduautod kasutavad erineva pikkusega topeltõõtsharkidega (unequal length double wishbones, kas tõlkisin õigesti?) vedrustust kõigil neljal rattal. Idee on lihtne: kui auto kurvis kaldub, keeravad need eri pikkusega hargid ratta rohkem kaldu, tekitades sellega dünaamilist negatiivset külgkallet, mis kompenseerib auto kaldumisest tekkivad positiivset kallet. Tulemusena on ratas teega võimalikult risti ja pidamine hea.
Sellist tüüpi vedrustusega autod ei vaja väga jäika vedrustust, et hästi rajal püsida.
quote:
rustang: Hea raaseri ehitamisel on kasulik, kui doonor omab madalat raskuskeset ja normaalset kaaalujaotust, kuna nende muutmine suures piires on suht töömahukas. Abiks on ka sobilik telgede vahe ja rööbe. Vedrustuse geomeetria seatakse rinka jaoks niikuinii ringi. Point on vist selles, et vedrustusgeomeetriat ja rehvilaiust muutes võib teatud piirideni kompenseerida ebaoptimaalset kaalujaotust kuid võttes muud tegurid võrdseks on optimalse kaalujaotusega auto kiirem.
|
| 10.10.2002 at 18:56 |
|
ats
|
Camaro kaal
Näed, mis vana teema üles võetud
Kaalud siis vahepeal teada saadud:
Esitelg 603kg - 48%
Tagatelg 646kg - 52%
Tagatelge peaks kuskil 30kg võrra saama vähendada - velg jne.
Ja raamatuid pole ma ikka näinud  |
| 10.10.2002 at 22:31 |
|
devilc
Moderator |
Camaro kaal
Ats, palju bensiini sees oli? Muud kola? Ise autos? |
| 10.10.2002 at 22:56 |
|
peep
Moderator |
Camaro kaal
quote:
devilc:Enamik hea handlinguga sportautosid (S2000, Integra Type R [eelmine mudel, link kuhu Ats viitas on uue mudeli kohta, millel ees viletsam vedrustuse tüüp], MX-5, jne.) ja pea kõik võidusõiduautod kasutavad erineva pikkusega topeltõõtsharkidega (unequal length double wishbones, kas tõlkisin õigesti?) vedrustust kõigil neljal rattal.
Köh-köh, tegelt on mu camarol ka ees seda tüüpi vedrustus. Taga on jah midagi triviaalsemat aga seda saab ka mingil määral sättida ja siledal rajal pole (teoreetiliselt) asi kõige hullem.
Muuseas paljudel nn. "headel" autodel on ikkagi vedrustuses kasutatud lihtlabaseid küünlaid ehk teatud vedrustuse tüüp loob eelduseid aga hea handling tuleneb siiski heast terviklahendusest. |
| 10.10.2002 at 23:15 |
Last edited 10.10.2002 at 23:16 by peep (Moderator)
|
|
1 2 
