» Üritused » Üritused 2000 » 

Colonial Beach Rod Run

Kõik teed viivad Rooma. Võib-olla, kuid mind viis tee möödunud suvel Virginiasse, kus veetsin poolteist kuud muretut tudengielu. Mida lähemale jõudis ärasõit, seda kindlamaks muutus veendumus: kui pole USA-s autoga ise sõitnud, ei ole seal olnudki. Olgugi et tudengi rahakott kasin, so what, need 150 taala on seda väärt, et nädalavahetuseks mingisugusedki rattad alla saada. Lähima linna - St.Petersbourgi (!!!) - autorentidest õnnestus valida selline, mis ühikasse juhile ise järgi sõitis ja auto sai aegsasti broneeritud. Õigeks ajaks laekus postkasti ka ebay oksjonilt ostetud peegelkaamera, harrastajale hästi sobiv Canon Rebel.

Kaevasin hoolega netis ja valisin minu peatuspaigast paarisaja miili raadiuses tol nädalavahetusel toimunud paarikümne autoürituse hulgast laupäevaks välja järgmise:

Colonial Beach Town Commons
21st Annual Rod Run to the Beach
Saturday, August 19: 10:00 a.m. - 3:00 p.m.
Antique and customized car show with parade through town

Kuna asjast oli juttu ka Hemmings Motor Newsi netiväljaandes, siis see lihsalt pidi olema midagi huvitavat!

Jättes vahele seiklused rendiauto kättesaamisega (midagi telefoni teel kokku leppida ei ole sealmaal mõnikord võimalik!), jätkaks juttu juba sealt, kus käes on laupäeva varahommik ja Pontiac Sunfire istumise all, neelamas highway halle kilomeetreid, sihiks eelpoolnimetatud Colonial Beach ja sealne Annual Rod Run.

Sõidule kulus umbes 3 tundi ja see oli tõeline nauding hoolimata auto tagasihoidlikust iseloomust (4 ust, 4 silindrit). Nautisin Ameerika liiklust, tõeliselt häid raadiojaamu ning küllastudes kaheksarealisest highwayst, valisin marsruudi teise poole läbi sealses mõistes külavaheteede - kummaski suunas ühe sõiduraja, ent laitmatu asfaltkattega teede. Tegin peatuse näiteks sellise Country Store ees. Suurt Lincolni roolis 200-kilone tumedanahaline "tütarlaps"!

 
 Kellys Country Store
 
 

Colonial Beach võttis mind tunnike hiljem vastu vaiksete tänavate ja unise atmosfääriga. Oli ju hilissuvine laupäeva hommikupoolik, temperatuuri veidi üle 90 kraadi (fahrenheiti järgi loomulikult) - mis elu ühest meie Keila mõõtu provintsilinnakesest USA idarannikul ikka oodata. Siiski ei valmistanud raskusi rodide kogunemiskoha leidmine ja tõepoolest, esimene mulje linnakesest oli olnud petlik.

Jõudsin kohale õigel ajal, rahvas ja autod alles kogunesid. Ürituse jaoks oli varutud kaks umbes jalgpalliväljaku suurust muruplatsi. Juba oli püsti monteeritud pisike lava ja snackikiosk. Ettevõtlikud inimesed olid organiseerinud külalistele ka tasulise parkla.

 
Just parklas oli tõeline pärl, pildilolev 'pisut' putitatud mootoriga '69 Camaro Z28.
Virginia kombe kohaselt olid autol küljeaknad lahti, kiiver hooletult istmel ja loomulikult süütevõtmed ees!
Ka minu üks lemmikautosid, Shelby Mustang, seisis väljaspool ametlikku ekspositsiooni.
 

Näituseaedikus olid peaasjalikult esindatud kõikvõimalikud USA rauad, nendest ka minimaalne pildivalik:

 
Esines nii chopatud customeid...
...kui ka stiilseid lowridereid.
Lisaks jäi silm puhkama kõikvõimalikul USA eksootikal 50ndatest 90ndateni, näiteks sellel Fordil, mis kangesti meile kõigile tuttavat GAZ-21 meenutab.
Selle sinise '69 Mustangi omanik oli 40-ndates eluaastates reibas teksades ja stetsonis country-naine!
 

Kõige karmim pill oli kindlasti see '32 Fordi klaasplastimitatsioon:

 
Juba eemalt vaadates on mootori ja kabiini omavaheline proportsioon tugevalt mootori kasuks - no siin on tõesti mootori külge auto riputatud.
Küll võib üks asi madal olla. Tähelepanelik vaataja märkab värvkatte kvaliteeti ja kroomitud esisilda. Tuuleklaasil on tänavakõlblikkust tõestav maksumärk.
Mootori juures torkab juba veerandmiili kauguselt silma hiiglaslik blower, tähelepanelik vaataja märkab topelt kütusetorusid sissepritsesüsteemis - nitro! Jälgida tasub ka mootori kinnitust raamile, see on jäik ilma igasugu patjadeta.
Ahhetama paneb mitte ainult sisemuse viimistlustase ja valged AutoMeteri kellad klaasi all, vaid ka pedaalide asetus. Teatavasti on tolle aja Fordidel piduri peasilinder põranda all paremal pool roolisammast. Kui aga mootor on asendatud ülaloleva blown V8 monstrumiga, on käigukast röövinud gaasipedaalile kuuluva koha pidurist paremal. Lahenduseks on viia lusikat meenutav gaasipedaal roolisambast vasakule, nagu ka juuresoleval pildil näha.
Ilmselt õnnestuks tänavaliikluses kõnealust relva näha vaid lühiajaliselt ja sellest vaatenurgast (imestusest näoli maha kukkununa ;).
 

Rod Run kulmineerus laupäeva pärastlõunal väikese cruise'iga mööda mereäärset puiesteed, mil enamikku autodest ka kuulata sai. Sajakonna V8 üheaegne kõla oli midagi senikogematut.

Ürituse üldõhkkonda iseloomustas äärmine sõbralikkus ja take it easy - mentaliteet. Autoomanikke oli igas vanuses, 20stest pensiokateni välja. Huvitaval kombel domineeris vanem generatsioon, eks autentse paksust plekist rodi ehitamine ongi vist vanemale inimesele paras ajaviide.

Alkoholi ei olnud yldse näha ja ülemeelikuks ei muutunud keegi. No ja mis seal imestada, Virginia on Ameerika konservatiivsuse ja puritaanluse kants. On ju osariik üks vanemaid praeguses USA-s ja pealinn Richmond ka endine Lõunaosariikide pealinn.

Samasugust konservatiivsust võis täheldada autode juures - mõne vaimuka erandiga. Olgu siinkohal toodud ühe rodi kapotikaunistus, kus kroomkujukese teatud kehaosa väikese hõõglambiga rõhutatud!

 
 Huvitav, mille suunas see koer niimooodi kargamas on?
 
 

Kui juba ebasündsatest asjadest juttu tuli ;), siis oli platsile lubatud ka üks Jaapani ime, vabalthingav esiveoline Civic kiirendusauto, veerandmiili aeg veidi üle 10 sek.

 
 Midagi oleks nagu valesti... nojah, slickid ju esiratastel
 
 

Torkas silma ka see, et showl ei kohanud ühtki valgest erineva nahavärviga inimest ja bändi solist tundus olevat tõeline skinhead. Eks kohanimi Colonial Beach kõnele ka enda eest :)

Niimoodi veeresin muljetest väsinuna õhtupoolikul St.Petersbourgi poole tagasi. Tanklas parandasid kaks selli valget 3-gen Vettet (umbes samasuguste tööriistade ja meetoditega nagu meil kolhoosikeskuse juures Mosset remonditaks), külavahel oli teede äärde pargitud autosid, aknal kiri FOR SALE. Jah, nii mõndagi neist oleks tahtnud osta. Kuna seda ostusoovi sealmaal kuidagi rahuldada ei saanud, siis jäi miskit kripeldama. Niikaua kripeldas, kuni kodus Kuldset Börsi sirvides hakkas silma kuulutus - Müüa Ford Mustang, 5.0 V8. Aga see on juba hoopis uus lugu.

P.S. Tagantjärgi leidsin Rod Runist paar pilti ka kohaliku linnakese kobrulehe netiväljaandest.

 
 
muskelautod | kiirendusvõistlused | tehnika | üritused | autoesitlused | foorum | sõnastik | kalkulaatorid
tqhq'st | sisukaart | e-mail
© tqhq.ee 2000 - 2017. Loe meie materjalide linkimisest ja kopeerimisest.