Mõlgutusi usaraua omamisestAjendas kirjandit kirjutama ühes teises foorumis tulnud tagasiside üritusest osavõtmise võimatuse kohta, põhjenduseks toodi kallis kütus. Vahepeal tundus see lalin juba natuke vaibuvat, nüüd hooaja alates tundub jälle tuure võtvat.
Ma ei ole ainus kodanik, kes on tähele pannud, et seda virinat, et usaraua (või tegelikult suvalise vanema ning natuke suurema hobisõiduki) pidamine on kallis kipub tulema just Eestimaa südamest ülespoole jäävatelt aladelt. Võib-olla natuke jõhker üldistus, aga nii see kipub olema. Eriti hästi on olnud see kaeblemine näha läbi aastate erinevates foorumites Lõuna-Eesti ürituste teemades, vahet pole, on tegu olnud nüüdseks hingusele läinud Valga Cruisingu, Old Iron Weekenderi, F-Body kokkutuleku või Power Campiga. Alati jõuab kuskiltotsast jutt selleni, et kütus on kallis ning rahakott ei luba üritusele tulla. Samas on väga vähe nurinat tulnud näiteks Tartu või Võru inimestelt selle kohta, et Haapsallu või Tallinnasse sõita on kulukas. Ikka käiakse sealkandis ning pole sellest probleemi. Natuke müstiliseks on minu jaoks see fenomen jäänud, sest sissetulek võiks pealinna kandi inimestel natuke suurem olla ning ma ei tahaks uskuda, et elamisele kuluv raha nüüd meeletult suurem summa on, kui mujal Eestis. Vaikselt hakkab tekkima mulje, et meie niigi lapsekingades autokultuur hakkab hääbuma või pigem asenduma järgmise pealekasvava põlve "tuuningumaaniaga".
Faktid:
1. Iga hobi on kallis, kui sellega aktiivselt tegelda, vahet pole, kas kogud ning tarbid vanu autosid või kitarre või käid hoopistükis kaamera peos linde pildistamas.
2. Mootorikütuse hind on kallis ning ilmselgelt seal sektoris odavnemist oodata pole.
3. Sissetulekud pole piiramatud ning keskmise eestlase finantsseis on kehvavõitu.
Olen viimased aastad sõitnud igapäevaselt 4.3l GM-i kuuesilindrilise nurisünnitisega ning ökonoomsusnäitajatelt ma arvan, et see kipub ikka oma V8 vendadele suht kannale astuma. Eriti seda tühjalt kaks tonni kaaluva auto vahel. Eraldi mõõta pole enam viitsinud, aga talvel kiskus kulu ikka sinna 25+ liitri kanti linna vahel. Kuu läbisõit tuleb kusagil napilt alla 1000 km. Arvutage ise, palju küttele kulub. Hiljuti sai hangitud perre ka ökonoomsem tarbesõiduk, kuna Blazeril on ikkagi üle 20 aasta turjal ning igapäevane tarbitavus hakkab vaikselt erinevate pisiprobleemide tõttu kannatama. Eks pisike sääst tuleb ka kokku hoitud bensiinilt. Suviti, kui Firebird korras on olnud, olen teinud ka sellega igapäevasõite ning loodan seda ka sel suvel teha. Rahakott puuga seljas ei kasva ning palk on eesti keskmine. Eks alati võiks natuke paremini minna ning alati leiad auto küljest midagi, mis võiks parem olla või mida saaks parandada, kasuks ei tule ka liigselt perfektsionistlik iseloom, mis ei luba kuidagi pooletoobise asjaga liikuda. Aga mis põhiline, ma leian, et see rauahuvi on tore, see aitab lõõgastuda ning hetkel aina süveneb sinna klassikalisemate ning vanemate aparaatide suunas. Ja kütusehindu vannun tavaliselt ainult siis kui tangin, kui tanklast välja pöörad, siis ununeb see rooli taga hoobilt. Jah, eks ka vana auto käigus hoidmine ka neelab raha omajagu, aga see on järjekordne tõsiasi, millega tuleb lihtsalt leppida.
Sel kevadel elustasime mõtte, mis on juba aastaid olnud heietamisteemaks erinevatel üritustel - hakkasime korraldama ka Tartus igakuiseid kruiise ning huvi tundub isegi kahe esimese ürituse lõikes oodatust vaat et suuremgi. Eks järgnevad kruiisid näitavad, kas huvi säilib ning mida annaks veel paremaks teha. Selle koha pealt on ka tagasiside korraldajatele otseloomulikult oodatud. Loodetavasti järgmisel korral ei õnnestu reedeõhtul sattuda linna siis, kui mingi teine üritus on pool linna barrikadeerinud. Miks sai hakatud kruiise korraldama - väga lihtne põhjus, kahju on näha kohalikku usaautokultuuri hääbumas. Olgem ausad, kuna te viimati nägite tänaval natuke vanemat usarauda niisama veeremas...
Veel üks tähelepanek, tundub, et inimesed jäävad järjest passiivsemaks - kui keegi ette ära ei tee, siis initsiatiivi ka väga ei näidata. Tore on näha, et rauahuviliste ridadesse on lisandunud noort verd, mis on ainult positiivne, ehk võiks see värske veri natuke ka mõelda sellele, et midagi huvitavat korraldada või näiteks mõne ürituse korraldamisel vabatahtlikena kaasa lüüa. Kindlasti on neil vaba aega natuke rohkem panustada, kui sel põlvkonnal, kes juba aastaid teemas ning kellel enamasti ka juba pere olemas.
Panin F-Body kokkutulekul tähele, et on siiski ka veel entusiaste, kes kasvõi viimase veeringuni usarauaga sõidavad ning oma viimase kopika ürituse hüvanguks annetavad. Vot neile meestele tuleb au anda.
Sellised paar mõtet siis, mis on juba päris pikka aega närima jäänud.
Kena alanud hooaega ning muretuid miile kaaskannatajatele!
____________________________
'75 Chevrolet Camaro Type LT 350 V8
'92 Blazer S-10 262 V6
Full Throttle Club
_______________________________________________________________
Though I travel through the Valley of Rice, I fear no evil, for Torque is with me.
Mõlgutusi usaraua omamisestMa olen küll sarnase probleemiga kokku puutunud veidi teistsuguste autohuviliste seltsingute raames, aga see jutt asukohtade, kütusekulu jms teemadel on rohkem niisama suusoojaks. Reaalne põhjus on emotsionaalne, kui mingi üritus või tegevus pakkus näiteks kümme aastat tagasi esimest korda tehes/osaledes tugevat emotsiooni, siis kaheksandat korda sama asja tehes on muljed juba oluliselt lahjemad. Aktiivne inimene tahab lihtsalt vaheldust, proovida erinevaid autosid, käia erinevatel üritustel, saada uusi kogemusi, uusi muljeid, mitte igaaastast kordussaadet.
Samas enamik üritusi on täpselt nagu ühe vitsaga löödud, kogunetakse kuskil, sõidetakse kuhugi, õlu, grill, kojusõit. Erineb ainult see, et kus asi toimub ja milliste autode omanike osalemine korraldaja poolt põlu alla pandud on. Kõige haigem ongi tegelikult see pidev saagimine USA vs mitteusa või mingimark vs mittemingimark teemal - kui seda liini edasi ajada, siis loogiline lõpp on selles et igal üritusel osaleb neli "tõsiusklikku" ja teised lihtsalt sõidavad oma hobiautodega ringi.
____________________________ Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
Mõlgutusi usaraua omamisestLühidalt võiks kokku võtta asja kui kus tegijaid seal vingujaid ja kui tegijaid pole siis saab vinguda, et tegijaid pole (ega see pole oluline, et ise teeks - ei tee.).
Ilmselge on ka see, et keegi kunagi pole öelnud, et hobindamine peab olema odav. Minu arust ona ka kogu EW põllumajandus suuresti hobindus, ainult, et miskipärast tambib riik ja EU selle alla ka raha seega võiks ju vastavatest instantsidest ka oma tegevusele mingit toetust küsida aga ilmselgelt ei lähe selline tegevus bürokraatide mõttemaailmaga kokku (remark igaks juhuks kuna kodanike mentaalne tase on erinev - see oli nali).
Tõsisemalt, siis kui kütuse hind on piirava tähtsusega siis tuleb kas oma hobid ootele panna või siis tegeleda millegi taskukohasemaga, mis ei eelda riigieelarve täitmist ohtrate aktsiisieurodega. Kõik on valikute küsimus, kes valib teise hobi ja kes valib vingumise. Ilmselge on ka see, et iga kännu ja kivi juures ei saa üritusi kunagi toimima ning eeldab enamuselt siiski kohaleveeremist kuskilt kaugemalt. Iseasi mida kaugemalt tähendab - kohalikus murdes on kauge juba mõnele paarikümne kilomeetri läbimine teises murrakus on igahommikune 100 miili tööle sõita kukimuki ning sõna kauge tuleb kasutusse kui vahemaa läbimiseks kulub terve päev (miile siis ei arvestata).
Mis puutub aga üritustesse ja nende saatusesse, siis pigem eelistaks vähem aga ülbemaid kui rohkem ja vähem olulisemaid. Muidugi võiks olla igast asju terve suvi läbi aga kuna suvi on meite laiusel piiratud ressurss siis kõiki nädalavahetusi sinna alla panna ei saa kuna maja ja kõik sellega kaasnevad mured ja rõõmud tuleb sama ajavahemiku jooksul korda ajada ja seega on jälle küsimus valikutes, mida ma ka teimnud olen või teen ning kui millalgi saabub hetk, et peab valikuid tegema hobinduse üle eks neid peab tegema või nagu varem mainisin ootele panema.
PS: A seda lõbu see tohletanud euroopa enam ei näe kus kütust saaks paaki soristada 1USD per liiter.
Kokkuvõtteks, naudime seda varasaabunud suve ja olgem rõõmsad ja vingumise võik jätta neile kelle elu eesmärk ongi hernest ninas hoida.
____________________________
Caddilac Coupe DeVille'79 (D'Merchant)
Mõlgutusi usaraua omamisest Ma ei oska selle peale midagi muud öelda, kui seda, et las koerad hauguvad, pidu läheb edasi. Kes on vingats, siis järelikult ei ole asjaga rahul ja on vale hobi valinud endale. Ise sõidan kuus kokku ca 5000-6000 km, mis mõne linna elanikule tundub täielik ulme. Töö autoga ca 4000 ja ülejäänud Astroga, mis hetkel hobi/nv auto. Ükski sõit sõitmata pole jäänud ja üritused saavad ka külastatud, enamasti üksi ja puhtalt enda rahakoti peal, samamoodi auto ehitamisega. Kes tahab asjaga tegeleda, see ka tegeleb. Endal viimased 6-7 aastat kogu aeg ikka mingi usakas olnud, olenemata rahalisest seisust. Eks jah muidugi tanklas korra vaatad seda tsekki ja kirud riigiisad maa alla, istud rooli ja sõidad ikka naeratades minema.
Teine teema see, et minu meelest Tallinna inimesed ainult vinguvadki, kui peavad Jürist kaugemale sõitma. Hetkel endal Üks Astro varuosadeks ja võimatu on midagi müüa. Olen täiesti eesti keskel pm. Tallinn 100km, Tartu 100 km, Narva 200km, Haapsalu 200 km. Endal autodele kõik varuosad igalt poolt saanud ära toodud, olenemata asukohast, nüüd ise varuosi müües jama majas, sest niikui ütled, et Tallinnast 100 km, siis kohe jutul lõpp. Auto müümisega samamoodi. ise olen arvutanud, et minul auto ehitamine võrreldes Tallinna/Tartuga x2.
Eks sama jama ka üritustega. Isiklikult kui oleks valida, et kas avakruiis Tallinas, või Tartus, siis valiks 100 prossa Tartu. Esiteks sobiks teema rohkem Tartu linna ja teiseks kõik ei pea Tallinna ümber keerlema.
Aga ega enam millegipärast nii naljalt USAkat niisama kruisamas tõesti ei näe. Kuna vanematekodu Piibe maantee ääres ja nädalavahetused mööduvad seal autosid nokkides, siis varematel aastatel liikus palju igasugust rauda nv mööda, viimasel paaril aastal pole väga näha olnud.Sama kehtib maanteedel liikudes. Võibolla tundub lihtsalt.
Rauaga tegelemisel ongi see teema, et kui ikka on huvi, siis on ja kui ei, siis ei ja vingutaksegi, seejuures ise midagi liigutamata. Samas muidugi on õnnetu vaadata, kui aastast aastasse liigutakse totaalse peldikuga ringi, sellejuures midagi tegemata ja parandamata-kas siis on sellel asjal mõtet.
Mõlgutusi usaraua omamisestArvan profaanlikult, et vanad tegijad, kes on selle nimel nõus palju kannatama, on hakanud vanaks jääma ja uusi niipalju peale ei tule.
Protsess kulgeb sõltuvuses üldistest trendidest, kus nende meeste arv, kes ratta vahetuseks autoabi kutsuvad, on juba hulk aastaid tõusuteel ja see trend igasugu hobiautotamist ei toeta.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
quote:vvt: Arvan profaanlikult, et vanad tegijad, kes on selle nimel nõus palju kannatama, on hakanud vanaks jääma ja uusi niipalju peale ei tule.
Protsess kulgeb sõltuvuses üldistest trendidest, kus nende meeste arv, kes ratta vahetuseks autoabi kutsuvad, on juba hulk aastaid tõusuteel ja see trend igasugu hobiautotamist ei toeta.
Seda nimetatakse eidestumiseks ,roosade liibuvate särkidega puuderdatud poiste arv aina kasvab ja need ennast ometi õliseks määrima hakka ,mõelge mis sõbraposid maniküüris selle kohta ütlevad.
quote:vvt: Arvan profaanlikult, et vanad tegijad, kes on selle nimel nõus palju kannatama, on hakanud vanaks jääma ja uusi niipalju peale ei tule.
Protsess kulgeb sõltuvuses üldistest trendidest, kus nende meeste arv, kes ratta vahetuseks autoabi kutsuvad, on juba hulk aastaid tõusuteel ja see trend igasugu hobiautotamist ei toeta.
Just täpselt minu mõte ka. See on masendav, et mehed on tõesti tibistumas igas mõttes ja ei suuda ühegi tehnikavidinaga ise hakkama saada. See soosibki ainult uute autode ostmist ja liisingu kinnitagumist + esindustes kalli raha eest remontimist.
Ma ei ole ka mingi "õlinäpp" selles mõttes, et mu igapäevatöö on puhaste riietega olemine kontoriruumides ja riietudes kasutan vajadusel hea meelega ülikonda. See ei tähenda, et ma tihti päevadeviisi garaazis ei võiks istuda ja pärast kurja vaeva näha, et käed puhtaks saada Siiski kipuvad minusugused inimesed pigem ninnunännutamisteed minema oma eluga ja hobidega ning isegi, kui neile südames meeldiks ka selliste asjadega tegeleda, ei ole neil vastavat sõpruskonda, kes toetaks jne.
Muidugi on usaraud kallis hobi. Tegelen 2-3 vanema masina pideva käigushoidmisega + vähemalt ühe ehitamisega ja tean väga hästi, millest jutt on ja millest need probleemid paljudel tekkima kipuvad. Juba ühte usarauda on väiksema palgaga üsnagi võimatu ideaalses korras hoida ja paljud ei söanda sõita autoga, mis ei ole vähemalt välimuselt 99% ideaalne. See on vist tekkinud sellest, et alati leidub üritustel, kruiisidel ja mujal inimesi, kes käivad ühe auto juurest teise juurde ja näitavad näpuga, et näe värv koorub, siin on roostet ja seal on kriimud. Kusjuures sellised kommentaarid on paljusid inimesi üllataval kombel kompleksidesse vist viinud ja tekitanud tunde, et neil ei ole tõesti mõtet usarauda üldse omada. Vähemalt kaudselt on see igal juhul probleem. Ütlen ausalt - kumbki mu enda auto ei ole välimuselt show-auto ja see ei ole ka üldse mu eesmärk. Vaadates juba eesti teid, siis kivitäkked on autodele kerged tekkima ja kui autot pidevalt kasutada, siis toimubki loomulik kulumine. Tahaks vastu pead anda järgmisele vennale, kes tuleb mulle ütlema, et Vette'l tagatule pesas on ühes ääres värv maha koorunud ja seda on parandatud. MA TEAN SEDA! See on minu auto ja ma tean igat kuradi kriipsu ja seda ei ole vaja mulle öelda igal üritusel
Mõlgutusi usaraua omamisestNatukene enda virinat ka siia sekka :-D
Pärast võite mind mudaga loopida
Eks iga hobi teeb ka oma korrekstioone. Eks oli vahepeal alju noori ja USA raud oli kätte saadavam. Osteti USA raud, katsetati mis loom see on ja kes avastas et pole tema teema või teisi kellele hakkas USA raud tõsiselt meeldima. Ise olen sõitnud pooluute ja vanade euroopa ja tökati Usarauaga. Minujaoks on amen kirikus, mida vähem kontrolle, seda nauditavam on sõit. Uued masinad on juhi eest mõtlema pandud. Ma taastan praegu vana Urali. Tahan omale tsikklit ka ja ei viitsi uute baikidega võistelda ning peab jah tunnistama, dukatide ja harleide jaoks näen veel unenõgusid. Näppe õliseks ei karda teha. Heameelega hommikul tööle minnes määriksin kaenla alla õli, juustesse tavotti ja pihustaks otekolinni asemel bensiini keha peale kui seda naine kannataks (naisel pole häda midagi, klapime hästi). Need mõned nädalavahetused, mis ma maal käin (Tallinnast ~180Km, mõnel ehk rohkemgi veel) aitan vanematel veidi talu toimetusi teha. Selle kõrval jääb ehk mõned tunnid ka hobiga tegelemiseks. USA raud jäi praegu seisma hirmst tee äärde jääda. Ostsin Tartu autoturult (brofiili auto) ja nii vähe hooldust pole ma veel ühelegi autole teinud kui sellele. Natukene startimisel suitsu sülgas aga sõitis nagu loom. Mootor vajab tegemist, veebmik enam vähem, kere rahuldav. Ideaalis võtaksin auto jupeks ja taastaks kõik mis taastada annaks. Jumaldan tehase originaalsust. Esmalt vajaks mootor tegemist. Ekspert mootorite vallas pole, kuid meeldib avastada ja nokitseda. See on ka üks põhjus miks aega on vaja. Bellarusse ja moskvitse lammutanud poisikesena küll ja küll. Teine võimalus suur papp välja käija ja lasta auto kuskil kellegi juures taastada, aga siis jääb enda tegemise rõõm ära ;-). Tallinnas hobigaraazis ükshaaval kinni pandud, ja ei tea enam keda ja mida usaldada. Võibolla liiga palju ajalehti lugenud :-D Eks see hobigaraazi majandamine ka just meelakkumine pole.
Oma USA autoga olen sõitnud üle 4 aasta stabiilselt, siis jäi seisma. Ootan aega ja vahest kohta taastamiseks ja remontimiseks. Just, iga hobi on kallis ja ega garaazi ka aitäh eest ei rendita. Ural'i jupid ja taastamine pole ka odav hobi. Kuid USA maigu sain kätte ja väga kergelt käest ei laseks. Vahest käib mõtted USA raud maha müüa ja kui selleks jälle resursse leian (aeg, raha) siis tulen selle juurde tagasi.
Praegu käib mul enda harimine, turgutamine ja korraliku elujärje paika loksutamine. See ei käi tänase ega hommse päeva jooksul. See võtab aega võibolla aasta või aastaid. Ja ma arvan, et mõni tõsina USA raua huviline on hetkeks aja maha võtnud, et hiljem jõudsamalt tagasi tulla. Antke aega, iga asi omal ajal.
Mõlgutusi usaraua omamisestPooled tegusad mehed on välismaal pappi teenimas laiali ja teised pooled liiga ametis kõigi nende maha jäänud naiste ja tütarde rahuldamisega.
Küll penskaripõlves kui enam ei seisa on aega jälle Elvist ja kantrit kuulata ning sumparit poleerida.
quote:fire83: Pooled tegusad mehed on välismaal pappi teenimas laiali ja teised pooled liiga ametis kõigi nende maha jäänud naiste ja tütarde rahuldamisega.
Küll penskaripõlves kui enam ei seisa on aega jälle Elvist ja kantrit kuulata ning sumparit poleerida.
Vanemat usarauda on mõlgutatud küll (ega vettet ju otseselt usarauaks siin foorumis ei peeta ) .
Aga 30aastaselt ei tundub natuke vara seda omada,tahaks kiiremat ja tervamat autot. Ja edasi teeb elu korrektuure,mis edasi saab ei tea .
Samas mõni noor näed ostab korraliku camaro aastast krdi 67 ja sinna tuleb 1500hp turbo mootor (mõlemad asjad juba olemas eestis).
ei oska öelda kus teemat lugeda saab. Sellist autot omaks hea meelega
2 autot mul on samas 20l+ kuluga,seega väga vahet imo ei ole mis rauaga sõita,nende numbrite juures. Ja nagu keegi siin mainis-
auto ehitamine kuskil lambi linnas, võib minna palju kallimaks ,kui tallinnas...
____________________________
2011 Chevrolet Camaro 2SS/RS
Mõlgutusi usaraua omamisestMa taandaks probleemi olemuse sellele, et inimesed on muutunud pealiskaudseteks. Ja mitte ainult autonduses, igasuguse hobitegevuse juures kipuvad andma tooni juba need "poolpeeretajad", kes räägivad igal pool oma hobist, saavad kõva hobilisena tutvusringkonnas nö linnukese kirja, aga samas pole isegi süvenenud sellesse, millega nad sõidavad, mis on selle mudeli ajalugu, mille poolest erineb eelkäijast, järglasest ja tollastest kõvematest konkurentidest jne. Vahet pole, kes lõpuks mutri kinni keerab, aga autoomanik peaks olema siiski see, kes pärast need mutrid üle kontrollib ja kui tulebki lahti, oskab ka teeääres selle uuesti kinni tagasi keerata. Vastasel korral ongi nagu Eurovisiooni lauluvõistlus, et miks neil üldse laulda lasta, anname lihtsalt riikidele punkte selle eest, kes on punasem, kes kollasem, kellel valjemini löriseb, kellel kõige säravam velg või kelle oma meenutab kõige rohkem enda märgasid unenägusid. Sellepärast ongi imelik näha, kuidas mingite Opel Astrate ja Nissan Almerate fanaatikud (ei pea silmas neid, kes relakaga vedrude kallal käivad, kapoti rooste lasevad ja seejärel Ülemiste parklas õllepudeli kõrval respekti käivad kogumas) on oluliselt sügavamal oma hobi "sees" kui USA raua omanikud, keda alles veidi aega tagasi just kõigile eeskujuks oli põhjust tuua. Ja kas see ongi alati kõige tähtsam, miks see auto on just selline nagu ta on, kui mulle lihtsalt meeldib sellega sõita? Kui meil kombib rahakoti piire moodsa hobina just hobiauto pidamine, siis mõnes teises riigis on selleks jahid-purjekad või suvi(l)lad - mis vahet sel on, millise mõõdupuu järgi inimene tõestab enda kuuluvust ühiskonna eliidi hulka, kui asja sisu on täpselt sama? Kuidas ma suudakski konkureerida nendega, kellele see on väljund oma rahateenimise õigustamiseks, samal ajal kui paljudele just siinse foorumi inimestele see on hoopis midagi südamelähedast muudel põhjustel, kuid vahendid maksavad kõigi jaoks sama palju... Aga eks iga hobiliikumine arenebki vastavalt huvilistele ja hääbub koos muutumisega liiga laialdaseks ning pinnapealseks. See pole üldsegi halb, tõsihuvilised ainult võidavad sellest, kui prügikalad mujale ujuvad
Mõlgutusi usaraua omamisestMis te halate. Eile kärutasin linnapeal ja selline tunne oli, et iga teine masin oli usakas. Palju erinevat rauda hakkas silma liikluses. Seega huvilisi jätkub, pigem ei jõua nad siia foorumisse oma tegemisi kajastama.
____________________________
Cadillac SRX 08
Chrysler 300C Touring ex
Oldsmobile Delta 88 Royale 1982(tegemisel)
Buick Electra 86
Ford Mustang 97
Chrysler PT Cruiser enda piinamiseks
quote:vvt:Protsess kulgeb sõltuvuses üldistest trendidest, kus nende meeste arv, kes ratta vahetuseks autoabi kutsuvad, on juba hulk aastaid tõusuteel ja see trend igasugu hobiautotamist ei toeta.
VB rattavahetus ei ole päris hea näide kuid eks paljud inimesed on mingil eluetapil hakanud oma aega otseselt rahasse ümber arvestama ja nii tuleb odavam lasta kõiksugu rutiinsed või pädevusest väljaspool olevad tööd ära teha spetsialistidel.
Väikeettevõtjast IT mees-allhanke tegija küsib vähemalt 50-60 EUR tunnist oma teenuse eest. Kusjuures nende tööaeg ei ole piiratud E-R 09:00-18:00 vaid teenivad nii palju kui palju tunde kuu jooksul teha jõuavad. Ega ei kutsu eriti enam ise näiteks amorte vahetama igapäevaautol, kui just pühapäeva õhtul vahelduseks auru välja lasta ei taha. Kordades soodsam on lasta see teha kuskil teeninduses koos rehvi ja õlivahetusega ja selle eest maksta.
____________________________
not done until it's done
06.06.2013 at 14:36
1 edit. Last edited 06.06.2013 at 14:38 by Indrek_S
Mõlgutusi usaraua omamisestOsad USA raua omanikud elavad korterites ja ei oma remondiks vajalikku garaazi ja seadmeid. Juba hooaegade vahelised rattavahetused tunduvad kortermaja ukse ees suht kummalised tegevused olema.
Mina olen näiteks oma suuremad tavotinäppimised juba noorukieas järele proovinud ja si**a kanti sõrmenukke purustanud, erinevaid mootoreid kinni-lahti tehes. Nüüdseks olen jõudnud
arusaamisele, et targem on lasta spetsialistidel asi kiirelt ära teha, kui ise kurja vandudes oma aega raisata, mille saaksin pigem oma perekonnaga veeta.
Edit:Osad asjad teen siiski ise, kui selleks lahedasti aega käes juhtub olema !
____________________________
Jeep GC limited 2,7crd 02a'
Pontiac Firebird 5,7 Trans Am
Chrysler 300M 3,5
Mõlgutusi usaraua omamisestSiia vahele ühe noorema usaraua omaja ja fänni $0.02.
Alustuseks ei pea ma ise oma 90ndate keskpaiga Cadillaci veel klassikaliseks "rauaks" suure algustähega. Kuigi olen selle ajaloo ja järglaste, omaaegsete ja kaasaegsete konkurentidega üpris kursis. Usakad on meeldinud pikka aega ja meeldivad igat sorti, varastest eelmise sajandi alguse masinatest kuni tuliuuteni välja, võib-olla vaid ülemäärane down-size'imine kaheksakümnendatel ei meeldi. Samuti olen üpris selgelt kursis huvipakkuvate masinate hinnatrendidega siin- ja sealpool ookeani ja üritan olla ka tehnilise poolega, nii palju kui see ekraani vahendusel õnnestub.
Siia foorumisse pole teemat teinud, sest rutiinset hooldust ja remontimist väga suureks ja oluliseks projektiks ei pea, seda enam, et masin just palju aasta jooksul ei sõida. Liiatigi on tegu pooleldi mänguasjaga ja pooleldi tarbesõidukiga (ehk kui peaks sõitma autoga, mis mitte mingitki emotsiooni ei tekita ja mille tehniliste lahenduste ja sõlmede korrasoleku vastu mul vähimatki huvi ei ole, siis tõenäoliselt ei sõidaks vist üldse.. või oluliselt vähem). Seetõttu maksan ma hooldus- ja remondikulusid rõõmuga, niisamuti ka kütusekulu ja kindlustust, millest viimane endast veel paar aastat tagasi väga huvitavaid numbreid kujutas.
Ise väga näppe õliseks ei see, sest pole väga kohta, kus teha, pole vahendeid, millega teha ning ei taha, et masin mõne eriti suure ämbri tõttu kuhugi liikumisvõimetuna vedelema jääb. Rääkimata sellest, et kui jääb, pole millegagi liigelda (rohelist Edgargradi kaarti ei kavatse kasutada).
Üritusi samas väldin. Võib-olla kord aastas vaatan kevadisel kogunemisel üle, mida uut on ilmunud või ilmumata jäänud, kuid ABCSile või muudele väga ei kipu. Kruiisidele samuti ei kipu. Kruiisidel on on koos liiga suures koguses suurt ja väärikat Rauda, mida oma €1/kg masinaga hooletu manööverdamisega kriimustada ning kõiksugu "õlu-grill-koju" üritused sisaldavad liiga palju inimesi. Neid ma väldin, sõltumata sellest, kas on tegu usaraua fännide ürituse, jaanilaupäeva või sünnipäeva vms asjaga.
Kohaliku autokultuuri arendamisega ei tegele, tegelen vaid stereotüüpide ja müütide ümberlükkamise ja sellega, et kunagi tagastan turule korralikus (vähemalt tehnilises) seisus usaraua ja ja mitte järjekordse äraaetud panni kuhugi autoaeda kurba saatust ootama.
____________________________
kirjanik
97' Expedition, unistuste auto.
ex 94' Seville STS
ex 97' Mark VIII
Mõlgutusi usaraua omamisestOh, eks ole töid, mida tõesti lihtsalt ise ei viitsi teha, poekäru reeglina käsi tõesti ei tõuse ise lappima, kui just erilist vajadust pole. Blazeri väljalaskekollede puhul vaatasin ka korra otsa, nentisin fakti, et ega ikka ei viitsi küll seda juhipoolset aretist hakata lammutama ning tühise 26 tunniga ( ärge küsige, kuidas ) vahetas TopParts need ära. Firebirdi olen põhimõtteliselt alati ise lappinud ning teen seda nii, kuidas võimalused ja rahakott võimaldavad. Tõsi, värv on väsinud, siit-sealt on rooste väljas, aga korralike keretööde jaoks lähitulevikus võimalust ei näe. Seega üritan vaikselt tehnika kallal nokkida ning loodan, et ehk läheb ühel päeval elu niipalju paremaks, et ka värske kuue autole selga saab
____________________________
'75 Chevrolet Camaro Type LT 350 V8
'92 Blazer S-10 262 V6
Full Throttle Club
_______________________________________________________________
Though I travel through the Valley of Rice, I fear no evil, for Torque is with me.
quote:VB rattavahetus ei ole päris hea näide kuid eks paljud inimesed on mingil eluetapil hakanud oma aega otseselt rahasse ümber arvestama ja nii tuleb odavam lasta kõiksugu rutiinsed või pädevusest väljaspool olevad tööd ära teha spetsialistidel. Väikeettevõtjast IT mees-allhanke tegija küsib vähemalt 50-60 EUR tunnist oma teenuse eest. Kusjuures nende tööaeg ei ole piiratud E-R 09:00-18:00 vaid teenivad nii palju kui palju tunde kuu jooksul teha jõuavad. Ega ei kutsu eriti enam ise näiteks amorte vahetama igapäevaautol, kui just pühapäeva õhtul vahelduseks auru välja lasta ei taha. Kordades soodsam on lasta see teha kuskil teeninduses koos rehvi ja õlivahetusega ja selle eest maksta.
Noh see väikeettevõtjast IT mees liisibki siis mingi mõttetu uue odavauto ja sõidab, primaarne on minimeerida 1 km kogukulude summa.
Tõde on aga selles, et enamik meist tahaks sõita autoga, mida uuena ja mittelagunevana liisida eriti ei anna. Näiteks mina oma pikkuse ja kaalu juures ei mahu lihtsalt normaalselt rooli taha autodes, mille liisingumakse keskmise palgaga jõukohane oleks (mitte et mul see probleem oleks, aga lihtsalt näiteks). Ega ka USA autode omanikest 98% ei suuda Vikingist uut osta. Ikka vanadega. Teised inimesed jagavad autodest natuke rohkem kui süüteluku ja bensiinikorgi asukoht ja taolistele loomadele selline 15 000 eurone kõmisev ja mürisev ökoauto midagi ei paku - peale remondivajaduse puudumise. Kui aga asja ei tönka, kärab ökoauto kah.
Lihtsalt mis tahtsin öelda on see, et meie populatsiooni meesisendite oskused ja tahtmine tulla toime hädavajalike eksistentsi tagamise toimingutega on teinud/tegemas suurt allakäiku.
Minuarust kuulub oskus teostada auto rattavahetus ja veel mõned elementaarsed asjad iga meesisendi eluks vajalike oskuste hulka. Või nt jalgrattakummi parandamine.
Tõsi, kui rehvitöökoja taunikud on rattapoldid lasknud 500 Nm-ga kinni, siis muidugi kuulub see oskus juba "advanced skills" hulka.
Peagi hakkavad kruvikeerajat ja mutrivõtit kasutada oskavad isendid hinda minema.
Mis aga puudutab võimalust lahendada probleeme raha eest, siis omadest kogemustest (nii enda kui firmade masinapark), et isegi 90% usaldusväärset töötegijat annab tikutulega otsida ning kvaliteetset tööd teevad need niinimetatud spetsialistid vaid nende silmis, kes ise asja ei tunne. Kui sillareguleerija "ei märka" logisevaid munakaid või rehvivahetaja tasakaalustab rehvi 180 kraadi valet pidi (olen kah näinud sellist), siis mingiks usaldusväärseks teenuseks seda nimetada ei kanna.
Olin eelmine nädalavahetus 2 päeva metsamatkal abiturientide klassiga, selle aja jooksul pöördus hulgaliselt meesisendeid probleemiga "aga sokid on ju märjad" ja "aga kaus on eilsest söögist rasvane" jne jne, kuid ei ainsatki tüdrukut. Tekkis lihtsalt küsimus, et kas kohustuslike pioneerilaagrite kaotamine oli ikka õigeaegne. Lihtsalt üks suurem autoprojekt on üks väsitav, aega ja kannatust nõudev, must ja ebameeldiv tegevus, mis tänapäeval (sõltumata sellest spetsialiseerumise teemast) järjest enam out on, inimesed on liiga mugavad, et oma uneajast auto all roomata.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
Mõlgutusi usaraua omamisestNojah, aga kui palju on osavaid ilusaid ja tarku näppe täis autofoorumites postitusi stiilis "ei oska pilti siia lisada"... need abituriendid saavad pildi lisamisega ilmselt möödaminnes hakkama. Ja teistpidi, ilmselt kuskil 100 aastat tagasi oleks meiesugused õlinäpud kõik naerualused, kuna ei tea mis ajal kartul maha panna või kust otsast hobusele kaer sisse käib
Eluks vajalike oskuste komplekt muutub paratamatult aja jooksul.
____________________________ Vineda Racing | "The engines are free. The limitations of cylinders, restrictors and turbo pressures are removed." --- ACO
Mõlgutusi usaraua omamisestTeate, sõbrad, siin sellel teemal on teaduslik tõepõhi ka all, et toimub üldine eidestumine meessoo hulgas. Mul tuttav arst, kes oma töö käigus teeb hormonaal analüüse, tema kommentaar oli, et tänapäeva poiskeste meessuguhormooni tase ongi madalam...nii, et nautigem oma neandertaallase põlve! Kuskilt massimeediast on mulle meelde jäänud, ühe kaunitari kommentaar et ala kus on tõelised mehed veel jäänud on mootorisport ja autodega võidusõit.
Kui ikka sees leek ei põle, et nui neljaks on vaja homseks võistluseks/kruisiks jne. mootor peale saada, siis pole mõtet seda hobi pidada!
quote:BENBEN: Teate, sõbrad, siin sellel teemal on teaduslik tõepõhi ka all, et toimub üldine eidestumine meessoo hulgas. Mul tuttav arst, kes oma töö käigus teeb hormonaal analüüse, tema kommentaar oli, et tänapäeva poiskeste meessuguhormooni tase ongi madalam...nii, et nautigem oma neandertaallase põlve! Kuskilt massimeediast on mulle meelde jäänud, ühe kaunitari kommentaar et ala kus on tõelised mehed veel jäänud on mootorisport ja autodega võidusõit.
Kui ikka sees leek ei põle, et nui neljaks on vaja homseks võistluseks/kruisiks jne. mootor peale saada, siis pole mõtet seda hobi pidada!
Kui siit veel edasi minna, siis tõelised mehed ei peaks nagu eided kuskil internetifoorumis halama.
Mõlgutusi usaraua omamisestKuram, ärge tehke sellest mingit tüliteemat. Tahaks võtta kokku selle, mida paar päeva mõelnud olen ja siia kribada. Tavaliselt lähevad sellised teemad enne lukku, kui omapoolse nägemusega välja jõuan tulla
____________________________
92' Chrysler LeBaron LX Convertible
94&95' Pontiac TransSport 3800 +doonorid
88' Chevrolet Camaro Iroc-Z convertible- 20th Anniversary Edition
quote:krss: Aga eks iga hobiliikumine arenebki vastavalt huvilistele ja hääbub koos muutumisega liiga laialdaseks ning pinnapealseks. See pole üldsegi halb, tõsihuvilised ainult võidavad sellest, kui prügikalad mujale ujuvad
Minu arust väga õige.
Viimasel ajal ongi näha rohkem kvaliteeti. Hobiautondus vms hobindus pole inimõigus, et kõik seda kahtlemata tegema peavad.
Minu arust on jube vaadata mingit vana roostes ja käest lastud panni sõitmas ja uhket omanikku, kes end fänniks peab. No ei ole ju fänn. Kes asja fännab, ei lase autot käest ära või kui on käest lastud auto, siis näeb vaeva ja teeb ta korda, mitte ei käi linna peal oma raipega lolli mängimas (tavaliselt on sumpa ära kukkund, lärmavad nagu oleks 1000hp kapoti all). Ma ei peagi silmas nii väga visuaalselt korras autot, tehnika võiks ikka hea olla. Kellel suitseb, kellel tilgub õli jne. Pole kaugeltki mitte ainult USA autode teema, pigem üldine.
Pole see eidestumine kah nii problemaatiline, kui räägitakse. Need "eided" on lihtsalt väheke julgemaks läinud ja üritavad end nähtavamaks/kuuldavamaks teha, varem seda polnud.
Ma isiklikult teen ka enamus töid oma autode (ja ka muud tööd, ma olen ka selline lihtlabane ja tavaline eesti mees, kes on teinud tehnikat, talutöid, ehitanud maja nullist katuseni, elekter madalvoolust sisuliselt kõrgepingeni jne. Ehk kui vähegi aega on, siis teen ikka ise.) juures ise, ehkki näiteks sillaosa remonti ei pea mõistlikuks teha. Saab hakkama, aga mulle ei meeldi see. Eriti kui mingid poldid on maru kinni vms. Tavaliselt ise tegemine lõppeb sellega, et kogu sillaosa tuleb maha, kõik osad küljest, liivapritsi, värvi, tsinkimisse ja kõikide uute juppidega tagasi alla. Seda tasub ise teha. Aga mingit roostekäkki monteerida mitu tundi tundub üsna jabur.
Lihtsam on maksta see sada-paarsada raha ja samal ajal keevitada näiteks väljalaske-kollektor. Närv puhkab ja mõlemad osapooled on kasumis.
____________________________
Hobitehnika mehaanika, elektroonika ning nende seadistamine - kõik ühes kohas.
06.06.2013 at 23:31
1 edit. Last edited 06.06.2013 at 23:32 by hents99
Mõlgutusi usaraua omamisestTe olete mu usku tõstnud.
Vana raud meeldib, välimus ei oma tähtsust, tehnika peab olema OK.
Igapäevaselt eelistaksin igaljuhul pärisrauda. Kruiisiürituseks rabelesin roomata auto all pikki öötunde kolm, neli ööd järjest mootorit vahetades ....
Rehvid ja veljed vahetab ise. Vana roostes tehnika laiali nokkimine ja elule aitamine on just see mis südames klapid tööle paneb, ilma selleta oleksin samuti mingi mõttetu eit.
Kastikaga (1981 C20 ) sõidaks igapäev, üritangi seda teha, kuid aegjalt on vaja veel ema ja vanaema vedada ja kastikasse neid ei topi, selleks on teised autod. Kuid tänagi õhtul koju sõites oli lahe vaadata kuidas noorsandid keerasid kaela kahekorra kui ma neist nobedalt mööda müristasin.
Hea on olla 100prossa räigelt hetero ja neandertaal
1 2 3 4 5 6 7 .. 
Siiski kipuvad minusugused inimesed pigem ninnunännutamisteed minema oma eluga ja hobidega ning isegi, kui neile südames meeldiks ka selliste asjadega tegeleda, ei ole neil vastavat sõpruskonda, kes toetaks jne.
Vanemat usarauda on mõlgutatud küll (ega vettet ju otseselt usarauaks siin foorumis ei peeta ) .
