| Poster |
Message |
 Jörm
  |
 Eesti töökojad (või nende puudumine)
Tänan usalduse eest mõnedes lõikudes! Ega me nüüd teab mis professionaalsed mootoriehitajad ei ole, aga niipalju võiks küll öelda, et kui Soome peaks minema midagi tegema, siis see oleks pigem Dyno test, kui balanseerimine.
Kui kolvigrupp on balansseeritud, siis vända tasakaalu ajamisest olulisemaks peaks ma kasutatud tönga puhul seda, et veenduda, et ta on sirge ja seal ei ole mikropragusid. Kui tegemist ei ole üle 6000 pöörde kohviveskiga, siis vända aitab tasakaalustada ka Fluidamper näiteks, pole vist Eestis ühtegi sellist külge keeratud... Teisalt saaks osta USA-st õige vända ja õiged kolvid-kepsud komplektis, mis on juba tasakaalustatud, kui tegemist oleks võidusõidu mootoriga. Sellega saavutaks kergema ja tugevama alumise otsa, tasakaalustamist poleks siis vaja. Aga kes meil sellise investeeringu teeks?
Tihtipeale tähtsustatakse vana tönga töötlemist üle, kui on võimalus osta kvaliteetsem töng, mis ei vaja töötlemist ja mis on näiteks kaks korda kallim, kui vana asja töötlemine. Näiteks kepsud: et kasutatud Chevy keps viia maksimaalselt kergeks ja tasakaalustada, võiks tööraha olla kokku umbes 650 krooni kepsult. Koordinaat freespingis võtaks võrdselt küljed ja alumise ülemise otsa maha, see maksab juba 300 krooni kepsult ja seejärel on käsitööd veel 4-6 tundi kepsu kohta, no päris tasuta ju seda kah teha ei saa! See teeks 5200 krooni komplekt, no ma arvan, et 10 000 krooni eest saaks juba päris korraliku seti taotud kepse, mis on tehase poolt tasakaalustatud! Mis puudutab kaalu paika ajamist, siis uus värvikaal, millega saab 0.1 grammi täpsusega asju kaaluda, maksab umbes 20 k. Kui töökoda selle ostab, siis peaks ju iga töö pealt midagi ka sellest summast tagasi teenima?! Mul on see küll olemas, aga siiani on seda enamuselt enda mootorite juures kasutatud.
Ehk, kokkuvõttes ei tasu Eestis USA mootorite tuunimine ennast ära, sest üldjuhul ei ole tellijatel piisavalt raha, et isegi töö ennast ära tasuks, riistadest rääkimata. Võidusõidu mootorid on teine asi, rallimeestel on teinekord raha ja mõnel võibolla veel, aga seal on jälle teine häda. Alati on mootorit homme vaja ning seetõttu tuleb vahest asjad koostada detailidest, mis enam korralikus mootoris ei tohiks käia, mistõttu lendavad nad ka seda tihedamini laiali. Oma vormeli mootoritelgi oli sel aastal kahel korral säherdune viga küljes ja paugud olid korralikud! |
| 20.01.2003 at 13:54 |
|
partel
 |
Eesti töökojad (või nende puudumine)
Fluidamper on BS! ATI ruulib.
Vajaduse üle tuleb järgi mõelda jah, netis on silma hakanud nii mõnedki ilma damperita 8-71 bloweriga tänavamootorid, mis mõnikord 8000 pööret näevad, ning aastaid kestnud on. Lisaks on see "riiulikaup" liiga üldine, vaja oleks konkreetsele mootorile kohandatut.
Muuseas 9500 p/min Pro Stock'is ei kasutata damperit, kuna tööpiirkond on piisavalt kitsas, see oleks lihtsalt üks pöörleva massi lisa, mida läbi käiguvahetuste korduvalt kiirendada vaja.. 
|
| 20.01.2003 at 15:03 |
|
Jörm
|
Eesti töökojad (või nende puudumine)
Ja samas on NASCARi masinatel need peal, ma ei julge küll firmat öelda, kuid analoogid igatahes on seal kasutust leidnud. |
| 20.01.2003 at 16:13 |
|
partel
|
Eesti töökojad (või nende puudumine)
Ma tahtsin lihtsalt öelda, et kui aftermarket/SFI damperit vaja, siis tegijad kasutavad ATI't. |
| 20.01.2003 at 16:31 |
|
Lembit
|
Eesti töökojad (või nende puudumine)
quote:
Lembit: Ostsin, lugesin, kokkuvõte:
V8 internal balancingu jaoks bobweighti kaal:
Pool selle vändakaela külge käivast mittepöörlevast massist ja kogu pöörlev mass (ehk siis üks kolb, üks sõrm, ühed rõngad, üks terve keps + üks kepsu alumine pool, kahed saaled).
See oli siis lihtsustatud lähenemine. Need, kes täpsemalt tahavad, võiks ka siia vaadata. Nimelt on seal seletatud, miks tasakaalustamine keeruline on.
|
| 19.02.2003 at 22:58 |
|
5.0
|
Eesti töökojad (või nende puudumine)
quote:
partel: Ma tahtsin lihtsalt öelda, et kui aftermarket/SFI damperit vaja, siis tegijad kasutavad ATI't.
väike võrdlus ühelt tootjalt
objektiivsusele vahest ei pretendeeri aga veidi selgitab küll
http://www.fluidampr.com/testresults.html |
| 20.02.2003 at 09:05 |
|
partel
|
Eesti töökojad (või nende puudumine)
Eks tuleb siis ATI't kasutavatele kogenud ja edukatele võistlejatele/mootoriehitajatele teada anda, et nad kasutavad valet damperit...
|
| 20.02.2003 at 11:09 |
|
5.0
|
Eesti töökojad (või nende puudumine)
quote:
partel: Eks tuleb siis ATI't kasutavatele kogenud ja edukatele võistlejatele/mootoriehitajatele teada anda, et nad kasutavad valet damperit...
ATI võistlusautodel kasutajatelt siis selline selgitus (oma sõnadega ümberjutustus ja ei pretendeeri absoluutsele tõele):
Fluidamper hea igapäevasel sõitmise autol, ei tohi pikemalt seista, kuna uuesti töökorda minek vajab aega ja tühjalt käimist ja pealegi on kõrgepöördelistel ATIst tehniliselt pisut kehvem just kõrgel pöördel
Võistlusautodel, mis aga enamuse aja seisavad on fluidamper ohtlik, kuna ei tea täpselt, millal ta jälle korralikult töökorras on ja seepärast kasutatakse ka mitte väga kõrgepöördelistel ATIit. |
| 20.02.2003 at 11:49 |
|
max
|
Eesti töökojad (või nende puudumine)
Vanale teemale lisa...
OK, kuna arvamused Eesti tegijatest olid toona ikkagi optimistlikud, võtsin bloki puurimise-hoonimise ristiretke kohalike tegijate juures ikkagi ette.
Vastavalt tegijate soovitusele, otsustasin kasutada puurimisel torque plate'i. Loomulikult seda Eestis pole. Seega lasin spetsiaalse plaadi valmis meisterdada.
Sinisilmselt mõtlesin, et viin bloki, kolvid, plaadi koos kaanepoltide ja vana tihendiga tegijate juurde ja kogu lugu. Aga Siit hakkas juba hädajoru pihta - töökojas pole võtmeid, et plaat peale keerata. Olga, keerasin plaadi ise peale. Tõin kohale ka mehe, kes oma momentvõtmega poltidele vajaliku pinge õiges järjekorras peale keeras. Pingutamise järjekorra ja väänded otsisin ise välja ja joonistasin punaselt paberile.
OK, plaat küljes, töökotta. Kõigepealt vaadati nagu kuutõbist, et mis hu*nja see (plaat) on? Rääkisin teema ära - ei usutud. Räägin, et USAs aastakümneid nii tehakse, igal pool soovitatakse ja kirjutatakse - ikka ei usutud. Nemad ikka 10+ aastat mootoreid teind ja nemad teavad. Vaadati mind nagu kuutõbist aga jäeti ikka plaat peale, kuna klient _nõuab_. Loodan, et nad seda salaja maha ei kruti...
Järgmine probleem tekkis hoonimise tehnika kooskõlastamisega. Tootja on oma kataloogis protsessi täpselt ära kirjeldanud (tänud Erkkile kataloogi eest). Tõlkisin selle ära ja joonistasin selle suurelt paberile koos kõikide mõõtude-vahedega. Tootja on määranud piston-to-bore clearance. Selle numbriga saadeti mind per*e muidugi, et kolb on kohe kinni. Selgitasin hüpereuteetiliste kolbide omapära ja tootja siiraid kavatsusi oma info levitamisel, aga ei aidanud. Kogu aeg on tegelased jätnud ~2x suurema pilu (0.04 vs 0,025), kuidas siis siin teisi saab. No olgu, kirik keset küla ja leppisime 0,03mm peal kokku.
Edasi. Kataloogis on määratud viimase hooni kivi karedus, et pind jääks konkreetsetele rõngastele sobiv. Kahjuks ei saa seda kontrollida, kuna kohalikel hoonidel pole ühtegi märki peal, mis karedust näitaks. Olgu, võtsime kõige siledama.
Uus probleem otsa, hooni kivi ei ulatu lõpuni välja, 1cm jääb puudu. SBCl ei sa teadupärast hooni läbi silindri lasta, kuna all on üks rant ees. Erkki aitas välja ja andis oma hooni. Viisin siis töömeestele ka hoonid.
Edasi, pinki kinnitamisel jäävad väntvõlli pukid ette. Tehnoloogia näeb ette, et need peavad puurimise ajal küljes olema. Sel korral jäävad nad rahulikult kasti vedelema.
No nüüd on vist kõik... 24h pärast telefon lärmab, erkaanil töökoja number... see vist ei tähenda head. "Meil on probleem..." Ei ole võimalik... Plaat segab puuri tsentreerimisel kasutava mõõdiku ringikäimist. Mida teha, ei osata välja pakkuda.
Teoreetilised Variandid oleksid:
a) plaat minema visata;
b) plaat ümber teha, pikad postid küljest maha lõigata, osta uued lühemad poldid;
c) otsida teine tegija, kes ka plaadiga ja ilma hädata asja tehtud saaks;
d) Soome-Rootsi, miinus peavalu, pluss transa ja suurem tööraha.
Siin on siis asi seisma jäänud hetkel. Mul kopp ees. Kes kunagi sama asja ette võtab, siis teab, mida oodata võib. |
| 16.05.2003 at 18:39 |
Last edited 17.05.2003 at 15:58 by max
|
partel
|
Eesti töökojad (või nende puudumine)
Ahh sellised jamad on autondusele sama omased nagu kummisuits ja shampused.
Kui võimalik unusta see esmaspäevani ära ja naudi nädalalõppu, käi Raadil jne.
Küll asjad korda saavad kui vahepeal mõttepaus teha!
|
| 16.05.2003 at 19:51 |
|
Vanaisa
Moderator |
Eesti töökojad (või nende puudumine)
b või c..
Aga kamm on ikka...
____________________________
KÕIK KASTIRATASTELE, SELTSIMEHED!!!
:evil |
| 16.05.2003 at 19:59 |
|
peep
Moderator |
Eesti töökojad (või nende puudumine)
Ainult plaadi pärast pole mõtet Soome viia, kui muidu siin hakkama saab. Sul läheb mootori tänavasõiduks ja selleks otstarbeks käib tavaline puurimine ka. |
| 16.05.2003 at 20:24 |
|
max
|
Eesti töökojad (või nende puudumine)
200-300hp puhul poleks vist plaati tõesti vaja. Planeeritava jõu juures tahaksin siiski plaadiga teha. Juba ainult põhimõtte pärast teen, sest nii palju on sellega juba jamatud. Kogu ilm soovitab plaati igal juhul kasutada.
Soome-Rootsi kasuks mõtlen kvaliteetsema töö pärast. Ma olen veendunud, et kui plaat ümber tehtud, siis tuleb Eestis veel 1001 häda, miks ei saa. |
| 16.05.2003 at 20:36 |
Last edited 16.05.2003 at 20:38 by max
|
gretzky
Moderator |
Eesti töökojad (või nende puudumine)
. . Õlivahetus, reguleerimine, hooldus tõõd, jne on profiil meie remo töökodades f***.
midagi maha ja uus peale hakkab varsti juba üle mõistuse konti murdevaks tegevuseks saama. räämkimata miskist mootori puurimisest etc.
selline tunne ,et madalapalgalised kingsepa ja kokakoolitusega tüübid on remondiateljeedesse sattunud, tatti venitama ja jalaga perse mentaliteet ruulib.
____________________________
Dodge Ram 5.7 hemi '04 - rebuild
Ford Mustang '05
Jeep Grand Cherokee '08 |
| 17.05.2003 at 02:41 |
Last edited 17.05.2003 at 02:49 by gretzky (Moderator)
|
Junts
|
Eesti töökojad (või nende puudumine)
Jama on jah nende töökodadega,vajud pilliga kohale,siis ahetavad ja ohetavad kõik kohad täis,selleasemel et midagi teha.Enamus kellel olen tahtnud mootorit rem. lasta ei julge seda ette võtta,puudub kogemus.Eriti siin lõuna eestis.Jama on kah treileriga mõõda Eestit ringi kihutada ja õiget venda otsida,aga mis parata.Ainuke jah kuhu viia on Tartu,see kõige ligemal.Jama ühesõnaga.. |
| 17.05.2003 at 09:07 |
|
max
|
Eesti töökojad (või nende puudumine)
Lisasin veel ühe jama vända pukkidega. |
| 17.05.2003 at 15:58 |
|
gis
|
Eesti töökojad (või nende puudumine)
naturaalselt valged hambad? ma räägin teile naturaalsest sigadusest:
Kunagi siin foorumiski panin sae käima, et kõik maailma autod keeravad ilusti aga minu impala kakub nagu vanakurat kui rattaid natukenegi viltu keerata. Kõik töökojad kinnitavad, et nii peabki olema. Raamiga auto, impala ja caprice eripära. 3 erinevat sillastendi panid silda paika, viimane, peugeoti teenindus viimati ja kõige paremini, kakkus kõige vähem.
Aga hing ei andnud rahu. Sõbral sõiteti Alfa lapikuks, andsin talle impalat sõita, ta ka vana usa autode maaletooja ja ehk on tal keegi, kes vaataks, kuidas asja parandada saab mitte miks "ei saa" teha.
Lasi vaadata. Põhjus väga lihtne. Kunagi vahetati mul alumised sharniirid ära, kahjuks ei mäleta enam, kummas töökojas. Ja parempoolne oli viltu sees. Polti pealt kinni keerates hakkas koonus ringi käima, stopperplinti ei ulatunud panema, keerati niisama traat ümber, et maha ei keerduks. See logistas uued puksid jälle lapikuks, pendelhoova kõveraks, rooliotsad NII LAHTI, et munakas tõmmati palja käega välja. Rooliotsad, mis kinnituvad keskel sellise patchiga, mõlemal pool poldid mis asja nagu kõri kinni pigistavad, oli poollahti ja vindid siledaks logistanud ja samuti palja käega liigutatav. Mõlemad rattad andsid u. 1,5 cm liikuma jooksus.
Lahtine esisilt venitas vedrud viltu, Viltune esisilt venitas amordid kõveraks, kõver esisild keeras tagasilla mingid õõtshoova (?) poldikinnitused, mis muidu peaks ümmargused olema, kumerate otstega ristkülikuteks.
Keegi ei märganud. Keegi ei osanud seletada. 10K eeku vastu taevast. Nüüd vahetati kõik ära, jälle. Vanadest ja katkistest osadest teen pilti ja panen siia üles ka, veenduge siis ise, et ma loonytownist ei ole. Ja muide, auto keerab nagu kõik teised, kaasaarvatud mercedes ja corvette. Ei mingit kakkumist enam. Go figure. |
| 18.05.2003 at 13:05 |
|
Vanaisa
Moderator |
Eesti töökojad (või nende puudumine)
Jah, nii ongi, et mine kuhu tahad - ikka pead asja KORRALIKUKS tulemuseks teadma ise täpselt, mis on vaja teha ja kuidas seda teha - muidu ujub ikka kuskilt mingi kala välja...
____________________________
KÕIK KASTIRATASTELE, SELTSIMEHED!!!
:evil |
| 18.05.2003 at 13:39 |
|
madis
|
Eesti töökojad (või nende puudumine)
TopPartsis remondimees avastas, et mul esisillatala ja hoob tiba kõverad. Vasak ratas 1näpu jagu tagapool. Tekib küsimus miks seda aasta tagasi Kadaka teel sillaregullis ei avastatud ??
Korrigeerimine võttis ainult 2 tundi.
Topis paistab üldse asjalik remont olema, leidis mu autol poole päevaga nihukese p****täie vigu  Aga pole hullu, neil varuosad kõrvalt poest võtta 
Eks kui auto kätte saan siis vaatan kas tasub edasi kiita. Äkki pean hoopis kisama hakkama. |
| 19.05.2003 at 11:15 |
|
BlueStang
|
Eesti töökojad (või nende puudumine)
Vana teema aga - kas keegi oskab hinnata järgmistele töödele kuluvat aega - autoks siis 95 Mustang GT:
akuklemmide vahetus
temperatuurianduri vahetus
siduriketta ja survelaagri vahetus
2-e CO2 anduri vahetus
Tänud ka |
| 22.04.2008 at 13:51 |
1 edit. Last edited 22.04.2008 at 14:28 by BlueStang
|
BlueStang
|
Eesti töökojad (või nende puudumine)
Ma siis küsin nii, et kas profitöökojas arvestatud 12 tundi on normaalne nende tööde tegemiseks? Mulle endale tundub nõksa palju, aga äkki eksin... |
| 23.04.2008 at 20:26 |
|
mart154
|
Eesti töökojad (või nende puudumine)
quote:
BlueStang: Ma siis küsin nii, et kas profitöökojas arvestatud 12 tundi on normaalne nende tööde tegemiseks? Mulle endale tundub nõksa palju, aga äkki eksin...
Mul on ka sama tunne...
Ainuke aeganõudev töö on ju sidurivahetus. Pole küll Stangiga kokku puutunud...
Ise eemaldasin autolt mootori kusagil 6 tunniga. käigukast jäi antud juhul siis auto alla.
Edit: 6h sisse jäi ka lõunasöök ja palju mula  |
| 23.04.2008 at 20:42 |
1 edit. Last edited 23.04.2008 at 20:43 by mart154
|
Astro SS
|
Eesti töökojad (või nende puudumine)
Siduri vahetamiseks võetakse tagavedustel kast otsast,mitte mootor.
____________________________
Probleemid algavad kui on liiga palju toredaid mõtteid... |
| 23.04.2008 at 21:13 |
|
BlueStang
|
Eesti töökojad (või nende puudumine)
ok, et siis palju - aga palun konkreetsemalt |
| 24.04.2008 at 13:06 |
|
Fire
|
Eesti töökojad (või nende puudumine)
Automotive Repair Reference Center näitab 1994-1995.a. V8 Mustangi siduri komplekti (mida iganes see peaks siis sisaldama) vahetuse ajaks 7.1 tundi. Temperatuuriandur 0.5 tundi. Kuidas CO2 andurit inglise keeles nimetatakse, ei osanud otsida. Nii et võib ju küll 12 tundi sellisel juhul minna.
____________________________
I don´t care how much horsepower the newest Corvette wonders put forth, they still don´t shake the earth.
Corvette ´81
Bronco ´86
Town Car ´97 |
| 24.04.2008 at 14:22 |
|
|
1 2 3 4 5 
