Plaanitavast kütuseaktsiisi tõusustElan riigis kus astmelinetulumaks(astmeline tulumaksuvabastus tegelt) ja mulle tundub pigem et ma eelistaks astmelist kui ma saan teenused vastu. Automaks on ka ok kui saab hea ja korra teed. Automaksu puhul nt saksas oleneb see auto otstarbest, co2 või siis aasta arvu järgi mootori kubatuurist. Aga selle "raha lennukist kallamisega" ei saa küll nõus olla. Miks esimene laps on kehvem kui kolmas? nt.
Ja Eestis on üks poolik asi, see investeeringut maksvabastus. See oleks pidanud käima koos töötajate koolituskulude ja minimum palga kasvuga. Et ostad uue masina tootmiseks koolitad inimesed teadmisega et minimum palk tõuseb igal aastal inflatsioon + 3%.
Plaanitavast kütuseaktsiisi tõusustAktsiis aktsiisiks aga mis on siiani meedial veel kahe silma vahele jäänud, on see, et tulumaksuvabastuse ülempiiri summat on ka plaanis 1/3 võrra vähendada. Ehk siis tulevikus oleks saadav tulumaksu tagastus kodulaenu intressidelt / lasteaiamaksult / õppekuludelt jne u. 200 EUR võrra aastas väiksem.
____________________________
BMW 325i E30 2,7 Turbo & BMW E46 S54 SMG VF570 supercharged & BMW F25 X3
quote:madis: Ja veel rohkem jääb arusaamatuks kus kurat said oma hääled Arto Aas ja Keit Pentus. Tahaks näha mingit uuringut sellise valija kohta + diagnoosi psühhiaatrilt.
Arto Aas on poliitbroileri etalon/võrdkuju. Organism, kelle töökogemus erasektorist piirdub ühe suvena vetelpäästjana ja mingi hetkena betoneerija abilisena. Selline sobis perfektselt Riigi Kinnisvara AS nõukogu esimeheks, loomulikult sobib ka ministriks.
A lihtsalt tükk toredat lugemist postimehest:
Ruta Arumäe: nõu saada peaminister ei soovinud21
Postimees
16. aprill 2015 20:44
Riigi majanduspoliitikat juhitakse Exceli tabelitega, liites kokku vaid kulusid ja tulusid. Mitte keegi ei analüüsi nende sammude laiemaid tagajärgi, kirjutab peaminister Taavi Rõivase nõunik eelmise valitsuse ajal, nüüd sõltumatu majandusanalüütik Ruta Arumäe.
Postimees+ tasulised lood
Oled EMT Internet paketi klient ning sulle on Postimees+ uudised tasuta!
Peaministri nõunik olla on tore. Saab palju reisida, osaleda huvitavatel kohtumistel huvitavate inimestega, inimesed on kõik väga sõbralikud ja viisakad. Teravusi ei ole, vastupidi, kõik on kohati nii ümmargune, et on raske aru saada, milline külg sellest kumerusest parasjagu arutluse all on. Eriti positiivse emotsiooni tekitas käimine välisreisidel, sest seal oli eriti tugevalt tunda Eesti väga positiivne maine. Oli hea tunne olla eestlane, kui kõik teised üksmeelselt eestlasi kiidavad.
Eriti meeldis mulle käia ise esinemas. Need viimased neli kuud olid mu elus ühed toredamad. See kõik oli väga meeldiv ja see oleks võinud kõik jätkuda. Kui ma oleksin just pensioniikka jõudnud, oleksin seda võib-olla ka teinud. Praegu aga soovin ma jätkuvalt teistele inimestele mingitki lisandväärtust anda. Nõuniku ametilt eeldatav lisandväärtus on minu jaoks liiga väike.
Väidan seda kõike isikliku kogemuse pinnalt, läbinud äsja sotsiaalmajandusliku eksperimendi nimega «Kuidas olla peaministri nõunik». Eksperiment kestis neli kuud, nagu see oligi plaanitud kestma. Ühelt poolt, analüütikuna, kes võtab oma tööd alati väga põhjalikult, soovisin ma lähemalt näha, kuidas riigijuhtimine käib, teisalt soovisin täiesti siiralt anda oma panust riigile, n-ö oma aja teenimisega riigisektoris.
Minu ettekujutuses oli peaministri nõuniku amet selline, kus tuleb anda nõu peaministrile. Selles detailis ma küll paraku eksisin. Nõu saada peaminister ei soovinud. Ega ka keegi muu riigisektoris laiemalt. Riigisektor on täis dogmasid, mis pole muutunud 2003. aastast, kui ma viimati riigisektoris töötasin. Nendega juhitakse riiki siiamaani. Ma läksin riigisektorisse selleks, et ehk õnnestub midagigi uuenduslikku ellu viia. Minu arvates on «kindlalt edasi» end ammu ammendanud ning mitmeidki asju tuleks teha nüüd teisiti kui siiani. Ilmselgelt jooksin ma peaga vastu müüri.
Valitsevate dogmade raamest väljumine ning mõne teistsuguse mõtte väljakäimine riigisektoris on tabu. See on hämmastav, kui ühel meelel korrutavad kõik kellegi poolt kunagi välja mõeldud laulu. Mulle tundus kohati, et ma olen «LEGO filmi» sisse sattunud. Ja just nagu «LEGO filmgi», see korrutamine töötab. Eriti saab seda aru välismaal, kus Eesti legend oli tugevasti kõigi inimeste pähe kinnistunud, keda ma väljamaal kohtasin. Turundus turunduseks, aga aeg oleks särava pealiskesta alla ka midagi sisukamat välja mõelda. See nõuaks riigisektoris veidikenegi avatumat suhtumist.
Minu jaoks oli veidi naljakas, kui käisin esinemas välismaal ja esinemise teemaks oli see, kuidas peaksid investeeringud Eestisse tulema. Slaidid, mida riigisektoris kasutatakse, pärinevad 2003. aastast ning neid tuli järjest välja praakida – sest neid argumente, miks siia investeerida, on järjest vähemaks jäänud. À la stabiilsus... Mis stabiilsusest me räägime, kui majandus põrkab kümme protsenti üles-alla nagu kummipall? Juurde pole aga argumente tulnud, sest valdava arvamuse kohaselt on meil kõik nii hästi, et midagi polegi vaja teha. Nii me varsti vaatame oma stagneeruva stabiilsuse otsas ainult teiste riikide kandu ja mõtleme, kuidas see küll nii juhtus.
Sellele presentatsioonile oleks hädasti juurde vaja mingit poliitikute tekitatud reaalset sisu. Aga et seda kusagilt tulema hakkaks, ei paistnud. Kuna ma ise olin tol korral esinejaks, sain midagi leiutada, aga palja müügivahu kloppimine ilma tooteta, millesse ma ise ka usuks, ei ole ka minu teema.
Ei, nõunikuamet polnud kindlasti minu jaoks. Edaspidi annan valitsusele nõu täiesti tasuta, muuhulgas siin täna. Muuseas – ministri nõunik võib olla igaüks. Selleks tuleb vaid avalikult arvamust avaldada. Peaminister näiteks vaatab märksa rohkem oma nutitelefoni ekraani kui oma nõunike otsa. Kirjutage oma valitud poliitikutele, soovitavalt ajalehte.
Ma olen täiesti seda meelt, et riigisektoris tuleb riigireform läbi viia. Alustada võiks näiteks peaministri majandusnõuniku koha kaotamisest. Esiteks, riigi makromajandusliku käekäigu vastu keegi riigisektorist nelja kuu jooksul huvi ei tundnud.
Muuseas, riigisektoris toodetakse palju igasugust infot, mida hoitakse miskipärast kiivalt endale ja erasektoriga ei jagata, kuigi mingit põhjendust selleks pole. Meeletul hulgal infomaterjalide tootmiseks läheb palju ressurssi, kuigi kasutamist ei leia need ka eriti palju riigisektori sees. Jagatagu neid siis ka erasektorile. Lihtsalt üks idee riigi tõhusamaks muutmiseks.
Tänane tasuta majanduspoliitiline nõuanne on see, et kõikide valimislubaduste ühte potti kokku kuhjamine ja nende täitmine kütuseaktsiisi tõstmisega on väga halb idee! Sellest nõust oleks muidugi märksa rohkem kasu olnud, kui mul oleks seda olnud kusagil varem öelda.
Kurb tõsiasi on see, et riigi majanduspoliitikat juhitakse Exceli tabelitega, liites kokku vaid kulusid ja tulusid. Mitte keegi ei analüüsi selliste sammude laiemaid tagajärgi ning ammugi puudub eesmärk, kuhupoole tervikpildiga sammuda. Põhimõtteliselt, veidi utreeritult, on kogu meie majanduspoliitika peamine ideoloogia tasakaalus riigieelarve. Tiba lihtsakoeline, kas pole? Maksudega mängitakse nullsummamängu, ning selle vastu kuigi palju huvi ei tunta, millised tagajärjed majanduse struktuurile sellest kaasnevad, kui üht või teist maksu tõsta või langetada.
Maksud peaksid olema vahendiks, et majanduse struktuuri juhtida, mitte et pärast vaadata, mis juhtus ja siis nende tagajärgede tulekahjudega võidelda. Niisiis, majanduspoliitiline nõuanne number kaks: kasutada otsuste tegemiseks ka laiemat analüüsi kui rahandusministeeriumist tulev riigieelarveliste tulude ja kulude tabel.
Teine fakt, mida ma selle nelja kuu jooksul teada sain, oli, et eesmärk meie majanduspoliitikate juhtimisel ja kavandamisel on indeksid. Rahvusvahelised indeksid ja kuidas me neis välja paistame. Seejuures teadmiseks võetakse vaid need, kus me ilusad välja paistame.
Analüütikuna ei saa ma rääkida asjade ainult ühest poolest. Kogu respekti juures indeksite vastu ja saades aru enese peeglist imetlemise lummusest, võiks meie majanduspoliitikal ikka mõni iseenese visioon ka silme ees olla. Ja ka nendest valdkondadest tuleb rääkida, kus me nõrgad oleme, ja arutleda, mida selle parandamiseks ette võetakse.
Kui nende kitsaskohtade parandamise ainsaks ideeks on koalitsiooniläbirääkimistel leiutatavad maksutõusud, siis pole see strateegia, vaid populism ja paigaltammumine. See on nagu püksipissimine – algul on soe ja mõnus, aga pärast külm ja märg. Ainus edetabel, kus me kütuste hinnatõusuga tippe vallutama hakkame, on kütuste hinnatabel. Igatahes ei saa see olema ei tootmisettevõtete konkurentsivõime edetabel ega inimeste elatustaseme või ostujõu tabel.
Pahede maksustamine on igati omal kohal, olgu selleks siis tubakas, alkohol või magusad ained. Kütus võib looduse silmis olla küll pahe, kuid sel on praeguses majandusstruktuuris liiga oluline roll tootmissisendina, mida rahandusministeerium on tõenäoliselt alahinnanud. Energiahindade konkurentsivõimes ei hiilga Eesti juba praegugi mitte. Elektri hinna šoki tagajärjel üsna hiljuti juba jäi majandus aastateks stagneeruma. Samasse auku astuti juba eelmisel korral.
Sellega ma oma tänase majanduspoliitilise tasuta konsultatsiooni lõpetan. Tänan tähelepanu eest.
____________________________
Flick the Gestapo.... No, I said *Flick*, the Gestapo!
quote:BlueStang: Tegelikult paneb täitsa imestama see punane hüsteeria siin - arvasin, et tqhq seltskond ika pigem parem-liberaalne, kui vasakpoolne on...
V8 omanikuna muidugi mulle ka kütusehinna tõus ei meeldi, samuti ei ole ma mingi suur oravaerakonna pooldaja, sest ka see pole enam mingi parempoolse maailmavaate kandjate üritus vaid pigem kahmajad nagu keegi siin varem tabavalt iseloomustas.
Aga - vaadates, kui väike osa nn. parempoolset maailmavaadet seekord riigikogusse valitud sai, siis tundub see 5% kütusehinna tõusu aastas väike summa, selle eest et ära hoida astmelist tulumaksu ja automaksu, mida punasotsvasakud vägisi sisse seada tahavad.
Ma ikka pooldan jätkuvalt seda, et väheneks sissetuleku ja omandimaksud ning maksustataks tegelikku tarbimist, mitte seda, et üha suurem osa palgast läheb maksuks ja pean maksma veel eraldi autode omamise eest isegi siis, kui ma nendega parajasti ei sõida.
Polehullu, automaksu saad pealekauba. Habememaksu ehk kah. Võibet ka hingamismaksu.
Küsimus ei ole maailmavaates, vaid selles, kui reaalseid varguseid korraldavad tagatubalased istutavad näilise võimu juurde lausidioote. Ma enda ettevõttes ei julgeks selliseid isegi koristajateks palgata. Siinkohal on paslik meenutada "rahandusministri" arvamusavaldust, et tšinovnikute palgatõus suurendab maksutulu. Kommentaarid on liigsed.
____________________________
Flick the Gestapo.... No, I said *Flick*, the Gestapo!
Plaanitavast kütuseaktsiisi tõusust
väheke ideid eesolevaks:
bensiiniaktsiisi osas korralik sõnum oleks
USA autod tänavale meeleavalduse ajal
ja mine sa tea - surevad siinseal välja möned äkki ristmikel,
linn äkki veel umbes ja laiutaks ka orava moodi käsi,
et kõik on otsas...või alguses?
enivei, ma võin pakkuda grilloravat teravas aktsiisikastmes.
____________________________ - sm jaamakorraldaja -
quote:JmKorraldaja:
väheke ideid eesolevaks:
bensiiniaktsiisi osas korralik sõnum oleks
USA autod tänavale meeleavalduse ajal
ja mine sa tea - surevad siinseal välja möned äkki ristmikel,
linn äkki veel umbes ja laiutaks ka orava moodi käsi,
et kõik on otsas...või alguses?
enivei, ma võin pakkuda grilloravat teravas aktsiisikastmes.
see venerastide pronksiööjärgset liikluses debiilitsemist väheke ei meenuta?
Plaanitavast kütuseaktsiisi tõusustEgas muud polegi, kui kriitiline mass uue generatsiooni poliitikuid on pukki jõudnud. Neid iseloomustab tormakus, läbimõtlemata ideed ja eluvõõras suhtumine. Kahjuks sedasi juhtub, kui otse koolipingist suurde poliitikasse lennata. Vahepealene reaalsete töökogemuste omandamine jääb ära, mis hea valdkonna spetsialistiks kujunemisel on vajalik. Ma samuti arvamusel, et Riigikokku kandideerimisel peaksid olema piirangud nii hariduse, eelneva töökogemuse, vanuse, mineviku jne suhtes. Gümnaasiumi või isegi ülikooli värskelt lõpetanud koolijüts ei tohiks saada riigi absoluutsete juhtide sekka, kuna partei reklaamikampaania oli võimas.
BlueStang lihtsalt teadmiseks, et klassikalises mõttes ei ole eestis ammu enam parem-vaskapoolseid tiibasid poliitikas. Mõned erakonnad üritavad ennast selle skaala erinevatesse otstesse paigutada aga üldiselt võib öelda, et nii roosat valitsust pole varem olnud.
Teisest küljest jällegi olen nõus, et tõenäoliselt pole eestis varem olnud nii hea elada, kui tänasel päeval. Laias laastus elu on ilus aga see ei ole põhjus säästa poliitikuid kriitikast, kui tõsiselt ühiskonda riivavaid otsuseid vastu võetakse.
Me oleme saanud korraliku aktsiisitõusu ja muude maksusoodustuse kaotamise, kuna raha läheb toetuste peale ümberjagamiseks vaja. Rohkem sotsialistlikku käitumismudelit on raske tahta. Loomulikult läheb mingi osa sellest rahast ümberjagamise käigus kaduma ehk kokkuvõttes inimene omadega plussis ei ole. Sellisele jamale küll takka kiita ei saa.
____________________________
Cadillac SRX 08
Chrysler 300C Touring ex
Oldsmobile Delta 88 Royale 1982(tegemisel)
Buick Electra 86
Ford Mustang 97
Chrysler PT Cruiser enda piinamiseks
17.04.2015 at 07:37
1 edit. Last edited 17.04.2015 at 07:45 by ivoalaska
Plaanitavast kütuseaktsiisi tõusustRiigi poolt osutatavate teenuste mahu ja kvaliteedi osas me ootame EL vanade liikmesriikide taset, pigem isegi Põhjamaade oma. Ja kusjuures mõnes valdkonnas isegi nii on. Samas raha me suudame teenida pigem kui tubli endine liiduvabariik ja neid teenijaidki eriti pole. Sellest tulenevalt peaks meie maksukoormus olema selgelt kõrgem kui vanades EL riikides. Ja need riigid elavad krooniliselt võlgu, samas kui meie maksame maksudena enda riigi kulud koheselt kinni.
See kõik kokku võtta, on isegi väike ime, et meil nii madalad maksud on. See näitab, et meie riik toimib sama hästi kui mistahes teine meie piirkonnas, pole välistatud, et paremini. Mis ei tähenda nagu me ei peaks valitsejaid ora otsas hoidma, muidugi peame, muidu läheb asi hapuks.
Plaanitavast kütuseaktsiisi tõusustKahuks pole viimaste aastate lõikes tõusnud riigi poolt osutatavate teenuste ja hüvede kvaliteet võrdeliselt igasugu "ajutiste" ja mitteajutiste maksude tõusuga. Ainult avalik sektor on kosunud (loe: bürokraatia ja maksude kogumise aparaat).
Mahukamad infraehtused tehakse ikka EU rahade eest.
____________________________
ex Ram '04
ex Taurus '97
god hates us all
quote:ivoalaska: BlueStang lihtsalt teadmiseks, et klassikalises mõttes ei ole eestis ammu enam parem-vaskapoolseid tiibasid poliitikas.
Sellega peab nõus olema jah - ega ma ei tahagi aktsiisimaksu ja poliitikuid kaitsta, aga rahva poolt seekord valitud riigikogu koosseisu puhul peab vist ütlema, et hea, et veel niigi läks... oravaerakonna arrogantsed ja üleolevad põhjendused (ka headele asjadele) aga käivad juba ammu pinda - alates fooliummütsist, kuni säästlikuma autoni...
Aga ega kahjuks väga mõistlikumat valikut pole ka hetkel.
quote:Astro-97: Nimelt levib feissis juba konkreetne kutse rahvas kokku ajada ja teha suur möll plaanitava kütuseaktsiisi tõstmise vastu. Otsitakse lava, helitehnikat, transporti jne. ...
Teema algusest. Mitte et asi mulle meeldiks, Arumäe on kõik ilusti ära öelnud. Aga praeguses olukorras peaks selliste väljendusvormide kasutamisel kogu aeg arvestama, et veidi maad ida pool on üks jupatsist füürer, kelle osavatel Photoshopimeestel juba näpud sügelevad. Ja saabki õhtuses Vremjas näidata, kuidas siinkandis vähemusrahvusi kotitakse...
quote:peep: Riigi poolt osutatavate teenuste mahu ja kvaliteedi osas me ootame EL vanade liikmesriikide taset, pigem isegi Põhjamaade oma. Ja kusjuures mõnes valdkonnas isegi nii on. Samas raha me suudame teenida pigem kui tubli endine liiduvabariik ja neid teenijaidki eriti pole. Sellest tulenevalt peaks meie maksukoormus olema selgelt kõrgem kui vanades EL riikides. Ja need riigid elavad krooniliselt võlgu, samas kui meie maksame maksudena enda riigi kulud koheselt kinni.
See kõik kokku võtta, on isegi väike ime, et meil nii madalad maksud on. See näitab, et meie riik toimib sama hästi kui mistahes teine meie piirkonnas, pole välistatud, et paremini. Mis ei tähenda nagu me ei peaks valitsejaid ora otsas hoidma, muidugi peame, muidu läheb asi hapuks.
Pigem ootame seda, et poleks pidu katku ajal. Kui ei ole võimalik vaesematele soodustusi pakkuda või riigieelarve kulusid suurendada, siis ärgu tehku seda. Just nagu peaministri nõunik ütles, et puudub siht, kuhu me jõuda tahame. Majandatakse nagu lihtne inimene, kes oma kulutusi planeerides mõtleb, kust saaks juurde varastada, et rohkem kulutada saaks.
Selle taha ka pugeda ei saa, et kunagi ei olla riigivõimuga täiesti rahul. Asi läheb vaikselt aga kindlalt üle käte. Euroopa Liit on tore asi aga kui me näeme vaeva ainult selle nimel, et mahtuda EU poolt seatud raamide sisse, siis avastame ühel hetkel, et meil on küll uhked liiklussõlmed ja hooned EU toetusrahade eest tehtud aga pole kedagi, kes neid jõuaks üleval pidada. Asja mõte oli selles, et meisse investeeritakse ja me peame hakkama üsna pea ka tagasi andma. See aeg on tegelikult kätte jõudnud.
Maksude tõusmine oleks OK, kui selle eest ka midagi tagasi saab ja süsteem oleks läbipaistev.
quote:Pigem ootame seda, et poleks pidu katku ajal.
Aga see just ongi pidu katku ajal, kui tööjõukulude alandamise asemel ostetakse tuliuusi ronge-tramme-praamisid-busse. Klaasristist ja velkamtuestoonia kampaaniatest parem ei räägigi. Ainult et pärast pidu esitatakse paratamatult ka arve ja see ei ole arve uue tootmisvahendi soetamise eest, vaid puhtalt pidutsemisega seotud mittevajalike kulude eest. Üks Ungari ametnik kommenteeris hästi Tallinnas sõitvaid ungarlaste Trollino trollisid, et nad küll valmistavad neid, aga kuna tegu on eksklusiivse ja ülikalli asjaga, siis Ungari ise pole nii rikas, et neid kasutada. Minu arvates on see ikkagi täielik kaksikmoraal, kui lepime sellega, et raha raisatakse mingi täieliku mõttetuse peale (lisaks neile rongidele-praamidele ka madalakvaliteedilised siledad teed jms), kuid aktsiisitõus, mis läheb ühiskonnale tervikuna kindlasti vähem maksma, ajab inimesed tänavale meelt avaldama. Ilma nende laristamisteta oleks meil see raha praeguste valimislubaduste katteks ammu olemas ilma igasuguste aktsiisitõusudetagi... miks te rongide või ebakvaliteetselt tehtud uute teede pärast meelt ei tahtnud avaldama minna? Uurivad ajakirjanikud võiks siiski tegeleda nende laristamiste tagamaadega ning otsida välja isikud, kellele toodi nende tehingute läbisurumiseks kolmandik sulas, kuna selle kolmandiku maksame me nagunii ise kinni muude maksude arvelt (loe: kalli lepingu järgselt tootjatele, kes võtavad summad välja dividendena ja panevad siis ämmale kilekottidesse, nii et lepingusse kirjutatud number on suurem, kui dividendid pluss sellelt võetavad maksud - skeem, mida kasutavad kõik parteidega seotud ettevõtjad igapäevaselt ja mille teeb võimalikuks praegune riigihankeseadus - lugege!). Ka siit teemast pole nagu hästi välja koorunud, et kui mitte aktsiisitõusudega, siis mille muu arvelt me eelistaks tasuda need arved uute trammide jm eest, mille me oleme juba kätte saanud?
PS: ei õigusta absoluutselt aktsiisitõususid, kuna see lööks niigi nõrgal majandusel jalad täiesti alt. Ainus lahendus pikemas perspektiivis on ikkagi nulltolerants rollotajatele ja korruptsioonihõnguliste otsuste takistamine juba eos. See ametnik partei tagatoas, kes on valmis võtma musta raha vastu, ainult irvitab meeleavaldajate üle, kuna sellest ei sõltu midagi - järgmiseks lubatakse kuuerealist maanteed Tallinnast Valka ja pestakse vajalik maksuraha ühiskonna eest varjatumal viisil ja kõik on rahul.
____________________________
Hobiautosid kokku üle 1000kW. Juba Einstein teadis, et aeg kulgeb seda aeglasemalt, mida kiiremini me ise liigume.
Plaanitavast kütuseaktsiisi tõusustSuured hanked on sellepärast väga olulised, et otsustajatele on ettenähtud kickbackid. Ja need pole mingid naljasummad. Asjade olemusest annab aimu see, et kui näiteks Alstom oli Lätis kickbackidega vahele jäänud, deklareeris meie toonane majandusministrilaadne toode, et tema ei näe Alstomis mingit probleemi (tõlge eesti keelde: mina olen oma otkati juba kätte saanud).
Omaette teema on riigiasutuste hoonete müük ja asenduspinna rentimine erasektorist. Sealgi liiguvad sürreaalsed summad ja mitu põlvkonda otsustajaid elavad kindlustatult.
Markantseim kretinism on koolirent, mis erasektoris näeks välja nii, et ma lähen rendin omanikult korteri, millele ta siis remonditeostamiseks tarvilise laenu jaoks hüpoteegi seab ja siis peale remondi teostamist hakkab omaenda korteri eest minule seletamatut renti maksma. Varguse kõrgpilotaaž.
____________________________
Flick the Gestapo.... No, I said *Flick*, the Gestapo!
Plaanitavast kütuseaktsiisi tõusustEnne barrikaadidele ronimist võiks olla selgus, kes need paigaldanud on ja mille vastu tegelikult sõditakse.
Reformierakonna ülbitsemine oleks võinud ammu kõrvad liikuma panna ja seda oleks võinud juba valimistulemustes kajastada. Hetkel tundub vägisi nii, et Luisa mees&co suunab meelega praegu rahvast kuhugi EKRE ja Keskpartei poole. Ilmselt on plaan teha praegu kõik ebapopulaarsed otsused ära, et saaks enne järgmisi valimisi rõhutada, et valimislubadused on täidetud. Ma ennustan, et kolmejalgse areenilt kadumisega on võimalik järgmistel valimistel Keskparteil koos EKRE-ga moodustada koalitsioon, kui Toomi-mutt koos Mihhaili ja teiste selgelt Eesti riigi ja kultuuri vastaseid seisukohti väljendavate tegelastega oma suu kinni hoiavad. Sama lugu ka Helmedega. Asi pole niivõrd aktsiisi tõstmises, kuivõrd selle põhjendamises ja üleüldises PR-is ja läbipaistvuses. JÄLLE!!!! Jääb mulje, et riiki valitseb mingi suletud aristokraatide õukond kelle tegemised lihtrahvasse ei puutu. Siia alla käib ka Michali uuesti ministriks nimetamine, mida võib tõlgendada kui Reformi personaliprobleemi, kui plaani veel viimasel valitsemisajal lasta kõigil oma poistel natuke pukis olla, kui ka lihtsalt avalikule(ehk rahva) arvamusele sülitamisena.
Mis puudutab ühistransporti investeerimisse, siis kuigi ma ise seda põhimõtteliselt ei kasutagi, pooldan seda kahe käega. Ühistranspordi arendamise puhul on tegemis jätkusuutliku ja tulevikku suunatud ideega. Samuti pean ma õigeks just kvaliteeti suunatud investeeringuid. Samas on sigadus, kui näilise kvaliteedi tõstmisega tegelikult teenuse üldine kvaliteet langeb(tipptundidel ei suudeta piisavalt pikka rongi komplekteerida, et kõik soovijad ära mahuks jne).
See on loogiline, et punaste supporitega Cajennide kultuur ei saa siin lõputult kesta. Näitab ainult selgelt, et maksud ja palgad on liiga väikesed, või et järelevalve puudub.
Plaanitavast kütuseaktsiisi tõusustHuvitav, kas keegi ei näe või ei taha näha praeguse koalitsiooni lollust? Kütuseaktsiisi tõstmine on pelgalt tagajärg. Kui lammas peab olema, et sotsiaalmaksu alandada ühe protsendi võrra? Sellest võidab tööandja kuus keskmist palka makstes kui palju? Jah, sellest pole kasu kellegile (ausalt, isegi suurettevõtjad eelistaks muid lahendusi sotsiaalmaksuga). Küll aga kaob eelarvest selle ajuvaba liigutuse tagajärjel 90 mln eurot. Palju rohkem kasu olnuks sotsiaalmaksu lae kehtestamisest (looks rohkem kõrgepalgalisi töökohti) või sotsiaalmaksu miinimummäära kaotamisest.
Minu meelest juba see liigutus näitab praeguste otsustajate eluvõõrust ja lauslollust, rääkimata kütuseaktsiisi osas valitsevast pimedusest. Seni on iga aktsiisitõstmine üldist elukallidust Eestis tõstnud, miks järgnevatel peaks teisiti minema?
Aga noh, Arto Aasa, KPR, K. Michali (vist ka Rõiva?) jt elus päristööd mitteteinud inimeste puhul pole eriti midagi loota. Eelmises valitsuses igati mõistlikku tööd teinud ja valimistel korraliku mandaadi saanud ministrid (Sulling ja Kütt nt) saadeti pikalt ja asemele pandi need sipsikud-käpikud. Sellega peaks kõik selge olema minu meelest. Arusaamatu, kuidas ükski mõtlev inimene võiks sellisesse asja muud moodi suhtuda kui kriitikaga
Plaanitavast kütuseaktsiisi tõusustmeid valitsevad loomulikult eluvõõrad kasutatud rõivad.
meenutaks, et just äsja olivad valimised ja see on rahva soov ju.
samas võib asjasse ka nii suhtuda, et esialgu veel elada lastakse.
idiootlike lubaduste jaoks on pappi vaja ja vähemalt mina arvan, et
aktsiisid ja muud tarbimismaksud on paremad kui omandimaksud.
quote:diesel: meid valitsevad loomulikult eluvõõrad kasutatud rõivad.
meenutaks, et just äsja olivad valimised ja see on rahva soov ju.
Nõus, poliitikud teevad seda mida nad oma valijatele lubasid ehk viivad täide enamuse soove.
quote:vähemalt mina arvan, et
aktsiisid ja muud tarbimismaksud on paremad kui omandimaksud.
Miks sa seda arved ? Maksustamise eesmärk peaks olema riigi tulude maksimeerimine järgides sotsiaalse õigluse printsiipi. Tarbimine ei ole diferentseeritud kõrgema ja madalama sissetulekuga inimeste vahel samas suurusjärgus kui varade omamine. Rikkad kulutavad küll rohkem aga enamuse oma varadest nad investeerivad, samas kui madala sissetulekuga inimesed elavad palgapäevast-palgapäevani. Seega tarbimise maksustamine mõjutab viimaseid oluliselt enam. Varade maksustamine on arenenud maailmas üldlevinud, kellel on võimalus ühiskonda rohkem toetada, need peaksid ka seda tegema. Või siis teistpidi, kellelt on võimalik võtta ilma eriliste negatiivsete tagajärgedeta, neilt ka võetakse. Sotsiaalne õiglus on lõpuks ikkagi enamuse (valijate) määrata. Ehk pole ühtset ja kindlat tõde, muutujaid on selleks liiga palju, arvamusi, huvigruppe, PR huvisid, igasugu heledaid ja tumedaid jõude jne. Need kes arvavad, et riigi juhtimine ei ole "päris" töö ei saa täpselt aru millest nad räägivad.
20.04.2015 at 10:07
1 edit. Last edited 20.04.2015 at 10:07 by peep (Moderator)
quote:Valmet: Ärge toppige EKREt ja Keskerakonda ühte patta!
miks mitte? suht ühte auku tegelased ju?
Välispoliitika, eriti idasuunaline, keelepoliitika, kodakondsuspoliitika jne. Sina leidsid väikse ühisosa kütuseaktsiisi tõusule ja homoseadusele vastu olemises.
Plaanitavast kütuseaktsiisi tõusustJõukamate inimeste maksustamine ...
üks variant mida mina pooldan oleks see, kui dividendid oleks maksustatud tavalisest tulumaksust 10% kõrgema tulumaksuga (räägib inimene, kes on 13 aasta jooksul suutnud neid endale 2x maksa ), aga seda siis sotsiaalmaksu laega.
Mingil hetkel ei oma tähtsust kas sa teenid 900 või 1000 teise äärmusena 9miljonit või 10miljonit aastas
Tõeliselt kõrged palgad on reeglina ainult riigisektoris, erasektoris jaotatakse tulu tavaliselt teistmoodi ...
Aga tõenäoliselt ei luba seda Reformi "niiditõmbajad", sest neil on odavam maksta see mõni kopikas aksiisi eest, kui loobuda reaalsest sissetulekust.
Driimoon, et asja massiliseks muutudes selle energiaväärtusepõhine aktsiis kohe "mõistlikule" tasemele ei tõsteta.
LPG aktsiis on 125,26 eurot 1000 liitri kohta. Kui aktsiis tõuseb 10% aastas, siis viie aastaga tõuseb aktsiis 7 senti liitrile.
Seda siis minu põhikooli matemaatikale tuginedes. Ei ole teada, kas see tõus laieneb üldse autogaasile.
1 2 3 4 5 6 
Sotsiaalne õiglus on lõpuks ikkagi enamuse (valijate) määrata. Ehk pole ühtset ja kindlat tõde, muutujaid on selleks liiga palju, arvamusi, huvigruppe, PR huvisid, igasugu heledaid ja tumedaid jõude jne. Need kes arvavad, et riigi juhtimine ei ole "päris" töö ei saa täpselt aru millest nad räägivad. 