| Poster |
Message |
 ramman
|
 Autogaas: :) või :(
Väike vaherepliik uskumatutele.
Nimelt tegelen igapäevatööna tõstukite hooldusega. Hiljuti sai lahti võetud üks Toyota tõstuki mootor, surve jahutussärgis. Kolvigrupp ideaalses korras, kaas ja klapid samuti, kulumine minimaalne. Uus plokikaane tihend koos muu vajalikuga ja töö jätkus. Tõstukil oli töötunde 38 500.
Terve elu gaasi peal sõitnud, kuigi oli kahesüsteemne, bensupaak ja karpa peal.
38 500h teisendatuna auto läbisõiduks on ümmarguselt 2 miljonit kilomeetrit, see ka väga tagasihoidlikult arvestatud. Niisiis ehe näide ja tõestus sellest, et mootorigaas ei tee mootorile mitte midagi.
Gaasitoitel Linde tõstukid kasutavad volkkari mootoreid (vanemad on Renault ja Perkinsi mootoritega), Yale kasutab GMi toodangut, samuti Jungheinrich. Japsidel enamusel igaühel oma margi sõiduauto mootorid peal. Kestavad aastaid ja pika ea tagab siiski korralik hooldus.
Niiet ei maksa karta, et gaasiseadme paigaldamine mootorile hukutavalt mõjub või mingil muul viisil kahjulik on.
Andke gaasi ja elu on ilus 
____________________________
Dodge RAM 1500 5.7 HEMI Longhorn 2012
Chrysler Grand Voyager CRD 2007
Tööauto MB Vito 119 2021
Club Fullsize |
| 04.06.2012 at 21:43 |
|
RICAMB
|
Autogaas: :) või :(
Tahad öelda, et need hordid insenere, kes suurte autofirmade palgal on, et need on kõik puha muidusööjad ja soolapuhujad, kuna leiutavad ja sunnivad ettevõtet tootma miskeid erilisi LPG versiooni mootoreid?
Eks seal ikka oma põhjus kah on, miks tehakse erinevate klappide/pesadega mootoreid. See, et mõni tavamootor gaasiga vastu peab on pigem erand kui reegel ja sõltub suuresti konkreetse mootori konstruktsioonist. Tõstuki mootor muidugi töötab vähe teistsuguses reziimis ka kui auto kapoti all olev... |
| 04.06.2012 at 23:26 |
1 edit. Last edited 04.06.2012 at 23:27 by RICAMB
|
jan22
 |
Autogaas: :) või :(
Aga kas tõstuki gaasil (on küll probaan) ja autogaasil ole ka mingi erinevus? Olen ise aastaid Yale tõstukiga sõitnud, käivitused jooksevad kohe gaasilt, mitte bensiinilt nagu autogaasiga masinatel.
Ausalt pole ma viitsinud sellesse süveneda aga hetkel meenus!
____________________________
Galerii: http://live.hot.ee/gallery/show_gallery?id=918506
http://www.matkaauto.com/
http://www.usaraud.ee/?id=5_5_20_1276 |
| 04.06.2012 at 23:28 |
|
ramman
|
Autogaas: :) või :(
quote:
RICAMB: Tahad öelda, et need hordid insenere, kes suurte autofirmade palgal on, et need on kõik puha muidusööjad ja soolapuhujad, kuna leiutavad ja sunnivad ettevõtet tootma miskeid erilisi LPG versiooni mootoreid?
Eks seal ikka oma põhjus kah on, miks tehakse erinevate klappide/pesadega mootoreid. See, et mõni tavamootor gaasiga vastu peab on pigem erand kui reegel ja sõltub suuresti konkreetse mootori konstruktsioonist. Tõstuki mootor muidugi töötab vähe teistsuguses reziimis ka kui auto kapoti all olev...
Olen väga kodus Linde tõstukitega ja neil pole gaasimootoritel tava sõiduauto mootoriga (VW 4-silindrilised 8-klapilised ja ka VR6 koned siis) mitte mingit muud vahet, kui sisselase on teine ja mootori pöörded piiratud max. 2800 peale (hürdopumbad ei pea rohkem vastu, tekib nö. diisli efekt).
Varuosakoodide järgi on kõik 1:1-le sama. Mootor käivitub kohe gaasi pealt.
Ja tõstuki mootor töötab kordi kehvemates tingimustes, kui auto kapoti all olev isend. Väga tolmune keskkond ja sellest ka vahel puudulik jahutus, pidevalt tolmu täis õhufiltrid jne. Pöörded kõiguvad kogu aeg, koormus vaheldub maksimaalsest miinimumini ja vastupidi rohkem kui paar korda minutis. Lisaks veel suur osa tõstukijuhte, kes kogu aeg masinast viimast välja pigistavad. Sõiduauto mootori elu on lausa puhkus võrreldes tõstuki mootoriga.
Gaasimootori vastupidavus sõltub seadistusest. Keera bensukal segu hästi lahjaks ja vaata palju su masinal klappidest järgi jääb siis. Besnukatel on lihtsalt sisse programeeritud vastavalt erinevate andurite signaalide põhjal segu reguleerimine suures ulatuses ja mitte mootorit ''kõrvetama''
Gaasiseadmed tuleb täpselt paika reguleerida ja pole ühtegi põhjust ja probleemi, miks mootor peaks kiiremini kuluma või muul moel kahju saama.
____________________________
Dodge RAM 1500 5.7 HEMI Longhorn 2012
Chrysler Grand Voyager CRD 2007
Tööauto MB Vito 119 2021
Club Fullsize |
| 05.06.2012 at 23:12 |
|
hents99
 |
Autogaas: :) või :(
Gaasi jaoks on mõistlik ka süüte ajastust varajasemaks keerata.
____________________________
Hobitehnika mehaanika, elektroonika ning nende seadistamine - kõik ühes kohas. |
| 06.06.2012 at 00:57 |
|
viplala
|
Autogaas: :) või :(
quote:
ramman: quote:
RICAMB: Tahad öelda, et need hordid insenere, kes suurte autofirmade palgal on, et need on kõik puha muidusööjad ja soolapuhujad, kuna leiutavad ja sunnivad ettevõtet tootma miskeid erilisi LPG versiooni mootoreid?
Eks seal ikka oma põhjus kah on, miks tehakse erinevate klappide/pesadega mootoreid. See, et mõni tavamootor gaasiga vastu peab on pigem erand kui reegel ja sõltub suuresti konkreetse mootori konstruktsioonist. Tõstuki mootor muidugi töötab vähe teistsuguses reziimis ka kui auto kapoti all olev...
Olen väga kodus Linde tõstukitega ja neil pole gaasimootoritel tava sõiduauto mootoriga (VW 4-silindrilised 8-klapilised ja ka VR6 koned siis) mitte mingit muud vahet, kui sisselase on teine ja mootori pöörded piiratud max. 2800 peale (hürdopumbad ei pea rohkem vastu, tekib nö. diisli efekt).
Varuosakoodide järgi on kõik 1:1-le sama. Mootor käivitub kohe gaasi pealt.
Ja tõstuki mootor töötab kordi kehvemates tingimustes, kui auto kapoti all olev isend. Väga tolmune keskkond ja sellest ka vahel puudulik jahutus, pidevalt tolmu täis õhufiltrid jne. Pöörded kõiguvad kogu aeg, koormus vaheldub maksimaalsest miinimumini ja vastupidi rohkem kui paar korda minutis. Lisaks veel suur osa tõstukijuhte, kes kogu aeg masinast viimast välja pigistavad. Sõiduauto mootori elu on lausa puhkus võrreldes tõstuki mootoriga.
Gaasimootori vastupidavus sõltub seadistusest. Keera bensukal segu hästi lahjaks ja vaata palju su masinal klappidest järgi jääb siis. Besnukatel on lihtsalt sisse programeeritud vastavalt erinevate andurite signaalide põhjal segu reguleerimine suures ulatuses ja mitte mootorit ''kõrvetama''
Gaasiseadmed tuleb täpselt paika reguleerida ja pole ühtegi põhjust ja probleemi, miks mootor peaks kiiremini kuluma või muul moel kahju saama.
Lihtsalt huvi pärast. Mis sa selle (hürdopumbad ei pea rohkem vastu, tekib nö. diisli efekt), all mõtlesid?
|
| 07.06.2012 at 00:04 |
|
trs200
|
Autogaas: :) või :(
Insenerid ei ole muidusööjad ja soolapuhujad. Nad teavad, et lpg on detonatsioonikindlam, aga madalama energeetilise väärtusega. Et selle kütuse kogu potentsiaali ära kasutada, viiaksegi sisse modifikatsioonid, mis hõlmavad muuseas kõrgemat surveastet ja teist softi ajus. Ma ei tea mitte kedagi, kes teaks kedagi, kel oleks mingi reaalne ja tõestatud kogemus gaasi negatiivsete omaduste kohta auto mootorile. Väljamaal pakutakse erinevaid nn valve saver süsteeme, mis gaasiseadme korral peaks kompenseerima kütuse puudulikke määrimisomadusi, aga selle tegelik vajalikkus on omaette teema. Kas tõstukitel on sarnased süsteemid kasutusel? |
| 07.06.2012 at 00:56 |
|
ramman
|
Autogaas: :) või :(
quote:
Lihtsalt huvi pärast. Mis sa selle (hürdopumbad ei pea rohkem vastu, tekib nö. diisli efekt), all mõtlesid?
Niinimetatud diisli efekt hüdropumpadel tekib siis, kui pumba pöörlemiskiirus on liiga suur. Pumba silindrid ei jõua kolvi taandumisel õliga täielikult täituda ja jääb väike õhumull sisse ja kokku surudes õhk kuumeneb niivõrd, et süütab juba niigi kuuma õli silindris. Tulemuseks on õli kiire mustumine ja pumba kolbide ja silindritele tekkivad spetsiifilised jäljed, nagu oleks söövitatud. Sama asi võib juhtuda ka vanade ja vähenenud läbilaskevõimega filtrite pärast. Kirjeldatud asja on väga raske tuvastada, sest kuulda pole praktiliselt midagi. Muud müra on nii palju tavaliselt, et alati ei pruugi kuulda väikest ebakõla pumba töös. Jutt siis kolbpumbast.
Wiki link: http://en.wikipedia.org/wiki/Axial_piston_pump
____________________________
Dodge RAM 1500 5.7 HEMI Longhorn 2012
Chrysler Grand Voyager CRD 2007
Tööauto MB Vito 119 2021
Club Fullsize |
| 07.06.2012 at 21:41 |
|
vvt
|
Autogaas: :) või :(
quote:
Niiet ei maksa karta, et gaasiseadme paigaldamine mootorile hukutavalt mõjub või mingil muul viisil kahjulik on.
Kuidas linnalegendid tekivad? Aga sedasi, et inimesed on saanud gaasiseadmete long-term kogemuse (ehk mis vead võivad olla eakal gaasiautol) Hollandi autoturgudelt Eestisse tassitud odavrämpsuga (gaasiautod on seal nagu diisli alternatiiv suurtel läbisõitudel), mille seisukord on nagu parasjagu on - ja nii need legendid mootori rikkumisest tekivadki. Tänapäevane bensiin põleb ka juba suht "kuivalt" ja mingeid "päästvaid sadestisi", mis justkui kaitsevad, praegu enam pole.
____________________________
Powered by BBB
Life begins @ 7500 rpm
|
| 08.06.2012 at 12:22 |
1 edit. Last edited 08.06.2012 at 12:23 by vvt
|
kenu
|
Autogaas: :) või :(
Su jutt kehtib 4. põlvkonna kaasiseadmete kohta. Paraku mu oma kogemustest nähtub, et kaas on kõrgema detonatsiooniastmega, põleb aeglasemalt ja umbes 30 000 km läbimisel on klapid ära põlenud. II põvkonna kaasiseadme aju paraku ei oska süüdet varasemaks keerata.
quote:
trs200: Insenerid ei ole muidusööjad ja soolapuhujad.. Ma ei tea mitte kedagi, kes teaks kedagi, kel oleks mingi reaalne ja tõestatud kogemus gaasi negatiivsete omaduste kohta auto mootorile. Väljamaal pakutakse erinevaid nn valve saver süsteeme, mis gaasiseadme korral peaks kompenseerima kütuse puudulikke määrimisomadusi, aga selle tegelik vajalikkus on omaette teema. Kas tõstukitel on sarnased süsteemid kasutusel?
|
| 08.06.2012 at 14:02 |
|
hents99
|
Autogaas: :) või :(
Võibolla taandub enamus juhtumeid kehvale seadele?
Ise pole säärasid probleeme kohanud, kuigi gaasiga sõidetud küll ja rohkemgi veel. Igasuguste autodega ja erinevate põlvkondadega.
Tundub kuidagi eelarvamuslik jutt, st keegi kusagil midagi rääkis ja nii kohe ongi, kogemust omamata.
____________________________
Hobitehnika mehaanika, elektroonika ning nende seadistamine - kõik ühes kohas. |
| 09.06.2012 at 00:24 |
|
ramman
|
Autogaas: :) või :(
quote:
hents99: Võibolla taandub enamus juhtumeid kehvale seadele?
Ise pole säärasid probleeme kohanud, kuigi gaasiga sõidetud küll ja rohkemgi veel. Igasuguste autodega ja erinevate põlvkondadega.
Tundub kuidagi eelarvamuslik jutt, st keegi kusagil midagi rääkis ja nii kohe ongi, kogemust omamata.
+1
Olen kindel, et enamus gaasimootorite ''läbipõlemisi'' on puuduliku hoolduse ja seadistamise tagajärg.
Gaasiseade vajab samuti korralist hooldust. Olen ise tõstukitel vahetanud gaasifiltreid, mis on nii mustad nagu vana diiselmootori õlifiltrid.
Kui Hollandist pärit ''saiadel'' on gaasiseade hooldamata ja seaded valed ja kohalik Üllar tagahoovi garaazist ütles, et gaasipliit käib ka ju aastaid ja gaas on nii puhas ja pole seal midagi vaja sättida, siis on asi selge, miks need autod oma mootori mingi aja pärast laiali lasevad.
P.S. pole mingi hull gaasiseadme propageerija, aga isiklik pikaaegne kogemus tööalaselt (gaasimootoriga tõstukid) andis kindluse gaasiseadme paigaldamiseks oma autole. Nähtud väga palju ja väga erinevaid mootoreid, mis on töötanud gaasiga terve elu ja töötavad veel pikalt edasi.
____________________________
Dodge RAM 1500 5.7 HEMI Longhorn 2012
Chrysler Grand Voyager CRD 2007
Tööauto MB Vito 119 2021
Club Fullsize |
| 09.06.2012 at 22:13 |
|
dodge525
|
Autogaas: :) või :(
olles ise gaasiseadme mõttekuse üle tükk aega pead murdnud leidsin enda jaoks ka miinused mida ei saa arvestamata jätta
gaasipaagiga lisanduv lisakaal, mida tuleb siis kaasas vedada ja mis kuludele lisab juurde oma %
siiski aeg-ajalt gaasilõhn, mis pole eriti meeldiv- juhul kui näiteks väiksem laps on autos ja naisterahvastele ka reeglina vastukarva käib
ning autosse paigaldatud lisavidinad, kapotialuses niigi vähe ruumi.
liiga palju võimalusi, uurides erinevate kasutajate arvamusi- et gaasikulu võib olla kuni 30% suurem ning egas gaasi hind pole ka mingi konstantne väärtus.
mis mootori tervisesse puutub, siis need küsimused pole eriti muret tekitanud aga võimalus, et gaasiseade ei anna lubatud rahalist kokkuhoidu- sel põhjusel neid ju paigaldatakse, on liiga suur. |
| 09.06.2012 at 23:58 |
|
ramman
|
Autogaas: :) või :(
Väga palju oleneb paigaldajast ja seadistusest. Minu masinal on komponendid kapoti all suht hästi paigutatud. Ligipääs hoolduse ajaks on olemas ja lisakaalu üle üldse ei kurda. Paak sai tagavara ratta asemele ja ratta enda asendasin Würthi parandussprayga. Kaalulisa ei tulnud. Praeguste tankimiste põhjal 40 liitri gaasiga saan sõita 300 km või tibake rohkem. Persedüno järgi minekus ka mingit vahet pole. Leian, et gaasi kulu on täiesti normaalne ja rahaline võit on ikka tubli
Autoks siis Chrysler Grand Voyager 3.8 AWD
____________________________
Dodge RAM 1500 5.7 HEMI Longhorn 2012
Chrysler Grand Voyager CRD 2007
Tööauto MB Vito 119 2021
Club Fullsize |
| 10.06.2012 at 00:18 |
|
ramman
|
Autogaas: :) või :(
Üks asi veel: ei anna võrrelda 90ndate alguse karpamootoriga Sierrat vms autot, millel tolleaegne gaaseseade peal ja tänaseid, 20+ aastat areneda saanud seadmeid, mis paigaldatakse hargpritsega autodele.
Iti-mehed räägivad, et elektroonika areng pidi olema ju nii kiire, et kui poest arvuti ostad ja sellega koju jõuad, on ta juba vana. Kas gaasiseadmed sama kiired just on oma arengus, aga koha peal nad kindlasti ei seisa.
____________________________
Dodge RAM 1500 5.7 HEMI Longhorn 2012
Chrysler Grand Voyager CRD 2007
Tööauto MB Vito 119 2021
Club Fullsize |
| 10.06.2012 at 00:27 |
1 edit. Last edited 10.06.2012 at 00:29 by ramman
|
dodge525
|
Autogaas: :) või :(
olles ise it natuke kursis siis selline asi enam ei kehti mõnda aega.
aga asjast ka kui soovi oleks TBI mootorile paigaldada 4 põlvkonna seadet, siis tegijate poolt soovitatakse ainult 2 põlvkonna oma ja seda juba mitmeid aastatid nii, et arengust seal ka ei oska kaasa rääkida. Kas siis tõesti pole võimalik eraldi aju ja andureid panna mis gaasiga tegeleb? aga masin ise millel soov peale panna oli on dodgevan mootor 318 CID TBI 1989 aastast ehk võib öelda küll et 20 aasta tagune aga siiski mitte sierra. Soov seepärast just paigaldada, et pikematel trippidel lõuna-osariikides gaas mõistliku hinnaga ja igal pool saadaval. |
| 10.06.2012 at 22:57 |
|
speedbird
|
Autogaas: :) või :(
quote:
dodge525: olles ise gaasiseadme mõttekuse üle tükk aega pead murdnud leidsin enda jaoks ka miinused mida ei saa arvestamata jätta
gaasipaagiga lisanduv lisakaal, mida tuleb siis kaasas vedada ja mis kuludele lisab juurde oma %
siiski aeg-ajalt gaasilõhn, mis pole eriti meeldiv- juhul kui näiteks väiksem laps on autos ja naisterahvastele ka reeglina vastukarva käib
ning autosse paigaldatud lisavidinad, kapotialuses niigi vähe ruumi.
liiga palju võimalusi, uurides erinevate kasutajate arvamusi- et gaasikulu võib olla kuni 30% suurem ning egas gaasi hind pole ka mingi konstantne väärtus.
mis mootori tervisesse puutub, siis need küsimused pole eriti muret tekitanud aga võimalus, et gaasiseade ei anna lubatud rahalist kokkuhoidu- sel põhjusel neid ju paigaldatakse, on liiga suur.
Lisakaal - mul on Suburbanil peal 92 liitrine gaasipaak, mille panin varurehvi asemele. Varurehv kaalus ka päris palju. Kui bensuga sõitsin, siis oli 160 liitrine paak tihti täis. Nüüd on seal kütust vaid 30-40 liitrit sees max, sest rohkem pole lihtsalt vaja, eriti suvel. Kaaluvahet selle auto puhul kindlasti märkimisväärselt ei ole.
Gaasilõhn - ei tea, millest räägid. Kui nina summutisse lükkad, siis tunned midagi, aga halb lõhn see ei ole 
Vähem ruumi nüüd küll kapoti all ei ole, vähemalt sellel autol. Kõik mahub väga kenasti ära.
Mul kulub kütusele umbes sama palju raha, nagu kunagi enne kulus 2005 aasta Audi 3.0 TDI-ga sõites. Suburbaniga sõidan täpselt nii palju kui tahan ja ükski sõit tegemata ei jää. Kütusekulud on seejuures siiski mõistlikud. 30% kindlasti kütusekulu ei suurene. Olen arvestanud kümnete gaasipaakidega, et linnakulu + veidi maanteelõiku on 20-21 vahel. Bensuga võis ta jääda kusagil 18-19 juurde, mitte vähem kindlasti.
____________________________
'15 Challenger SRT 392 / '79 Corvette 383 Stroker
www.ameerikaraud.ee |
| 11.06.2012 at 10:34 |
|
trs200
|
Autogaas: :) või :(
quote:
kenu: Su jutt kehtib 4. põlvkonna kaasiseadmete kohta. Paraku mu oma kogemustest nähtub, et kaas on kõrgema detonatsiooniastmega, põleb aeglasemalt ja umbes 30 000 km läbimisel on klapid ära põlenud. II põvkonna kaasiseadme aju paraku ei oska süüdet varasemaks keerata.
quote:
trs200: Insenerid ei ole muidusööjad ja soolapuhujad.. Ma ei tea mitte kedagi, kes teaks kedagi, kel oleks mingi reaalne ja tõestatud kogemus gaasi negatiivsete omaduste kohta auto mootorile. Väljamaal pakutakse erinevaid nn valve saver süsteeme, mis gaasiseadme korral peaks kompenseerima kütuse puudulikke määrimisomadusi, aga selle tegelik vajalikkus on omaette teema. Kas tõstukitel on sarnased süsteemid kasutusel?
Mis asi on detonatsiooniaste? Kuidas sa seda kogesid ja kuidas kogesid Kaasi aeglasemat põlemist? Kahjustusid sisselaske või väljalaskeklapid ja milles see kahjustus seisnes? Mille järgi üldsegi reguleeritakse süütehetke sisepõlemismootoris ja mida see mõjutab?
Kui gaasiseade on korras, siis mingit gaasilõhna ei ole. Kas su gaasipliit haiseb, kui kõik timmis on? TBI ongi põhimõtteliselt "sierra", nii et 2. põlvkonna soovitus on igati õigustatud. Kapotialuse ruumi argument on enamike ameeriklaste puhul suht laest võetud, aga läbimõtlemata paigaldatud balloon on kindlasti ikaldus kaelas. Paljudel autodel ongi võimalik salongiruumi kaotamata ainult varuratta kohale installida, mis põrandat tõstmata ei anna just eriti suurt mahtu/autonoomsust. Gaasitanklaid paistab aga viimasel ajal juurde tekkima, niiet varsti pole väiksemapoolsem balloon ka meie vabariigis enam probleemiks. Lisakaal on kindlasti olemas, aga siinse foorumi keskmise 2t+ ja v8 mootoriga aparaadi puhul ei muuda see vist liiga palju. Eriti kui süsteem varuratta asemele tuleb.
Ma olen ikkagi kindel, et 99.9% igasugustest linnalegendidest on seotud jobude paigaldajate ja viletsate seadmete/koonerdava kliendiga. Päris reaalne on ka kõikuv gaasi kvaliteet.
Ma mäletan algusaegade jutte automaatkastide ja diiselmootorite kohta jnejne, ehk kõigepealt on iga uus asi saadanast(mingid raipeks lastud asjad, millele "nõuka ajast mehhaanikuna leiba teeniv" vitali koba peale diagnoosi pani ja käpa õliseks tegi= 10kkm järgmise remondini) ja alles siis tuleb terve mõistus järgi. |
| 12.06.2012 at 23:02 |
|
hents99
|
Autogaas: :) või :(
Njaa, korralik LPG seade maksab ~2k euri + paigaldus. On soodsamaid ja odavaid. Kes ise omale paigaldab korraliku seadme, saab oma tööd arvstamata sama rahaga, mis enamus kohalikest paigaldajatest küsib kogu kupatuse eest. Neil on lihtsalt kõikse odavamad seadmed. Pihustid surevad kiirsti jne. enamus isegi ei seadista/kontrolli lairiba lambdaga vaid tunde järgi.
Plaan arendada LPG juhtaju veelgi edasi ja efektiivesmaks, aga läheb aega (mootoridünos hetkel teise suunitlusega projekt ). Viia süütenurk maksimaalseni, manustaa veelal kujul vms.
____________________________
Hobitehnika mehaanika, elektroonika ning nende seadistamine - kõik ühes kohas. |
| 12.06.2012 at 23:40 |
1 edit. Last edited 12.06.2012 at 23:41 by hents99
|
dodge525
|
Autogaas: :) või :(
quote:
...on seotud jobude paigaldajate ja viletsate seadmete/koonerdava kliendiga.
vaat siit kohalt just tekivadki küsimused.
jobud paigaldajad? - kes need on ja kelle otsa ei tasuks sattuda?? infot, täpsemalt!!
klient ikkagi eeldab teema tundmist, seadmete pakkumist ja ka paigalduseks mineva auto eripärade tundmist, arvan et keegi klientidest ei soovi omale probleeme seadmetega ning tõsisest ei koonera mingi 20-30€ pärast.
viletsate seadmete/koonerdava kliendiga- vot osaliselt eelnevalt minu arvamus kirjas, mis puutub aga kokkuvõttes hindadesse siis alati on võimalik eestis ühe ja sama asja eest mitmekordselt maksta- kõik oleneb, kuidas seda klient küsib. nii öelda tüüpsituatsioon aga kui sõidad "uhke autoga " letti siis saad asjad 1,5 korda kallimalt kui sierraga tulles. Ehk siis kui sinust raha lõhna õhkub siis ka vastavalt küsitakse. Kas sa seepärast parema asja saad?? eks igaüks tea omast elust.
Seadmete paigaldajale- kui pakute seadmeid siis andke kliendile valikuid aga mitte stiilis " see on 2 x kallim" klient küsib- "on siis ka kvaliteetsem?" vastus- " no ju ta siis ikka on". Sellise vastuse peale tekib mul küsimus- " Ju siis need seadmed (nii kallid kui odavad) ikka töötavad, miks neid muidu paigaldatakse aga võib olla ei tööta ka, kes seda ikka täpselt teab"
Leidke mõistlikud põhjendused ja tehke ka omale enne kliendile pakkumist selgeks, miks ikkagi mingi asi kallim on ja kas see ka põhjendatud on.
|
| 13.06.2012 at 22:37 |
1 edit. Last edited 13.06.2012 at 22:38 by dodge525
|
tarmo4x4ee
|
Autogaas: :) või :(
Tõstaks teema jälle üles.
Nagu paljude tehniliste asjadega siin elus, siis on selgeks saanud, et enamik gaasiseadme kasutamise nii positiivseid, kui negatiivseid kogemusi sõltub suuresti kasutatavatest seadmetest ning paigalduse kvaliteedist.
Kuna mul teema jälle päevakorral, siis oskab ehk öelda midagi kasutatavate seadmete ja pihustite kohta.
Hinnad on neil üsna erinevad, aga ei tahaks päris seda loogikat ka kasutada, et kallim on alati parem.
Konkreetsed näited, mille vahel annaks valida:
1. VERSUS SGI seade FH02 pihustitega
2. VERSUS SGI seade IG3 HORIZON pihustitega
3. KME seade OMVL pihustitega
4. KME seade Hana pihustitega
5. Prins seade Keihin pihustitega
Kõikide puhul siis jutt 4. põlvkonna LPG gaasiseadmetest.
Teab keegi midagi kosta nende kohta? Et millest kindlasti eemale hoida ja mis on eriti hea. |
| 07.09.2012 at 12:02 |
|
ramman
|
Autogaas: :) või :(
Minu autol on KME seade OMVL pihustitega. Paigaldati Tartus, Texas Service's, maksma läks kopkad alla 1300€. Selle raha sees olid ka uued küünlad ja juhtmed. Siiani pole probleeme olnud ja sõidab ilusti. Gaasitaseme andur ainult jebis, oli vaja miskit seadistada.
Bensiini ja gaasiga sõites minekus persedüno järgi vahet pole. Küll aga rahas. 40 liitri gaasiga saan sõita u. 300 km. Sama maa läbimiseks bensiiniga kulub raha tunduvalt rohkem. Mingite arvutuste kohaselt sain rahalise kulu suurusjärku, mis on võrdne 6-7 liitrit bensiini sajale võtva sõiduautoga. Miinuseks võib lugeda veel gaasitanklate vähesust. Kuna paak on varuratta asemel ja mahutab ainult 40L siis teinekord peab planeerima marsruuti, et saaks gaasi vajadusel juurde tankida.
Autoks siis Grand Voyager 3.8 AWD.
____________________________
Dodge RAM 1500 5.7 HEMI Longhorn 2012
Chrysler Grand Voyager CRD 2007
Tööauto MB Vito 119 2021
Club Fullsize |
| 07.09.2012 at 15:44 |
|
jan22
|
Autogaas: :) või :(
Sõidan Suburbaniga (gaasipaak mahutab 54l gaasi ja bensiini on paagis tavaliselt 30l) juba mõnda aega gaasiga ja soovitan soojalt huvilistele, kui välja jätta paigldamisega seonduv kulu siis sõita on bensinist pea 35% odavam. Tanklatega on lood tõesti nii, et vahel tuleb enne sõitu uurida kus mõni gaasitankla võiks olla, et ei jääks tühja gaasipaagiga, bensiinilt saab muidugi edasi sõita aga milleks rohkem maksta kui saab odavamalt ka läbi. Siiani pole üle Eesti sõitmine ja vajadusel tanklate leidmine erilist vaeva endaga kaasa toonud, sõidurõõm on ikkagi suurem. Hetkel gaasikulu linnas ja trassil kokku 16l/100km, sai Lätimaal suvel tuuritatud, seal autogaas meist veel odavam ja lausa rõõm oli sõita.
____________________________
Galerii: http://live.hot.ee/gallery/show_gallery?id=918506
http://www.matkaauto.com/
http://www.usaraud.ee/?id=5_5_20_1276 |
| 08.09.2012 at 21:13 |
1 edit. Last edited 08.09.2012 at 21:18 by jan22
|
hents99
|
Autogaas: :) või :(
Seadmes on palju kinni. Just pihustid ja aurusti.
5. Prinsi seade Keihini pihustitega peaks olema üks parimaid, kuuldu põhjal.
Ise kasutan Magic aurusit ja Master`i pihusteid. Pihustid on vaiksed, ei klõbise. Aurusti on kompaktne.
Süsteeme paigaldan ja häälestan ise. Lairiba lambda järgi.
____________________________
Hobitehnika mehaanika, elektroonika ning nende seadistamine - kõik ühes kohas. |
| 09.09.2012 at 10:38 |
|
tarmo4x4ee
|
Autogaas: :) või :(
quote:
1. VERSUS SGI seade FH02 pihustitega
2. VERSUS SGI seade IG3 HORIZON pihustitega
3. KME seade OMVL pihustitega
4. KME seade Hana pihustitega
5. Prins seade Keihin pihustitega
Esimeses postis ei tahtnud nimelt hindasid juurde panna, aga nüüd ka väike võrdlus jaehindadest koos 90-100 l toroidse paagi ja paigaldusega V8 mootoriga autole.
Seadme tootjate osas olen ka veidi targemaks saanud, panen need ka juurde.
1. Poola toode (http://www.versusgas.com/), hind 1570 €
2. --"--, hind 1680 €
3. Poola toode (http://www.kme.com.pl/), hind 1350 €
4. --"--, hind 1500 €
5. Hollandi toode (http://www.prinsautogas.com/en/), hind 2000 €
Natuke sai tudeeritud ka UK vastavat foorumit (http://www.lpgforum.co.uk/), kahjuks poola, itaalia või portugali keelt ei valda, et sealseid foorumeid lugeda.
Nii palju kui seal üldse seadmetest juttu oli (väga ei olnud), siis jah Prins-i kiideti, kui üht kallimat, aga ka paremat. Versuse kohta öeldi ka häid sõnu. Samas, nagu öeldud, eriti palju polnud tehnilisest juttu ka seal kahjuks.
Nagu näha, siis arvestatav hinnavahe ikka esineb.
Kui keegi oskab täiendada, siis oleks tore |
| 10.09.2012 at 14:04 |
|
|
.. 12 13 14 15 16 17 18 .. 
